Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

1-18-10326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-10326 (18231502311) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 121

lg 2 p 2 järgi Kokkuleppemenetluses Kaidi Kahu Süüdistatav E.E Ik: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, keskeriharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld 10.11.2018 kuni 10.11.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2018 kuni 10.11.2018, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
2. E.E süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o E.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.11.2018 kuni 10.11.2018, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta E.E-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva E.E suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.E temale määratud 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab E.E täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja 1

6. järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 6127758; Maardu esindus Karjääri 7, Maardus, tel 638 4090).

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada E.E järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla IdaHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada E.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada E.E-le määratud 1 aasta ja 4 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.02.

1. E.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. E.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 30 (kolmkümmend) eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 150 (sada viiskümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „E.E , 1-18-10326, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.E poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 CD plaat Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. 2 Süüdistuse sisu E.E süüdistatakse selles, et tema, 9.11.2018 kella 14.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx, olles alkoholijoobe seisundis, võttis kahe käega enda õel G P juustest kinni ja lükkas kannatanu voodile pikali, lõi seejärel kannatanule rusikaga vastu pead ning vastu vasaku jala säärt. Pärast seda, kui kannatanu oli läinud kööki, järgnes E.E talle, võttis köögis olnud tabureti ning lõi sellega kannatanut selja piirkonda ning vastu jalgu, mille peale kannatanu tõukas E.E endast eemale. Seejärel, võtnud tabureti, hakkas E.E taas liikuma kannatanu poole ning viskas tema suunas tabureti, mis tabas kannatanu parema jala hüppeliigest. Kirjeldatud tegevusega tekitas E.E enda õele G P füüsilist valu ja kehavigastused – punetuse pealael juuste vahel ning kriimud vasaku jala säärel. Seega pani E.E oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 20.12.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav E.E ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 9.11.2018-10.11.2018, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes

§ 74

lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 74

lg 1 alusel on E.E kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt E.E on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes

§ 75

lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: Määratud kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt kriminaalasja eeluurimisel E.E-le osutatud õigusabi eest 120.00 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest. 3 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.E võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid, salvestised ja muud ära võetud objektid: CD-plaat audiosalvestisega Häirekeskusesse jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4