lg 1,
lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav P.K , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; keskharidus; XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 16.03.2015.a otsusega
lg 2 p 1 ja
järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati mõistetud vangistusest maha eelvangistuses viibitud 4 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 kuud ja 26 päeva vangistust
Lisakaristusena võeti
Tõkend – ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana oli kinni peetud alates 17.03.2018.a kell 09.20 kuni 18.03.2018.a kell 22.
Süüdi tunnistada P.K
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista P.K-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada P.K eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.03.2018.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda P.K kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub P.K kohesele ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust ning 11 (üksteist) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust jätta P.K suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui P.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata P.K katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata P.K-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel on P.K kohustatud käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
MS § 414 lg 1 alusel edastada P.K-le kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 7 (seitsme) päeva vangistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt arvestada kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust päevast, millal P.K saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist. 2
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena P.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 11.05.2018.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. - tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 16.03.2015 kohtuotsusega nr 1-14-2559 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 17.03.2018 kella 08.40 paiku Tartu linnas Paju 1A asuvas parklas mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,00 mg/l kohta ning põhjustas liiklusõnnetuse. Eeltooduga rikkus P.K kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.K toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.K-le karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.K-le karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista P.K-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.K eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.03.2018, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11) kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb P.K kohe ära kanda karistus 7 päeva vangistust ning 11 kuu ja 21 päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui P.K 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel kohustada P.K alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120+60= 180 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 1000 eurot, kuid tema ülalpidamisel on 18-aastane tütar, kes õpib XXX ja tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista P.K-lt menetluskuluna välja sundraha summas 750 eurot ja kaitsjatasu summas 180 eurot, s.o kokku 930 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 930 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav P.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.K süüdi tunnistada
lg 1 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.