Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 16§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 30. märtsil 2023 Kriminaalasja number 1-22-3689 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja Vadim Hanimägi süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Apellant Alexander Zhuravlevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Teised apellatsioonimenetluse süüdistatav Alexander Zhuravlev, isikukood 38707242762; elukoht: XXX; emakeel vene keel, valdab pooled eesti keelt; tõkendit ei ole kohaldatud Prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Silva Rood Ringkonnaprokuratuuri Kannatanu Gigant Kauplus Ladu OÜ, esindaja Aleksandr Baglay Kannatanu Timar Auto OÜ, esindaja juhatuse liige Peeter Rikand Menetluse vorm Suuline menetlus, kohtuistung
3. jaanuar 2023 Kohtuistungil osalesid Süüdistatav Alexander Zhuravlev ja tema kaitsja advokaat Andres Veski ringkonnaprokurör Silva Rood 1 RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsus osaliselt, s.o Aleksandr Zhuravlevi süüditunnistamises varguse toimepanemises TIMAR AUTO OÜ kontorist, talle

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistuses,

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuses, TIMAR AUTO OÜ tsiviilhagi väljamõistmises ja menetluskulude osas.

1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.1.Mõista Aleksandr Zhuravlev õigeks varguse toimepanemises TIMAR AUTO OÜ kontorist. 2.
2. Mõista Aleksandr Zhuravlevile

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi (varguses GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ-st) karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, saades karistuseks 4 kuud vangistust. Sellest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. 2.3.

§ 65

lg 2 alusel mõista Aleksandr Zhuravlevile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud ärakandamata karistuse, 2 aasta vangistuse võrra. 2.4.Tühistada maakohtu otsus Aleksandr Zhuravlevilt TIMAR AUTO OÜ kasuks 8139 euro väljamõistmises ja jätta see nõue läbi vaatamata. 2.
3. Välja mõista Aleksandr Zhuravlevilt menetluskuludena sundraha 981 eurot ja muud menetluskulud 570 eurot, mis määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Jätta menetluskuludest 1682 eurot riigi kanda. 2.
4. Hüvitada Aleksandr Zhuravlevile lepingulise kaitsja tasu 1008 eurot.
5. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsus muutmata
8. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA I. Süüdistus
9. Alexander Zhuravlevi süüdistatakse

§ 199lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi selles, et tema: 1.1.

grupis koos Vadim Hanimägiga tungis 11.01.2022 kella 20.30 paiku samal päeval eelnevalt seestpoolt lingist lukustamata asendisse keeratud suletud küljeakna avamise teel Tartus Teguri 39 asuvasse GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ-le kuuluvasse kauplusesse Gigant Mööbel, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil seifi väärtusega 405 eurot koos selles olnud sularahaga kokku 3147 eurot. Vargusega tekitati GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ-le varalist kahju kokku 3552 eurot; 2 1.

1. ajavahemikul 06.01.2022 kell 17.00 – 07.01.2022 kell 08.30 tungis aknaraami puurimise ja lahtikangutamise teel Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas Kabina tee 12 asuvasse TIMAR AUTO OÜ kontorisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kassast sularaha 2318 eurot ning laoruumist kütusepihustid kokku 5373 euro väärtuses. II. Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohtus tunnistas
3. oktoobri
4. a otsusega A. Zhuravlevi süüdi

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning mõistis talle karistuseks 8 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati A. Zhuravlevile mõistetud karistust 1/3 võrra, saades nii karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.02.2022-01.03.2022, 2 päeva, karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 8 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda vangistust Tartu Maakohtu 27.

veebruari

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9550 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta vangistuse võrra, ja mõisteti A. Zhuravlevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis A. Zhuravlevilt solidaarselt V. Hanimägiga välja 3552 eurot GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ kasuks ning A. Zhuravlevilt 8139 eurot TIMAR AUTO OÜ kasuks. Samuti lahendas maakohus menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
2. Sama kohtuotsusega tunnistas maakohus süüdi ka V. Hanimägi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi, kuid tema osas ei ole maakohtu otsust apelleeritud.

1. Maakohus tuvastas tunnistajate V.O. i ja A.Z. i ütluste alusel, et mõlemad süüdistatavad suhtlesid kuritegude toimepanemisega piirneval ajal omavahel, koos veedeti ka vaba aega, tarbiti ühises seltskonnas alkoholi. V. Hanimägi pole seda vaidlustanud, on võtnud suhtluse A. Zhuravleviga õigeks. V. Hanimägi tunnistas muuhulgas ka seda, et andis A. Zhuravlevile kasutamiseks enda jalatsid. V. Hanimägil ja A. Zhuravlevil mõlemal oli jalanumbriks
2. See on kooskõlas ka asjaoluga, et GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ mööblikaupluse turvakaamerate salvestistelt on näha varguse toimepanemise päeval, enne vargust mööblikaupluses samaaegselt ringi liikumas nii V. Hanimäge kui ka A. Zhuravlevi. Neist A. Zhuravlev tõmbas tähelepanu kassalaua juures poetöötajaga suheldes endale ja samal ajal V. Hanimägi kindlustas sama päeva õhtuks kauplusesse sissetungise võimaluse, avades lingist akna, kuid jättis selle suletuks, et väljastpoolt oleks hiljem lukustamata aken hõlpsasti avatav. Sama akna kaudu tungitigi mõnede tundide möödudes, kui kaupluse müügisaalid olid juba suletud, kauplusesse sisse ja pandi seal toime vargus. Sündmuskohalt leiti kahed jalatsite jäljed, millised mõlemad on seostatavad V. Hanimägi jalatsitega. Üks ja sama inimene ei saa samal ajal kanda jalas kahte paari jalatseid. V. Hanimägi kohtus süüdistatavana antud ütluste kohaselt oli ta enda jalatseid andnud kasutada A. Zhuravlevile. Viimases sõnas avaldas V. Hanimägi, et A. Zhuravlevi elukohast leitud jalatsid polnud Salomon jalatsid.
3. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistuste põhjendatust kinnitavaid kokkulangevusi niivõrd palju, et mõlema süüdistatava süü on neile esitatud süüdistustes veenvalt tõendatud. Mõeldes sportlike vabaajajalatsite kõikvõimalikele väljanägemistele, sealhulgas ka tallamustritele, ei saa olla juhus, et sündmuskohtadelt on leitud süüdistatavate jalatsite jäljefragmente ja sideettevõtjalt saadud andmed asetavad süüdistatavad kuritegude toimepanemise kohta. Näiteks leiti ja jäädvustati TIMAR AUTO OÜ territooriumilt A. Zhuravlevi jalatsite Salomon jäljefragment. A. Zhuravlevi puhul on veel oluline täheldada ühiste momentidena mööblikauplusest GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ ja TIMAR AUTO OÜ territooriumilt varguste toimepanemisel akna kaudu sisenemist ja selleks abivahendina suurte 3 ratastel prügikastide kasutamist. Prügikastid olid lükatud akende alla ja nende pealt sisenetud akende kaudu varguste toimepanemiseks kannatanute ruumidesse.
4. Käsitledes mööblikauplusest Gigant varguse toimepanemise kohta kogutud tõendeid, tõi maakohus mh välja, et süüdistatava V. Hanimägi ütluste kohaselt andis ta enda riideid ja jalatseid autoremondiga seoses talvel kasutada A. Zhuravlevile. Ühed neist jalatsitest on politseis ja tagastamata. Kohtul pole alust nende ütluste tõele vastavuses kahelda. Üks paar jalatseid New Balance, mis võeti ära V. Hanimägi elukoha läbiotsimisel 28.02.2022 koridori põrandal asunud kilekotist, asubki käesolevalt politseis hoiul. V. Hanimägi ütlustest nähtub, et ta viis vahepeal autoremondiga seonduvaid riideid ja jalatseid, s.h A. Zhuravlevile antuid, koju puhastamiseks-pesemiseks ja asemele viis teised, puhtad.
5. Nii V. Hanimägil kui ka A. Zhuravlevil on jalanumbriks
6. Tõenditest nähtub, et kahed V. Hanimägi elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud jalatsid, New Balance ja Timberland, on seostatavad Tartus Teguri tn 39 asuvast mööblikauplusest toime pandud seifivargusega. Mööblikaupluse küljeakna alt prügikasti kaanelt lumelt leiti jalatsite New Balance jälgi ja kauplusest seest Timberland jalatsite jälgi. Ühel ja samal isikul ei saa korraga jalas olla kahte paari jalatseid. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et mööblipoest panid seifivarguse toime vähemalt kaks isikut. Kuna elukoha läbiotsimise ajal olid V. Hanimägil 28.02.2022 igapäevases kasutuses Timberland jalatsid, mis asusid koridoris jalatsite riiulis ja koridoris põrandal maas kilekotis olid musta värvi jalatsid New Balance, siis on alust eeldada, et V. Hanimägil olid mööblikauplusest seifi vargust toime pannes jalas Timberland jalatsid ja A. Zhuravlevil New Balance jalatsid, millised ta oli läbiotsimise ajaks V. Hanimägile tagastanud.
7. V. Hanimägi ja A. Zhuravlevi seostavad Tartus Teguri tn 39 asuva sündmuskohaga ja seal asuvast mööblipoest seifivarguse toimepanemisega ka mööblikaupluse Gigant videosalvestised, millistest nähtub, et varguse toimepanemise päeval 11.01.2022 viibisid samaaegselt õhtupoolikul poes V. Hanimägi ja A. Zhuravlev. Neist A. Zhuravlev suhtles kassaleti juures poetöötajaga ja samal ajal askeldas V. Hanimägi tagumise müügisaali küljeukse akna juures, mida osaliselt varjas suur kapp. Taoliselt toimetades tagasid V. Hanimägi ja A. Zhuravlev endile sama päeva õhtuks akna kaudu mööblikauplusesse vaba sissepääsu, avades lingist aknalukustuse seestpoolt ja jättes akna õhtuks suletuks, kuid lingist lukustamata.
8. V. Hanimägi ja A. Zhuravlevi seostavad Tartus Teguri tn 39 asuva sündmuskohaga ja seal asuvast mööblipoest seifivarguse toimepanemisega ka sideettevõtjalt saadud andmed. Nendest nähtub, et 11.01.2022 vahetult enne mööblipoodi minekut suhtlesid V. Hanimägi ja A. Zhuravlev telefoni teel kell 16:12:51, kui V. Hanimägi helistas numbrilt xxx A. Zhuravlevi telefoninumbrile xxxxxx, kõne kestvus 8 sekundit, mõlemad asusid sellel ajal Tartus Teguri tn 39 asuva mobiilside tugijaama levialas. Seifivarguse toimepanemise ajaks 11.01.2022 (kella 20:30 paiku) olid ajavahemikuks kell 20:20 kuni 23:12 A. Zhuravlevi kasutuses olnud telefoninumbri kõned ümber suunatud, sms-d saatmata ja numbri asukoha piirkond fikseerimata. V. Hanimägi pole telefoni ümber suunanud ja välja lülitanud. Seifivargusega piirneva aja kohta nähtub, et 11.01.2022 kella 19:22:33-19:22:41 ajal oli V. Hanimägi kasutuses olev telefoninumber xxx tugimasti RoomuY3 (asukoht Tartus Rõõmu tee 2) piirkonnas, kell 19:22:42-21:13:20 GPRS kõne (kestvusega 6637 sekundit) lõpu ajal tugijaama ZeppeliniT1 (asukoht Tartus Turu tn 14) piirkonnas ja kell 21:13:20-21:35:25 GPRS kõne (kestvusega 1326 sekundit) lõpu ajal tugijaama RoomuD3 (asukoht Tartus Rõõmu tee 2) piirkonnas.
9. Maakohus leidis, eelkajastatud tõendid kinnitavad veenvalt V. Hanimägile ja A. Zhuravlevile esitatud süüdistuste põhjendatust isikute grupis 11.01.2022 kella 20.30 paiku 4 Tartus Teguri 39 asuvasse GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ-le kuuluvasse mööblikauplusesse sissetungimises ja sealt seifi ning selles asunud 3147 euro sularaha varguse toimepanemises.
10. Selle varguse panid V. Hanimägi ja A. Zhuravlev toime kavatsetult (

§ 16

lg 2), tehes õhtuseks kuriteoks ettevalmistusi juba päeval, kui nad käisid mööblikaupluses ja kooskõlastatult käitudes tagasid õhtuks poe küljeukse juurde jääva akna kaudu poodi sisenemise võimaluse.

1. TIMAR AUTO OÜ kontorist raha ja laost kütusepihustite varguse toimepanemise osas leidis maakohus, et 03.03.
2. a esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et O.F. andis politseile üle ühe paari tumedat värvi nr 42 meeste Salomon Sport Hiking Trail talvesaapaid. 22.03.
3. a jäljeekspertiisi aktiga nr 22E-TJ0009 on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud fotofailile (sündmuskoha vaatluse foto nr 10) jäädvustunud jalatsijäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga. Sellele, et ekspertiisi läbisid just A. Zhuravlevi kantud jalatsid Salomon, viitab ka asjaolu, et A. Zhuravlev on need jalatsid enda omadena kohtueelses menetluses ilma ühegi pretensioonita vastu võtnud ja pole nende kuuluvust kahtluse alla seadnud.
4. Lisaks eeltoodule tõendavad A. Zhuravlevi poolt TIMAR AUTO OÜ territooriumilt Lohkvas Kabina tee 12 varguse toimepanemist ööl vastu 07.01.2022 ka sideettevõtjalt saadud andmed, millised asetavad A. Zhuravlevi kasutuses olnud telefoninumbri xxxxxx varguse toimepanemise kohta tugijaama T-Anne piirkonda, asukohaga Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas. 06.01.2022 kell 19:35:15 võttis telefoninumbri xxxxxx kasutaja A. Zhuravlev vastu kõne enda elukaaslaselt O.F. ilt telefoninumbrilt XX, asudes tugijaama T-Anne piirkonnas. Lohkva külla jääb ka kannatanule TIMAR AUTO OÜ kuuluv hoone, kuhu ööl vastu 07.01.2022 akna kaudu sisse tungiti ja sealt sularaha ja pihustite vargus toime pandi.
5. Lisaks sellele, et sündmuskohalt leiti varguse avastamise päeval A. Zhuravlevi kasutuses olnud jalatsitele Salomon vastav jäljefragment ning A. Zhuravlevi kasutuses olnud telefoninumber asus varguse toimepanemise võimalikul ajal kuriteo toimepanemise kohta jääva tugijaama piirkonnas, seob A. Zhuravlevi Lohkvas Kabina tee 12 asuvast hoonest varguse toimepanemisega ka kuriteo toimepanemise viis. Mõlemad A. Zhuravlevile inkrimineeritud vargused on toime pandud n.ö sama käekirjaga. Nii GIGANT KAPLUS-LADU OÜ mööblikauplusesse kui ka TIMAR AUTO OÜ hoonesse tungiti sisse akna kaudu ja aknale ligi pääsemiseks kasutati suurt ratastega prügikasti, mille pealt akna kaudu siseneti varguse toimepanemise kohta. Tunnistaja M.S. e ütlustega on tõendatud, et akna alla, mille kaudu sisse murti, oli prügikast toodud naaberkrundilt.
6. Varguse ööl vastu 07.01.2022 pani A. Zhuravlev toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Aknaraami puurimise ja lahtikangutamise teel Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas Kabina tee 12 asuvasse TIMAR AUTO OÜ hoonesse sissetungimine eeldas puurimiseks vajaliku tööriista kaasavõtmist ja selle välja selgitamist, et hoonesse sissetungimise küljele jääv valvekaamera ei tööta. 07.01.

1. a sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nr 3 ja 4 nähtub, et samas küljes, kuhu jääb aken, mille kaudu hoonesse sisse tungiti, asub hoonel õues valvekaamera. Kannatanu esindaja ja kohtueelse menetleja vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et see valvekaamera ei töötanud.
2. A. Zhuravlevi teod on kvalifitseeritavad vargusena

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Mõlemad kuriteod pani A. Zhuravlev toime sissetungimisega, ühe varguse pani ta toime isikute grupis. Kuna vargusi oli kaks, siis on põhjendatud kvalifikatsioonis kajastada ka punkt 4

§ 1995 lg 2 järgi.

1. A. Zhuravlevile karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et ta pani kavatsetult toime kaks vargust ja põhjustas kannatanutele kahju kokku 3552 eurot ja 8139 eurot, varastatust ei ole ta kannatanutele midagi tagastanud ega kahju hüvitanud. Varguste eesmärgiks oli võimalikult lihtsalt ja kiiresti rikastuda, keskenduti sularahale ning kütusepihustitele. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Vargused pani A. Zhuravlev toime 27.02.
2. a kohtuotsusega

§ 73lg 1, 3 alusel määratud 2-aastasel katseajal olles.

18. Eelkajastatud asjaoludel on kohus seisukohal, et A. Zhuravlevi puhul tuleb selleks, et teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huvisid, kohaldada vangistust prokuröri taotletud määras, s.o 8 kuud vangistust. Seda vähendas maakohus lühimenetluses 1/3 võrra, saades nii karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust, millest on kantud kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendas maakohus 5 kuu 8 päeva vangistust Tartu Maakohtu 27.02.

1. a otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa, 2 aasta vangistuse võrra, ja mõistis A. Zhuravlevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. III. Apellatsioon
2. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a kohtuotsus A. Zhuravlevi süüdimõistmises

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teha kriminaalasjas uus otsus, millega mõista A.

Zhuravlev temale esitatud süüdistuses õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt A. Zhuravlevi kasuks välja maakohtus ja ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulud.

1. Kaitsja on seisukohal, et A. Zhuravlevi süüditunnistamine temale esitatud süüdistuses pole võimalik, sest kriminaalasjas puuduvad tema süüd kinnitavad tõendid. Kohus on põhjendamatult hinnanud kõik mõistlikud kahtlused A. Zhuravlevi kahjuks, isegi normaalsed elulised situatsioonid, ja rajanud süüdimõistva otsuse üksnes oletustele ja kaudsetele tõenditele, mis ei haaku ühegi otsese tõendiga.
2. Apellandi seisukohad on kokkuvõetult järgmised.
3. Kauplusest Gigant Mööbel toimunud varguses rajaneb maakohtu otsus peamiselt kahele kaudsele tõendile: turvakaamera salvestisele ja kahtedele jalatsijälgedele. Vaidlust ei ole selles, et A. Zhuravlev käis Gigant kauplus-laos. Samuti selles, et A. Zhuravlev käis peale seda kui vargus avastati kaupluses enda isikuandmeid andmas. Ta ei üritanud enda isikut varjata ning kirjutas kaupluse töötajale enda nime ja telefoni numbri.
4. Vaatamata sellele, et A. Zhuravlev läks kauplusesse V.O. i palvel, leiab kohus, et A. Zhuravlev käis kaupluses koos V. Hanimägiga. Tuginedes vaatlusprotokollile, asus kohus seisukohale, et A. Zhuravlev hoidis kassa juures suhtlemisega tähelepanu enda peal ning samal ajal askeldas V. Hanimägi akna juures, mille kaudu samal õhtul hiljem kauplusesse sisse tungiti ja varastati seif. Selline kohtu järeldus on meelevaldne ega haaku teiste tuvastatud asjaoludega. A. Zhuravlev viibis kaupluses üksnes selleks, et vähendada enda võlga V.O. i ees, viies talle koju riidekapi, mille tunnistaja oli mõni aeg tagasi ostnud. Kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid otseselt või kaudselt, et A. Zhuravlev ja V. Hanimägi tegutsesid ühiselt varguse toimepanemise eesmärgil. Isegi kui oletada, et nad viibisid kaupluses teineteisele teadaolevalt koos, ei anna see alust varguse toimepanemises süüdistada A. Zhuravlevi.
5. Kohus on asunud seisukohale, et V. Hanimägi elukohast ära võetud 2 paari jalatseid (New 6 Balance ja Timberland) on seostatavad mööblikauplusest toimepandud seifivargusega. Kuna ühel isikul ei saa korraga jalas olla kahte paari jalatseid, pani varguse toime vähemalt kaks isikut. Kuivõrd Timberlandi jalatsid asusid läbiotsimise ajal jalatsiriiulil, siis eeldab kohus, et need olid varguse toimepanemise ajal jalas V. Hanimägil. Jalatsid New Balance asusid kilekotiga koridoris põrandal, millest tulenevalt saab kohtu arvates eeldada, et need olid varguse toimepanemise ajal jalas A. Zhuravlevil. Kohtu eeltoodud arutluskäiku ei toeta ükski asjas kogutud tõend, välja arvatud asjaolu, et mõlema süüdistatava jalanumber on
6. On tähelepanuväärne, et asjas on läbi viidud mitmeid ekspertiise, kuid mitte ükski tulemus ei ole seostatav A. Zhuravleviga.
7. Sularaha ja kütusepihustite varguses Timar Auto OÜ kontorist on maakohtu hinnangul varguse toimepanemine A. Zhuravlevi poolt tõendatud tema kasutuses oleva Salomon jalatsi jäljefragmendiga sündmuskohal, tema telefoninumbri asumisega Lohkva külas asuva mobiilside tugijaama piirkonnas ja varguse ühetaolise toimepanemise viisiga.
8. Kaebuse esitaja arvates ei ole jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine nimetatud tõendite pinnalt, seda enam, et läbiviidud ekspertiisid ei võimalda A. Zhuravlevi asetamist varguse sündmuskohale. DNA-ekspertiis ei seostanud proove A. Zhuravlevi DNA-ga. Jäljeekspertiisis antud eksperdi arvamusest nähtub, et jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga. Tulemus „võivad olla jäetud“ vastab hindamisskaalal tähele D, mille puhul on tegemist variandiga „võib olla ehk null variant.“ Seega on tegemist tulemusega, mis tõendamise mõttes edasi ei aita, sest sama hästi võib tulemuseks olla, et see jäljefragment võib mitte olla jäetud A. Zhuravlevi elamisest võetud jalatsiga. Kuigi kaitsja rõhutas nimetatud asjaolu ka kohtuvaidluses, kohus sellele tähelepanu pole pühendanud. Kaitsja hinnangul tuleb selline kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks.
9. A. Zhuravlevi telefoni asumise tugijaama T-Anne piirkonnas on kohus tuvastanud 06.01.2022 kell 19:35:15 O.F. ilt vastu võetud kõne pinnalt. Samas on oluline rõhutada, et vargus pandi toime ajavahemikus 06.01.22 kell 17.00 kuni 07.01.22 kell 08.
10. Kohus on nimetatud kaudset tõendit tõlgendanud meelevaldselt ja liialt laialt, see ei haaku ühegi asjas kogutud tõendiga. Asjaolu, et tegemist on kohaga, mis ei asu A. Zhuravlevi kodu ega igapäevaste liikumistrajektooride piirkonnas, ei anna alust isiku süüdistamiseks varguses. Selline tõend saab olla toetavaks kaudseks tõendiks olukorras, kus on kogutud mitmeid erinevaid tõendeid isiku asetamiseks konkreetsele sündmuskohale.
11. A. Zhuravlevi ei ole kunagi karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Tema ainus kriminaalkaristus on seotud liiklusalase süüteoga. Käesolevas asjas on A. Zhuravlevile esitatud süüdistus kahes varguse episoodis, mistõttu mingi mustri otsimine on iseenesest võimatu. Asjaolu, et hoonesse tungiti akna kaudu ja aknast sissepääsemiseks kasutati prügikasti, ei anna alust teha üldistusi. Tegemist on tavapärast laadi sissetungimistega, mis ei eristu teistest samalaadsetest.
12. Kuivõrd A. Zhuravlev ei ole vargusi toime pannud, ei saa temalt välja mõista ka tsiviilhagisid. IV. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
13. Kaitsja jäi apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ja palus lisaks tõendina hinnata ka süüdistatava poolt ringkonnakohtus antud ütlusi.
14. Prokurör palus jätta kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsuse muutmata. 7 Prokurör leidis, et kohus on väga põhjalikult kaalunud ja hinnanud kõiki kaudseid tõendeid ning jõudnud oma siseveendumuse kohaselt tulemusele, et A. Zhuravlev on see isik, keda saab süüdistada talle inkrimineeritud kahes varguses. Neid kahte tegu peaks vaatama koos, sest eelnevatest tõenditest koguneb hulgaliselt asjaolusid, mis viitavad, et selleks isikuks, kes vargused toime pani, on A. Zhuravlev. V. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
16. oktoobri
17. a otsus tuleb tühistada osaliselt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, s.o A. Zhuravlevi süüditunnistamises varguse toimepanemises TIMAR AUTO OÜ kontorist. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ka A. Zhuravlevile mõistetud karistuses ja kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagis, samuti menetluskulude osas. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse.
18. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et mõlemad vargused, mille toimepanemist heidetakse ette A. Zhuravlevile, on toimunud. Kannatanud on süüdistuses kirjeldatud viisil neile kuuluvast varast ebaseaduslikult ilma jäänud. Apellatsioonis ei vaidlustata ka tekitatud kahju suurust. Apellandi põhitaotlus on süüdistatav A. Zhuravlev talle esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks mõista, kuna ta pole neid vargusi toime pannud.

1. Esimene vargus, mida A. Zhuravlevile süüks pannakse, leidis aset 06.01.2022 öösel vastu 07.01.2022 ajavahemikus kella 17.00-st kuni kella 08.30-ni Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas Kabina tee 12 asuvas TIMAR AUTO OÜ kontoris. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel (kd 2, tl 223-240) siseneti hoonesse selle parempoolsel küljel asuva tagumise akna kaudu, mille raamil olid lõhkumise ja puurimise jäljed ning klaas mõranenud. Selle akna all on roheline prügikast ning seinal aknast paremal valvekaamera, mis P.R. i andmetel ei ole 15 aastat töötanud. Hoone sellele küljele pääses naaberkinnistult. Kahe kinnistu vahel on puidust plankaed, mis ulatub TIMAR AUTO OÜ hoone nurgani ja selle äärest leiti lumest osaliselt kujunenud 3 jalatsijälge, mis fotografeeriti mõõtkavaliselt.
2. A. Zhuravlev end selles varguses süüdi ei tunnista ja andis esimest korda süüdistuse kohta ütlusi ringkonnakohtu istungil. Tema ütluste kohaselt ei teadnud ta, mis firma see TIMAR AUTO OÜ on ja kus see asub. Kui ta rääkis sellest kahtlustusest telefoni teel vanglas viibiva V. Hanimägiga, ütles viimane, et tema on selle varguse toime pannud. Sellel ajal elas ta XXX. Talle ei meenunud, kas möödunud aasta jaanuaris ta käis Lohkvas, kuid Salu teel elab tal sõber. Samuti on tal palju tuttavaid Kivilinnas.
3. A. Zhuravlevi seob selle varguse toimepanemisega 2 tõendit. Esimeseks neist on sündmuskohalt leitud jalatsijälg nr 1 (fotol nr 10), mis võib ekspertarvamuse kohaselt olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga (jäljeekspertiisi akt kd 3, tl 9-15). Eksperdile esitati võrdlusmaterjalina A. Zhuravlevi jalatsid, mis andis politseile üle tema elukaaslane O.F. , kui ta kuulati üle 03.03.2022 oma elukohas XXX korteris (kd 1, tl 108-110). Esemete üleandmise-vastuvõtmise akti (kd 1, tl 111) järgi on tegemist Salomon Sport Hiking Trail talvesaabastega nr
4. Edasise menetlus käigus on neid nimetatud Salomoni jalatsiteks/talvesaabasteks.
5. A. Zhuravlev kinnitas ringkonnakohtu istungil ütlusi andes, et temal pole mingeid Salomoni saapaid olnud, olid Ukraina saapad, millised andis elukaaslane politseile ja millised ta ka tagasi 8 sai. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistataval on selles õigus. Nimelt on menetleja need ekslikult nimetanud Salomoni jalatsiteks, milline viga on kandunud edasi läbi kogu menetluse ja seda ka maakohtu otsusesse. Tegemist on Ukraina päritolu talvesaabastega ja eksimuse põhjuseks on ilmselt jalatsitel olev Salomoni logole sarnanev „S“ täht, mis aga moodustub kahest üksteise kohal asetsevast ühe lahtise küljega kolmnurgakujulisest sümbolist. Selles, et tegemist on samade, ekslikult Salomoniks nimetatud, A. Zhuravlevile kuuluvatega saabastega, saab tuvastada jalatsitest olemasolevate fotode ja kirjelduste järgi. 28.02.2022 teostati XXX A. Zhuravlevi elukohas läbiotsimine, midagi ära ei võetud, aga samad jalatsid on fotol nr 12 näha. S-kujulise logo kõrval on kiri „Sport Hiking Trail“ (kd 3, tl 72). Sellise kirjeldusega saapad andis O.F. vastavalt aktile üle politseile ja need esitati ka eksperdile. Ekspertiisiaktis on neid samuti kirjeldatud, sh on märgitud, et jalatsite keele siseküljel on kiri „Made in Ukraine“. Asjaolu, et need on A. Zhuravlevi saapad, kinnitas O.F. oma ütlustes, mille kohaselt olid need tema korterisse jäänud A. Zhuravlevist enne väljakolimist ja mida A. Zhuravlev kandis talvel 2021/
6. Need samad saapad tunnistas omaks samuti A. Zhuravlev nii ringkonnakohtus ütlusi andes kui ka 26.04.2022 neid politseist vastu võttes (kd 3, tl 124).
7. Teiseks tõendiks on 18.04.2022 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1, 135-136). Selle alusel saab tuvastada, et 06.01.2022 kell 19:35:15 võttis A. Zhuravlev vastu kõne enda elukaaslaselt O.F. ilt ja tema mobiiltelefon asus sellel ajal tugijaama T-Anne leviala piirkonnas. Vaadates T-Anne tugijaama leviala kaarti ja TIMAR AUTO OÜ asukohta Luunja vallas Lohkva külas Kabina tee 12 (tl 135 pöördel), on näha, et selleni leviala ei ulatu. Seega ei ole nimetatud tõendi alusel võimalik öelda isegi seda, et A. Zhuravlevi mobiiltelefon oleks asunud helistamise ajal TIMAR AUTO OÜ hoone läheduses.
8. Ringkonnakohus leiab, et nende kahe tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada, et A. Zhuravlev pani toime varguse TIMAR AUTO OÜ-le kuuluvast hoonest. Eksperdiarvamus, et sündmuskohal aia ääres olev jalatsijälg võib olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga, on hindamisskaala järgi null variant, mis sisuliselt ei kinnita ega lükka ka ümber seda, et tegemist on just selle konkreetse A. Zhuravlevi jalatsi poolt jäetud jäljega. Ekspert on kokkulangevuse leidnud vaid üldtunnustes – mustrielementide kuju, mõõtmed ning nende omavaheline paiknemine. Ühtegi eritunnust ei ole tuvastatud. Isegi kui möönda, et nimetatud jälje jättis A. Zhuravlev, ei ole võimalik selle jälje ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli alusel öelda, et just nimelt A. Zhuravlev oli selleks isikuks, kes tungis hoonesse sisse ja varastas sealt raha ja kütusepihusteid. Ei aknalt ega ka TIMAR AUTO OÜ ruumidest ei ole leitud ühtegi A. Zhuravlevile viitavat tõendit: sündmuskohalt võeti mitmeid DNA proove, kuid ükski neist ei ole seostatav A. Zhuravleviga.
9. Maakohus leidis, et lisaks neile kahele tõendile seob A. Zhuravlevi Lohkvas Kabina tee 12 asuvast hoonest varguse toimepanemisega ka kuriteo toimepanemise viis, sest mõlemad temale süüks arvatud vargused on toime pandud sama käekirjaga: nii mööblikauplusesse kui ka TIMAR AUTO OÜ hoonesse tungiti sisse akna kaudu ja selleks kasutati suurt ratastega prügikasti. Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu. Kuriteo sarnast toimepanemise viisi (modus operandi-põhimõtet) on tõendamisel võimalik küll kasutada, kuid käesoleval juhul ei saa sellest rääkida. Esiteks põhineb selline järeldus vaid kahel teol, mida on liiga vähe selleks, et tuvastada süüdistatava poolt sarnast toimepanemise viisi (v.a juhul kui tegemist oleks mingi väga ainulaadse käitumisakti või vahendiga või väga spetsiifilise iseloomuga tagajärjega). Teiseks on teodki toime pandud üsna erinevalt. Mööblikauplusse tungimiseks jäeti aken eelnevalt sellisesse asendisse, et seda oli võimalik väljast lihtsalt avada, TIMAR AUTO OÜ hoonesse tungimiseks aga kasutati akna avamiseks hoopiski puurimist ja lahti kangutamist. Varguste toimepanemiseks läbi akna ruumidesse sisenemine on üsna 9 tavapärane ja ainuüksi asjaolust, et mõlemal juhul oli akna all prügikonteiner, ei saa järeldada, et tegemist on sama kurjategijaga. Hoonete juures asuvad prügikonteinerid on igale hoonesse sissetungida soovivale isikule lihtsasti kättesaadavad käepärased esemed. Nii ei olnud ka TIMAR AUTO OÜ juurde seda prügikasti kuskilt spetsiaalselt kohale toodud vaid see oli võetud kõrvalkrundilt, ehk siis samalt krundilt, kust varas akna kaudu hoonesse sisenes.
10. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et A. Zhuravlev tuleb talle esitatud süüdistuses varguse toimepanemises TIMAR AUTO OÜ ruumidest õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud, et selle kuriteo pani toime tema. Seoses õigeksmõistmisega tuleb KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata TIMAR AUTO OÜ tsiviilhagi, mis on esitatud A. Zhuravlevi vastu summas 8139 eurot.
11. A. Zhuravlev ei tunnista end süüdi ka varguse toimepanemises Gigant mööblikauplusest. Tema ütluste kohaselt käis ta selles kaupluses päeval, et ära tuua sealt V.O. ti palvel kapp. Müüja ütles, et hetkel seda kappi laos ei ole ja palus paari tunni pärast tagasi tulla. Ta läkski paari tunni pärast, vahetult enne poe kinnipanekut, tagasi ja sai kapi kätte. V. Hanimäge ta kummalgi korral poes ei näinud. Samuti tunnistas ta, et V. Hanimägi ja V.O. t remontisid tema autot ja V. Hanimägi andis talle garaažis olemiseks tööriided ning saapad. Neid kasutas ta ainult garaažis ja V. Hanimägi ning V.O. iga ringi sõites.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tunnistanud A. Zhuravlevi süüdi varguse toimepanemises GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ mööblikauplusest ning selles osas apellatsiooni edu ei saada.
13. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 1, tl 6-22) nähtub, et Tartus Teguri tn 39 asuvasse mööblikauplusesse Gigant oli võimalik siseneda selle parempoolsel küljel asuva akna kaudu, mis oli suletud asendis, kuid lukustamata, ja millest pääseb müügisaali. Selle akna kõrval on roheline prügikonteiner, mille lumega kaetud kaanelt leiti 2 osaliselt kujunenud jalatsijälge, mis fotografeeriti mõõtkavaliselt (fotod nr 4 ja 5). Samuti leiti jalatsijälgi mitmest kohast müügisaalist, mis kopeeriti želatiinkilele. Võeti ka mitmeid DNA proove, kuid DNAekspertiiside käigus üheski võetud proovis A. Zhuravlevi bioloogilist materjali ei tuvastanud, küll aga olid mitmed proovid seostatavad V. Hanimägiga (liikumisanduril oleval teibil, riidekapil). V. Hanimägi XXX asuva elukoha läbiotsimisel võeti ära muuhulgas 2 paari jalatseid: tumesinist värvi ja heleda tallaga Timberland jalatsid nr 42, mis asusid koridoris jalatsite riiulis (pakend nr 3), ja musta värvi New Balance jalatsid number 42, mis olid koridoris kilekotis (pakend nr 4) (kd 3, tl 34-59).
14. Jäljeekspertiisiga (kd 1, tl 58-72) tuvastati, et sündmuskoha vaatlusel prügikasti kaanelt (fotol nr 4) leitud jalatsijälg võib olla jäetud eksperdile esitatud V. Hanimägi elukohast ära võetud vasaku jala jalatsiga New Balance ning teine (fotol nr 5 olev) jälg parema jala jalatsiga New Balance. Müügisaalis tuvastatud jalatsijäljed (müügisaali põrandalt lohistusjälje peal ja klienditeeninduslaua taga toolil) võivad olla jäetud V. Hanimägi elukohast ära võetud jalatsitega Timberland. Ka siin on ekspert tuvastanud kokkulangevused vaid üldtunnustes ehk hindamisskaalal „võib olla ehk null variant“. Nende tõendite alusel saab öelda, et varguse toimepanemisel osales kaks isikut, kellest üks liikus siseruumides ja teine oli vähemalt väljas akna juures, seisis prügikastil. Kuna varastati seif koos sularahaga, on igati loogiline, et raske seifi aknast välja tõstmiseks oli vaja kahte isikut. Tunnistaja R.P. a ütluste kohaselt oli seif rauast ja kinnitatud põranda külge. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus usutavaks V. Hanimägi poolt maakohtus antud ütlusi, et ta pani selle varguse toime üksi. 10
15. Kaitsja leiab, et maakohtu arutluskäiku selles, et varguse toimepanemise ajal olid V. Hanimägil jalas Timberland jalatsid ja A. Zhuravlevil New Balance jalatsid, ei toeta ükski tõend, välja arvatud see, et mõlema jalanumber on
16. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastuvaidlematult on tõendatud, et V. Hanimägi kandis Timberland jalatseid, kuivõrd tema oli selleks isikuks, kes käis varguse toimepanemise ajal müügisaalis sees: sealt võetud proovides leiti tema DNA-d ja Timberlandi jalatsiga jäetud jäljed. Õige on maakohtu järeldus, et V. Hanimägi ei saanud samal ajal kanda jalatseid New Balance, mis võeti läbiotsimisel samuti ära tema korterist. Seega pidi ta need jalatsid andma teisele isikule, kes osales samuti varguse toimepanemisel. V. Hanimägi ei ole nimetanud peale A. Zhuravlevi ühtegi teist inimest, kellele ta oleks andnud oma riideid ja jalatseid. Asjaolu, et A. Zhuravlevil oli sama jalanumber, näitab, et tal oli võimalik neid jalatseid kanda.
17. Eeltoodut ei lükka ümber ka V. Hanimägi ütlused selles, et ta andis A. Zhuravlevile ainult Ukrainas toodetud jalatsid, ehk need jalatsid, mis andis politseile üle O.F. . Ka A. Zhuravlev väitis sama, et just need jalatsid sai ta V. Hanimägilt ning mujal kui tööl ta neid ei kandnud. See on vastuolus O.F. i ütlustega, kelle teada kuulusid need jalatsid A. Zhuravlevile. Samas ei tea V. Hanimägi nende jalatsite edasisest saatusest midagi, arvab, et need on politseis, kuigi jalatsid sai politseist kätte A. Zhuravlev enda omadena. Politseis on aga jätkuvalt hoiul jalatsid New Balance, mis kohtuotsuse järgi tuleb tagastada V. Hanimägile. Ringkonnakohtu hinnangul on sellised süüdistatavate ütlused kantud soovist A. Zhuravlevi vastutusest vabastada. Nii soovis V. Hanimägi maakohtus ütlusi andes põhjendada, miks ei ole A. Zhuravlev seotud talle süüks arvatud vargustega. Muus osas ei ole ta sisulisi ütlusi andnud, sh enda rolli kohta toime pandud kuritegudes ega selleski, kuidas said jalatsid New Balance teise varguses osalenud isiku kätte. Järelduse selle kohta, et neid jalatseid kandis varguse toimepanemise ajal teise selles osalenud isikuna A. Zhuravlev, saab teha olemasolevate kaudsete tõendite kogumi alusel.
18. V. Hanimägi ja A. Zhuravlev on head tuttavad. V. Hanimägi ütluste kohaselt suhtlesid nad sellel perioodil igapäevaselt, kuna A. Zhuravlev käis V.O. ti garaažis, kus oli tema auto remondis. Nende elukaaslased on sõbrannad. Sama kinnitas ka A. Zhuravlev, kuid väitis samas, et V. Hanimägi on teist masti mees ja ta ei ole temaga mingeid asju ajanud. V. Hanimägi ja A. Zhuravlev jätkasid telefoni teel suhtlemist ka ajal, kui V. Hanimägi viibis juba vanglas ning A. Zhuravlevi elukaaslane O.F. viis talle sinna ühel korral ka paki riietega. Tunnistaja A.Z. i ütluste kohaselt tutvus tema V. Hanimägiga läbi A. Zhuravlevi ja nad käisid tavaliselt koos temal külas. Tunnistaja teadis sedagi, et A. Zhuravlev töötas varem mööblikaupluse lähedal olevas tehases Estiko. Arvestades seda ei ole ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav, et mõlemad süüdistatavad viibisid ühel ja samal ajal kaupluses Gigant Mööbel juhuslikult, jäädes üksteisele märkamatuteks. Mööblipoe ruumid on suured ja avatud (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll) ning seal samal ajal viibiv hea tuttav ei saa märkamata jääda. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1, tl 133) tõendab, et 11.01.2022 kell 16:12:59, s.o mõni minut enne seda, kui mõlemad süüdistatavad sisenesid mööblikauplusesse, helistati V. Hanimägi kasutuses olevalt telefonilt A. Zhuravlevi telefonile. See näitab samuti, et nad pidid olema üksteise asukohast teadlikud ja selle eitamine ning kaupluses üksteisega suhtlemise vältimine kandis konspiratiivset iseloomu. Kui tekkis küsimus sellest, kes käis kaupluses kapi järel, ei saanudki A. Zhuravlev enda isikut varjata, sest V.O. t oli talle kapi müünud O.F. tuttav. Seega ei saa tema sellisest käitumisest järeldada, et ta ei osalenud varguse toimepanemisel.
19. Asjaolu, et V. Hanimägi ja A. Zhuravlev viibisid mööblikaupluses Gigant samal ajal, on maakohus veenvalt kaupluse kaamerate videosalvestiste alusel tuvastanud (kd 1, tl 92-95). Nad tulid 11.01.2022 kauplusse peaaegu samaaegselt: A. Zhuravlev kell 16.15.29 ja suundus kohe kassa juurde. Samal ajal kui A. Zhuravlev oli kassa juures, ilmus kell 16.16.18 kaamera vaatevälja ka V. Hanimägi, kes liikus poe parempoolse seina poole, (s.o seina poole, kus asus 11 lahti jäetud aken), astus millegi peale ja siis põrandale tagasi. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad maakohtu seisukohta, et V. Hanimägi ja A. Zhuravlev valmistasid koos ette vargust. Selleks et V. Hanimägi saaks märkamatult akna avada ja liikumisanduri kinni teipida, oli vaja müüja tähelepanu kõrvale juhtida ja see ülesanne oli A. Zhuravlevil. Nende ühise tuttava V.O. i poolt tellitud kapi ära viimise soov samal ajal sobis selleks hästi. Kuna kõik kolm suhtlesid omavahel tihedalt, oli süüdistatavatel lihtne seda võimalust ära kasutada.
20. Tunnistaja R.P. a ütluste järgi sulges ta kaupluse kell 19.00 ja pani valve alla. Skarabeus Julgestusteenistus OÜ kirjast nähtuvalt (kd 1, tl 116) ei toimi liikumisandur, kui see kinni katta, mistõttu ei tulnud neile häiresignaali. Videosalvestise järgi (kd 1, tl 88-90) on näha, et seif varastati kauplusest 11.01.2022 ajavahemikus kell 20.25-20.
21. Samal õhtul enne varguse toimepanemist, s.o kell 19.22 helistati taas V. Hanimägi telefoninumbrilt A. Zhuravlevile (kd 1, tl 134). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd 1, tl 135-136) järgi olid varguse toimepanemise ajal ajavahemikus kell 20.20- 23.12 A. Zhuravlevi kõned ümber suunatud. Arvestades edasist sündmuste käiku, ei olnud selliselt ajastatud helistamine ja kõnede ümbersuunamine juhuslik.
22. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu
23. märtsi
24. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10) ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ka üksnes kaudsetele tõenditele tuginevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul moodustub kaudsetest tõenditest selline kogum, mille alusel on võimalik tõsikindlalt järeldada, et A. Zhuravlev osales kaastäideviijana varguse toimepanemises GIGANT KAUPLUS-LADU OÜ mööblikauplusest. Eespool käsitletud tõenditest joonistub välja A. Zhuravlevi ja V. Hanimägi ühine teoplaan, mida nad asusid täide viima 11.01.
25. a õhtupoolikul, luues ühiselt tingimused kauplusse turvaliseks sissetungimiseks pärast tööpäeva lõppu. Nad suhtlesid omavahel telefoni teel nii enne ettevalmistuste tegemist kui ka vargust ja varguse toimepanemise ajaks oli A. Zhuravlevi telefon ümber suunatud. Asjaolu, et kaupluse ruumidest seest ei leitud A. Zhuravlevile viitavat bioloogilist materjali, on seletatav sellega, et tema tõenäoliselt ruumides ei viibinudki. Kuritegu viidi täide selliselt, et V. Hanimägi tegutses müügisaalis seifi kättesaamisel (oli põranda külge kinnitatud) ja A. Zhuravlev ootas akna all, et see ühiselt hoonest välja tõsta, st võõras vara ebaseaduslikult oma valdusesse saada.
26. Kuna A. Zhuravlev pani toime ainult ühe varguse ja teda ei ole varem varavastaste kuritegude eest karistatud, langeb kvalifitseeriva asjaoluna ära korduvus, s.o.

§ 199lg 2 p 4.

Tema tegu vastab

§ 199lg 2 p-dele 7 ja 8.

53. Maakohus karistas A. Zhuravlevi kahe varguse toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna tõendamist leidis A. Zhuravlevi poolt ainult ühe varguse toimepanemine, tuleb anda hinnang sellele, milline karistus vastab tema vähenenud süü suurusele.

§ 199lg 2 sanktsioon võimaldab mõista süüdistatavale ka rahalist karistust.

Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea. Esmalt tuleb arvesse võtta seda, et tegemist oli isikute grupi poolt hoolikalt kavandatud vargusega, mistõttu on ka A. Zhuravlevi kui ühe kaastäideviija süü suurem. Teiseks pani A. Zhuravlev selle teo toime katseajal. Kuigi eelmine karistus on talle mõistetud teiseliigilise kuriteo eest, näitab katseajal uue kuriteo toimepanemine, et kergem karistuse kandmise viis ei suuda teda mõjutada õiguskuulekal teel püsima. Seda enam ei suudaks seda rahaline karistus. Seetõttu tuleb A. Zhuravlevi karistada vangistusega.

1. Süü suuruse hindamisel on oluline isiku teopanus. Olemasolevate tõendite järgi saab seda A. Zhuravlevi puhul hinnata väiksemaks kui V. Hanimägi oma, kes teostas enamuse 12 teoplaanist. A. Zhuravlevi rolliks oli müüja tähelepanu kõrvalejuhtimine ja abi seifi hoonest väljatõstmisel. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Seega vastab tema süüle 6 kuu pikkune vangistus, mis täidab samuti eripreventiivse eesmärgi, kuivõrd A. Zhuravlev ei ole varem varavastaseid kuritegusid toime pannud. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb seda karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja nii kujuneb karistuseks 4 kuud vangistust, millest tuleb arvata maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (ajavahemik 28.02-01.03.2022), ärakandmisele kuuluv karistus on seega 3 kuud ja 28 päeva. Kuna A. Zhuravlev pani selle kuriteo toime Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega määratud katseajal, tuleb sellele

§ 65

lg 2 alusel liita nimetatud otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat vangistust, saades nii liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

1. Maakohus mõistis A. Zhuravlevilt menetluskuludena välja kokku 3233 eurot, milline summa koosneb sundrahast 981 eurot, DNA-ekpertiiside kulust 541.50 eurot (kd 1, tl 35), 28.50 eurot (kd 1, tl 43), 1254 eurot (kd 2, tl 248) ja 114 eurot (kd 3, tl 6) ning jäljeekspertiisi kulust 314 eurot (kd 3, tl 14). A. Zhuravlevi kaitsja taotluse hüvitada süüdistatava pool kantud lepingulise kaitsja õigusabikulu 2016 eurot (kd 5, tl 34), jättis maakohus rahuldamata, kuna kohtuotsus on süüdimõistev. Menetluskulude väljamõistmist ei ole maakohus põhjendanud, kuid resolutiivosas igale kulule lisatud viited toimiku lehekülgedele aitavad aru saada, milliste kuludega on tegemist.
2. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kohtuotsuse resolutiivosa peab olema lühike ja selge ning sellesse ei tohi lisada kohtulahendi täitmise seisukohalt ebavajalikke andmeid ega põhjendusi. Nii on maakohus muuhulgas lisanud resolutsiooni (lisaks viidetele toimiku materjalidele, mis risustab resolutiivosa ja muudab selle raskemini loetavaks) ka põhjenduse, miks tuleb võimaldada süüdistatavatel menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul. Süüdimõistva kohtuotsuse reolutiivosa peab sisaldama vaid otsustust KrMS §-s 313 nõutud asjaolude kohta, oma seisukohad ja põhjendused tuleb välja tuua kohtuotsuse põhiosas. Sama põhimõtet on Riigikohus rõhutanud juba
3. juuni
4. a otsuses nr 3-1-1-4313 p-des 40-
5. Lisaks sellele on Riigikohus
6. detsembri
7. a otsuse nr 3-1-1-79-14 p-s 52 öelnud järgmist: „Kolleegium märgib, et olukorras, kus kohus mõistab ühelt ja samalt süüdistatavalt riigi kasuks välja erinevat liiki menetluskulud, ei ole kohtuotsuse resolutiivosas üldjuhul vaja iga kululiigi kohta eraldi otsustust teha. Kuna kuluhüvitise saamiseks on õigustatud üks ja seesama isik (riik) ning hüvitis on menetluskulu liigist olenemata võimalik tasuda ühele ja samale pangakontole sama selgitusega, on selgem, kui kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt riigi kasuks välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha (KrMS § 179) väljamõistmise kohta. Seda seetõttu, et ohvriabi seaduse § 32 lg 2 p 1 kohaselt kasutatakse riigile laekuvat sundraha sihtotstarbeliselt.“
8. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata maakohtu minetustele menetluskulude käsitlemisel, on võimalik neis seisukoht kujundada kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saatmata.
9. Esimene DNA-ekspertiis, mille maksumus on 1083 eurot (kd 1, tl 35), on määratud seoses kauplusest Gigant Mööbel seifi vargusega ja selle sündmuskohalt võetud proovidega. Teine DNA-ekspertiis maksumusega 57 eurot (kd 1, tl 43) on määratud täiendavalt, et välja selgitada, kas eelmise ekspertiisiga määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A. Zhuravlevi omadega. Need kulud on maakohus jaganud võrdselt mõlema süüdistatava vahel ja seda peab ringkonnakohus samuti põhjendatuks, kuivõrd tegemist on kuriteo kaastäideviijatega. Kolmas DNA-ekspertiis maksumusega 1254 eurot (kd 2, tl 248) on teostatud seoses TIMAR AUTO OÜ 13 ruumidest toimunud vargusega, et kindlaks teha sellelt sündmuskohalt võetud proovidest määratletud DNA profiilide kokkulangevus mõne Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Neljas DNA-ekspertiis maksumusega 114 eurot (kd 3, tl 6) on määratud eelnevale täiendavalt, et kontrollida kokkulangevusi A. Zhuravlevi ja V. Hanimägi DNA profiiliga. Jäljeekspertiis maksumusega 314 eurot (kd 3, tl 14) on määratud A. Zhuravlevi jalatsitele Sport Hiking Trail. Kuivõrd A. Zhuravlev mõistetakse TIMAR AUTO OÜ kontorist raha ja kütusepihustite varguses õigeks, jäävad need menetluskulud KrMS § 181 lg-s 1 sätestatud põhimõttest tulenevalt riigi kanda. Seega tuleb A. Zhuravlevilt riigi kasuks välja mõista pool kahest esimesest DNA-ekspertiisi maksumusest, mis on kokku 570 eurot (541.50+28.50) ja riigi kanda jäävad ekspertiisikulud kokku 1682 eurot (1254+114+314). Väljamõistetavad menetluskulud, s.o sundraha 981 ja muud menetluskulud 570 eurot jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
10. Lepingulise kaitsja tasu oli maakohtus 12 töötunni eest kokku 2016 eurot, millest käibemaks on 336 eurot. See on esitatud üldmenetluseks ettevalmistamise, konsultatsioonide ja kohtuistungi aja eest tunnihinnaga 140 eurot. Kohtuistung kestis
11. septembril 2022 kell 10.0011.22;
12. oktoobril 2022 kell 10.00-15.04 ja
13. oktoobril kell 10.00-10.37, ehk kokku 7 tundi 3 minutit. Seega on tasu suuruseks kohtuistungi aja (7 tunni) eest 980 eurot. Kuna kaitsja valmistus üldmenetluseks, lühimenetlusele üleminek selgus kohtumenetluse kestel, on tasutaotlus õigusabi osutamise eest 4 tunni 57 minuti ulatuses põhjendatud. Seega saab pidada taotletud kaitsjatasu mõistlikuks, mistõttu tuleb see lugeda menetluskulude hulka.
14. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel tuleb riigil tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 hüvitada see osa kaitsjatasust, mis seondub selle osa süüdistusega. Kuivõrd tegemist on enam-vähem võrdse süüdistuse mahuga nii süüdi- kui õigeksmõistmise osas, peab ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada A. Zhuravlevile pool maakohtus kantud kaitsjatasust, s.o 1008 eurot.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 340 lg 2 p-dest 2, 5 ja 6 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
16. oktoobri
17. a otsuse osaliselt, seda A. Zuravlevi süüditunnistamises varguses TIMAR AUTO OÜ kontorist, talle

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistuses ja

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses, TIMAR AUTO OÜ tsiviilhagi rahuldamises ning menetluskulude osas. 62. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab A. Zhuravlevi varguses TIMAR AUTO OÜ kontorist õigeks ja jätab kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata; mõistab

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi A.

Zhuravlevil uue karistuse ja

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse; jätab osa menetluskulusid (1682 eurot) seoses tema osalise õigeksmõistmisega riigi kanda ning hüvitab talle pool (1008 eurot) lepingulise kaitsja tasust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 14