KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 23. mai 2023 1-20-7276 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Stanislav Jerner
(38304023739)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus Stanislav Jerner Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja Stanislav Jerneri määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Stanislav Jerner tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- oktoobri 2020 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Teda karistati lühimenetluses 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 3 päeva vangistuse võrra. Lisakaristusena võeti temalt juhtimise õigus 1 aastaks. 3 aasta 4 kuu ja 3 päeva pikkust liitkaristust kannab S. Jerner alates
- oktoobrist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- veebruaril
- Viru Vangla esitas materjalid S. Jerneri tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Prokuratuur nõustub vangla arvamusega.
- Kohus tuvastas formaalsed eeldused S. Jerneri vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et S. Jernerit on kriminaalkorras karistatud 7 korral, ta kannab
- vangistust. Praegust karistust kannab ta korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud korduvalt narkootikumide käitlemise, varguste, kelmuse ja mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus ja õigusvastast käitumist pooldavate hoiakute tolereerimine ning majandusliku kasu saamine. S. Jerneri käitumist mõjutavad alkohol ja narkootikumid.
- S. Jerneri vangistusaegses käitumises on mõndagi positiivset, nagu töökohustuste täitmine. Praegu teeb S. Jerner keevitajatööd, mis talle meeldib ning millega ta soovib vabaduses jätkata. S. Jerner on õppinud riigikeelt A1 tasemel, läbinud „Eluviisitreeningu“ ja osalenud vestlustel probleemide lahendamise arendamiseks. Ta tunnistab „Sütiku“ programmis osalemise vajadust. S. Jernerit ootavad koju lähedased. Ta mõistab probleeme alkoholi ja narkootikumidega ning kinnitas istungil soovi käitumist muuta. Süüdlane väärtustab häid lähisuhteid, soovib olla perega, kasvatada tütart, töötada ning mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi. Alustatud on kinnipeetava avavanglaosakonda ümberpaigutamist.
- Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et enne vangistust oli S. Jerner katseajal. Ta rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja pani toime uue kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi. Varasemaltki on S. Jernerit korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Uue kuriteo risk seisneb alkoholi tarvitamises, millega tuleks veel tegeleda. Lisaks on tal diagnoositud narkosõltuvus. Narkootiliste ainete käitlemise eest on S. Jernerit korduvalt karistatud. Ta on juhtinud mootorsõidukit narkojoobes. Varem on ta tulemuseta püüdnud narkosõltuvusest vabaneda. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnangust nähtuvalt tuleks S. Jerneri motivatsioon ning oskused veelkord üle kaardistada. Programmi tagasiside pinnalt tegi kohus järelduse, et S. Jerneri hoiakud vajavad veel arendamisest. Kohus arvestas, et kinnipeetav ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega enda käitumist korrigeerinud.
- S. Jerneril tuleks jätkuvalt tööd teha sotsiaalse toimetuleku oskuste kujundamisega, sest ta on varasemalt toime pannud vargusi, kelmuse ja narkootikumide käitlemise majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on eelistanud kriminaaltulu teenimist. Nõudeid on tema vastu 13 213 euro ulatuses. Toimepandud narkootilise aine suures koguses käitlemised näitavad probleeme majandusliku toimetuleku oskusega. Majanduslike raskuste ilmnemisel võib S. Jerner taas asuda toimetuleku parandamiseks kuritegelikule teele.
- a on planeeritud vestlused majandusliku toimetuleku oskuste ja nende seoste kohta kuritegeliku käitumisega ning „Eluviisitreeningu“ jätkutegevus. Need tegevused võiksid aidata S. Jerneril omandada sotsiaalseid oskusi ja ühiskonda väärtustavaid teadmisi, et vältida tulevikus vanade vigade kordamist. MÄÄRUSKAEBUS
- S. Jerner palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega.
- Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei saa muuta oma varasemat elukäiku. Küll aga on tal võimalik edaspidi täita kohtuistungil antud lubadused asuda seaduskuulekale teele. Vangistuse täielik ärakandmine ei anna seaduskuulekuse garantiid. Küll aga aitab kriminaalhooldus tõhusalt resotsialiseeruda ning aitab teda sõltuvuskäitumisega tegeleda ning tema üle teostatakse kontrolli.
- Kohus on teinud kaalutlusvea, jättes arvestamata süüdlase kasuks rääkivad asjaolud ning keskendudes varasemale kuritegelikule käitumisele. Vangla on jätnud osad toetavad materjalid kohtule saatmata. Määruskaebusele on S. Jerner lisanud tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Esmalt märgib määruskaebuse esitaja, et ta ei saa muuta oma varasemat elukäiku, ent saab tulevikukäitumisega täita istungil antud lubaduse asuda seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus leiab siiski, et isiku võimaliku õiguskuulekuse heaks indikaatoriks on tema 2 varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Nimelt peaks karistused inimest panema uute kuritegude toimepanemisest loobuma. S. Jerneri puhul see siiski nii pole olnud. Korduvkaristatus ning samasse käitumismustrisse langemine näitab, et S. Jerner ei tee karistustest vajalikke järeldusi ning tema minevikukäitumist arvestades ei ole tegemist usaldusväärse inimesega, kes tuleks vabastada üksnes lubadustele tuginedes. Tõsi on seegi, et vangistuse täielik ärakandmine ei anna seaduskuulekuse garantiid. Ennetähtaegse vabastamise eelduseks on aga isiku õiguskuulekas käitumine vabanedes ning kui kohtul selles veendumust ei teki, võib sellise karistust kandva süüdimõistetu jätta vabastamata. Ringkonnakohus ei usu S. Jerneri puhul kriminaalhoolduse mõjusse. Tõhus abi resotsialiseerumisel, sõltuvuskäitumisega tegelemisel ja käitumiskontroll ei ole varasemalt end õigustanud. Iseloomustusest nähtuvalt on S. Jerner olnud varasemalt neljal korral kriminaalhooldusele määratud: esimesel korral pani ta toime uue kuriteo, teine kulges planeeritult, kolmas lõppes erakorralise ettekandega ning viimase ajal rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning pani toime uue kuriteo. Kirjeldatu näitab, et S. Jerner on varasemalt suhtunud kriminaalhooldusesse üsna üleolevalt, jättes täitmata talle kohtu poolt pandud nõudeid ning pannes toime uusi kuritegusid.
- S. Jerner leiab, et kaalutlusviga, mis tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist menetledes tehti, seisneb süüdlase kasuks rääkivate asjaolude arvestamata jätmises ning varasemale kuritegelikule käitumisele keskendumises. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus S. Jerneri ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Jerneri karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Ehkki S. Jerneri sõnul on vangla jätnud mõned teda heast küljest iseloomustavad materjalid kohtule saatmata, on dokumentidelt näha, et need on koostatud pärast kohtu siirdumist nõupidamiste tuppa (nt LUNEST kinnituskiri, Liisbet Betoon OÜ iseloomustus, K-raha väljavõte, töölepingu lisa nr 2). Määruskaebusele lisatud tõendid, mille sisuga ringkonnakohus tutvus, ei veena allakirjutanuid maakohtu lahendist erinevat otsustust tegema.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3