KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7579 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Evelin Veeret Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Roman Kuzovkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN KUZOVKIN, isikukood 37602043728, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 24.10.2019 ja lõpp 06.04.2025 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marika Suurpere määratud korras Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.04.2023, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON
- Jätta ROMAN KUZOVKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Roman Kuzovkinilt menetluskuluna kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot 60 senti) vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse.
- Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kasuks 129,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt süüdimõistetu Roman Kuzovkini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, süüdimõistetule Roman Kuzovkinile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Kuzovkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.10.
- a otsusega tunnistati Roman Kuzovkin süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta 5 kuu ja 13-päevase vangistusega. Kohtuotsus jõustus 05.12.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Roman Kuzovkini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla, et ei soovi osa võtta Roman Kuzovkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Kuzovkini vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung R. Kuzovkin kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Lisas, et esimest korda on nii pikka aega vanglas. Töötab juba 7 kuud, töö meeldib, vabanedes hakkab tööle mehaanikuna. On läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja narkootikume enam tarvitada ei taha. Kodus on vaja vanemaid aidata. Kaitsja taotles R. Kuzovkini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et üksnes isiku varasem karistatus ei saa olla määrav kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamise otsustamisel. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud pigem eeskujulik, teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkorras on teda karistatud, aga noomitusega, mistõttu see ei ole niivõrd raske õigusrikkumine, mille kohaselt saaks kohe järeldada, et kinnipeetav ei ole suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. Isik kannab karistust avavanglas ja alates 05.10.2022 töötab väljaspool vanglat, mis tähendab, et vangla usaldab isikut. Isikut on lubatud väljasõitudele, et külastada peret. Vanglas olles on Kuzovkin läbinud riigikeele kursuse A1 taseme, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isikul on sissekirjutus xxxx, kuhu ta saab peal vabanemist elama asuda. Kinnipeetav väidab, et ta on narkootikumide tarvitamisest loobunud ja tal puudub suhtlusringkond, kes on narkootikumidest sõltuvad. Kaitsja rõhutab, et tema suhted perekonnaga on väga head, tal on poeg ja vanemad, kelle eest on vaja hoolitseda, sest vanema on juba vanemaks jäänud. Vanemad on valmis teda aitama nii moraalselt, kui ka materiaalselt. Kinnipeetav on kinnitanud eelneva eluga kaasnenud kahjusid ja tunnistab, et kahetseb oma tegusid ja on kindel, et suudab muutuda. Vabaduses soovib asuda tööle ja olla koos oma perega. Negatiivseks asjaoluks on ainult see, et ta on varem vanglas viibinud. Tema vanglas oldud aeg on täitnud karistuse eesmärgi ja isik on motiveeritud õiguskuulekaks eluks. Isik on teinud kõik endast oleneva, et tõestada seda, et ta on muutunud. Kohtumääruse põhjendused Roman Kuzovkin kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust (RKKKm nr 1-16-2295, p 22). KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne 2 tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Kuzovkin ära kandnud 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mis ei ole veel üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aasta 5 kuu ja 13 päeva pikkusest karistusajast, kuid Harju Maakohtu 06.09.
- a kohtumäärusega, millega Roman Kuzovkin jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla, määras kohus, et VangS § 76 lg 2 alusel võib Roman Kuzovkini vabastamise küsimust uuesti arutada 6 kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Harju Maakohtu kohtumäärus jõustus 23.09.
- Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul neli kehtivat kriminaalkaristust. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eeskätt anda hinnang just tema edasisele käitumisele, st kas temalt on vabadusse pääsemisel õiguskuulekust oodata või mitte (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 9; RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-21). Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamisel arvestada ka nende arhiveeritud karistusi. Riigikohus asus määruses seisukohale, et süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Ennekõike retsidiivsusriski hindamise kontekstis oleks ainetu rääkida süüdimõistetu elukäigust, jättes sellest välja teabe tema minevikus toime pandud kuritegude kohta. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg - on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Samas rõhutas Riigikohus, et arhiiviandmete kasutamisel on siiski tähtis silmas pidada varasematest kuritegudest möödunud aega ning seda, kas teod on kuidagi omavahel seotud ja moodustavad käitumismustri. Mida kauem on inimene vahepeal õiguskuulekalt elanud ja mida erinevamad on toime pandud kuriteod, seda väiksem on varasemate tegude kaal uue kohtuasja lahendamisel. Roman Kuzovkin viibib vanglas
- korda ja on kriminaalkorras karistatud 18 korda. Korduv karistatus viitab selgelt sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab liitkaristust süstemaatiliste varguste ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Seega näitab isiku varasem elukäik, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema käitumist mõjutab sõltuvusainete kuritarvitamine. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on
- a diagnoositi uimastisõltuvus. Roman Kuzovkin on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Suhtumine kriminaalhooldusesse olnud negatiivne. On viibinud arvel kolmel korral, kuid kõikidel katseaegadel pani toime uue kuriteo. Lisaks ei ilmunud mitmel korral registreerimisele ega esitanud kriminaalhooldusametnikule lubatud tõendeid. Töötukassas võttis end arvele alles 3 mitu kuud hiljem, probleeme esines ka ÜKT ajakavade täitmisega. Seega pole varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivsena võib välja tuua, et alates 18.01.2022 kannab isik karistust Viru Vangla avavangla üksuses. Kinnipeetav on vangistuse ajal olnud tööga hõivatud ja alates 05.10.2022 töötab isik väljapool vanglat H AS-is. Kinnipeetav on läbinud riigikeele A1 taseme kursuse tulemusega 68,2% ja jätkanud õpinguid A2 tasemel. Kinnipeetav on läbinud keevitaja algõppekursuse ja täiendõppe. Läbitud on programm “Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevused. Läbiviija hinnangul on programmi eesmärk saavutatud. Läbitud on ka struktureeritud vestlused teemal „Kuritegelikud hoiakud ja käitumine, suhtlusringkond, majandusliku toimetuleku oskus, suhtumine ühiskonda“. Samuti on positiivne, et alates 23.03.2022 on isik korduvalt viibinud lühiajalistel väljasõitudel, et säilitada ning taastada suhted lähedastega. Samas on individuaalses täitmiskavas täitmisperioodil 16.02.2023-16.02.2024 ettenähtud veel jätkutegevus sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“. Kohtu hinnangul on oluline jätkutegevuse läbimine, et individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke saavutada. Õiguskuulekate ja ühiskondlikke norme väärtustavate hoiakute kujundamiseks ning riskikäitumise välistamiseks vajab pikaaegse kriminaalse taustaga inimene järjepidevat tööd, et muutusi püsivalt kinnistada. Seda enam, et iseloomustusest nähtuvalt on R. Kuzovkini vastutuse võtmine muutuste tegemiseks oma elus olulisel määral kasvanud eelneva,
- aastal läbitud, jätkutegevuse toel. Ka vabanemisjärgsed elutingimused kohtu hinnangul muidugi toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Positiivne on, et kinnipeetaval on vanemad, kes teda vabanedes soovivad toetada. Kuid toetavad peresuhted ning isaks olemine, kinnipeetaval on 20aastane poeg, ei ole teda varem õiguskuulekal teel suutnud hoida. Vabanemisel asuks isik tööle H AS-is, ettevõtte juhatuse liige on telefonivestluses töökoha olemasolu kinnitanud. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et seaduslik sissetulek hoiab kinnipeetava kuritegevusest eemale, kuna varasemalt on kinnipeetav vaatamata töökoha olemasolule ja igakuisele pensionile toimepannud varguseid, sest olemasolevatest vahenditest väidetavalt ei piisanud. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et kehtivad karistused on R. Kuzovkinile mõistetud materiaalse kasu saamiseks mitmete kuritegude toimepanemise eest. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkamise ohtu piisavalt maandanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Kuzovkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 129,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 12.06.2023 kohtumäärusega jäeti Roman Kuzovkini kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere määruskaebus menetlusse võtmata. 27.04.2023 kohtumäärus 1-19-7579 jõustus
- juunil 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5