← Eesti

1-19-3145/9

Obsah (7)§ 424§ 199§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. juuni 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-3145 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meril

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav U.H, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 22.12.2016.a otsusega nr 1-16-9947

§ 199

lg 2 p 9 järgi lõpliku karistusega 4 kuud tingimisi vangistust

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 15.12.2018.a kuni 16.12.2018.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada U.H

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada U.H eelvangistuses viibitud aeg 15.12.2018.a – 16.12.2018.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda U.H kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust U.H suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui U.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Määrata U.H katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata U.H-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata U.H-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu: Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta U.H sundrahast 500 eurot ja kaitsjatasust 30 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista U.H-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 30 eurot; sundraha 310 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et U.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 340 (kolmsada nelikümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 10-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 34 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700026389 ning selgituse “U.H, otsus nr 1-19-3145, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas 2

(5)on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus U.H süüdistatakse selles, et tema 15.12.2018 kella 02:17 paiku juhtis Tartus, Ringtee 75b juures mootorsõidukit Audi A6 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus U.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus U.H Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani U.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (15.-16.detsember 2018), mille vältel U.H oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui U.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et U.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et U.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva 3

(5)kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Võttes arvesse U.H varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema sissetulekuks on üksnes haigustoetus XXX eurot), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 500 eurot ja kaitsjatasust 30 eurot. Ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasu 30 eurot ning osa sundrahast 310 eurot – kokku 340 eurot - ära tasuda 10 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustades U.H tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 34 (eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav U.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.H , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.H süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas U.H menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. U.H on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 10 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 34 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude täismahus ja korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu. 4

(5)KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus U.H sundrahast 500 eurot ja kaitsjatasust 30 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades U.H varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 340 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.