1-23-1877 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-1877 Kohtukoosseis Janika Ka

§ 50870

p 2 järgi rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Järelikult ei pea kohus kontrollima, kas Riivo Kaasiku poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. 3.2. Kohtu hinnangul ei esine

§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Täidetud on

§-s 477 sätestatud tingimused. Riivo Kaasiku suhtes tehtud otsus jõustus 04.12.2020. a ning puudub alus kahelda, et otsust ei teinud sõltumatu ja erapooletu asutus. Tunnistusest nähtub, et asja menetleti kirjalikus menetluses, tunnistuses on kinnitus, et Riivo Kaasikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Lisaks on tunnistuses viidatud Haldusvastutuse seaduse paragrahv 161 lõikele 2, mille kohaselt võis antud süütegu uurida ja otsuse langetada ilma vastutusele võetud isiku kohaloluta. Riivo Kaasik ei ole kasutanud võimalust otsuse vaidlustamiseks, ta pole taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul edasi. Muid

§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid kohtu hinnangul ei esinenud. Kohus ei tuvastanud ka

§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Tunnistuse kohaselt on otsus lõplik otsus. Karistuse täitmisele pööramine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning see seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. 3.3.

§ 50869

lg 11 p 1 kohaselt võib rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse koostada süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma tunnustamiseks. Järelikult on võimalik tunnustada Läti Vabariigi 11.11.2020. a otsuses süüteo eest määratud rahasummat 160 eurot. 3.4.

§ 50874

tulenevalt tuleb otsusega väljamõistetud ja tasumata rahatrahv summas 160 eurot kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Läti Vabariik ei ole kokku leppinud teisiti. Määruskaebus

1. 26.04.
2. a edastas Riivo Kaasik maakohtule e-kirja, milles märgib, et ta ei nõustu kohtu otsusega, sest ta ei viibinud Lätis. Selle autoga Lätis olnud inimene on praeguseks ajaks surnud. Oleks nõue temani jõudnud mõistlikul ajal, saanuks ta raha sellelt inimeselt tagasi nõuda. Kolm aastat hiljem on seda võimatu teha. Riivo Kaasik taotleb rahatrahvi tühistamist.
3. 27.04.
4. a edastas maakohus Riivo Kaasiku e-kirja kui määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. Menetlus ringkonnakohtus
5. 03.05.
6. a määrusega jättis ringkonnakohus Riivo Kaasiku määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.05.
7. a.
8. 08.05.
9. a, s.o ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul, kõrvaldas Riivo Kaasik kaebuses esinenud puudused ja kordas määruskaebuses esitatud argumente. Kaebaja märkis täiendavalt, et ei ole nõus trahvi maksma, sest ta ei teadnud sellest midagi. 2

1. ptk
2. jaotis (

§-d 50869-50877) reguleerib EL liikmesriigi rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamist ja täitmist. Kehtiva seaduse järgi saab Eesti kohus hinnata üksnes seda, kas esineb või ei esine rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatust ning kohtuotsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis ei võimalda Läti rahatrahvi otsust tunnustada ja täita. Kaebaja sellistele asjaoludele viidanud pole. Ei maa- ega ringkonnakohtul pole seadusest tulenevalt pädevust hakata ümber hindama Läti Vabariigi menetleja otsustust rahatrahvi määramise kohta. Määruskaebuses esitatud sisulised argumendid omanuks tähendust otsuse vaidlustamisel, kuid seda ei tehtud ning jõustunud otsust Eesti kohtud ümber vaadata ei saa.

1. Riivo Kaasik esitas väite, et ta pole varem trahviotsust kätte saanud. Selle argumendi esitas kaebaja juba maakohtus. Viimane vastas kaebajale ning luges otsuse talle kättetoimetatuks, sest tunnistuse järgi edastati otsus isiku elukoha aadressile (XXX, Tallinn). Riivo Kaasik ei ole samuti kordagi väitnud, et elukoha aadress on vale ja see pole temaga seotud. Justiitsministeerium kinnitas maakohtule rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse edastamisel Riivo Kaasiku puhul, et isiku aadress on rahvastikuregistri kohaselt Tallinn, XXX. Sama aadress on kaebajal tänini, ta märkis selle oma elukohaks ka menetlusdokumendis, millega ta kõrvaldas ringkonnakohtu osundatud puuduses.
2. Käsiloleval juhul ei antud Riivo Kaasikule Läti Vabariigis tehtud otsust küll isiklikult, allkirja vastu kätte, kuid kehtiva kohtupraktika järgi (vt RKKK 1-22-2024) ei pea inimesele lahendit edastama tingimata tähitud kirjaga vaid seda võib teha ka muul moel. Kättetoimetamise mõiste võib hõlmata erinevaid saadetise kohaletoimetamise viise ning menetluse eripära arvestades võib seadusandja mõnel juhul pidada küllaldaseks nt seda, et menetleja saadab trahviteate lihtkirjaga ning selle saab lugeda isikule kättetoimetatuks kindla ajavahemiku möödumisel. Lihtsustatud kättetoimetamist võib õigustada muu hulgas see, et samalaadseid rikkumisi pannakse toime palju ning nende eest kohaldatav rahatrahv pole suur, samuti võib arvesse võtta vajadust vältida riigil tekkivaid ülemääraseid kulutusi. Ka Eesti seadusandja on näinud ette, et teises EL liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo korral võib kirjalikus hoiatamismenetluses saata mootorsõiduki eest vastutava isiku elu- või asukoha aadressil trahviteate lihtkirjaga, lugedes trahviteate kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest (VTMS § 547 lg 5). Järelikult ei eelda trahviteate kättetoimetatuks lugemine tingimata seda, et teade tuleb saata nt tähtkirjaga ning anda see vahetult üle adressaadile või mõnele tema pereliikmele. Väärteomenetluse seadustiku viidatud säte näitab, et kirjeldatud kättetoimetatuks lugemise viis pole Eesti õiguse üldpõhimõtetega vastuolus ning sellele toetudes välisriigi otsuse tunnustamisest keelduda ei saa (

§ 436lg 1 p 2).

Samuti ei kujuta see endast üldjuhul ülemäärast kaitseõiguse riivet. 13. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks ja seega maakohtu määruse tühistamiseks. Tingimused tagaselja tehtud otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks on

§ 4897lg 1 p-st 2 tulenevalt täidetud. 3

§-dest 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4