kokkuleppemenetluses Süüdistatavad L.T , elukoht: x; isikukood: XXX; x; haridus: x; emakeel: x töökoht või õppeasutus: x Kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: § 424 lg 1 järgi 1. Süüdi tunnistada L.T
2.
kuni 14.04.2019. a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui L.T ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.06.2019.a. 5.
lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada L.T-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör L.T karistamist
lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.04 kuni 14.04.2019.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööratama juhul, kui L.T ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht 2 1-19-4716 Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab L.T süüdi
Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb L.T-lt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 90 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 900 eurot. Määratud kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest 168.12 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele väljamõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, s.o süüdimõistetu tasub iga kuu kuuendaks kuupäevaks 75 eurot. Tambet Grauberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.