4-23-1131/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Viru Maakohus

1. mai 2023 Jõhvi kohtumaja 4-23-1131 (2440,23,000769) Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses Raivo Holm kaebus PPA Ida prefektuuri 21.03.2023 otsusele väärteoasjas nr 2440,21,003555 Raivo Holm, isikukood 36503040323, elukoht xxx I J isikukood xxx, telefon xxx e-post xxx PPA Ida prefektuur VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS:
2. Rahuldada Raivo Holm kaebus osaliselt ning tühistada, osaliselt, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.03.2023 otsus väärteoasjas nr 2440,23,000769, s.o. liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel Raivo Holm´ile määratud karistuse määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
3. Tunnistada Raivo Holm süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o. 100 (ükssada) eurot.
4. Rahatrahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE777700771003813400 LHV Pank AS pangas või EE701700017001577198 Luminor Bank, märkides viitenumber 10220235022270 ja selgitus „Raivo Holm 4-23-1131 rahatrahv“.
5. Menetluskuludest pool, s.o 75 eurot, jätta Raivo Holm enda kanda ja ülejäänud pool s.o 75 eurot jätta riigi kanda.
6. Hüvitada riigieelarve vahenditest Raivo Holm´ile tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 75 (seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb kanda Raivo Holm pangakontole nr xxx viivitamatult peale antud kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Raivo Holm´ile, PPA Ida prefektuurile ja resolutsiooni p 5 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui menetlusalune isik ei valda riigikeelt ja soovib saada kohtuotsuse tõlget oma emakeelde tuleb tal esitada maakohtule kirjalik taotlus kohtuotsuse tõlkimiseks. Sel juhul arvutatakse kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumist menetlusalusele isikule kohtuotsuse tõlke kätte andmisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2). Kui kassatsiooni esitamiseks soovib menetlusalune isik saada advokaadi abi riigi õigusabi korras tuleb tal esitada maakohtule vastav kirjalik taotlus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 22.02.2023 Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ametnik F M koostas väärteoprotokolli R.Holm suhtes, mille järgi viimane, liikudes sõidukiga xxx reg mk xxx, 22.02.2023 kell 14.02, Ida-Virumaal, Toila vallas, Järvemõisa alleel, juhtis mootorsõidukit kiirusega 79 +/- 3 km/h, asulavälisel teel, kusjuures maksimaalne lubatud sõidukiirus sel teelõigul oli 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellega rikkus juht LS § 50 lg 5 p 3 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi (tl 29). R.Holm esitas vastulause väärteoprotokollile, milles rõhutas, et olen olnud eeskujulik liikleja ilma trahviregistrita aastaid ja ei näe otseselt endal süüd… Olen xxx valla elanik ja ei tunne Kohtla-Järve olusid ega kohti. Keerasin Peterburi teel maha paremale 90 km teele, hetke pärast järgnes kurv ja kurvi järel sirg tee ilma ühegi hooneta. Sõitsin normaalse kiirusega peale kurvi, kuskil 70 km tunnis, kuna eemal tuli taas keerata paremale maanteele. Kohtla-Järvel peatas mind liikluspolitsei teatega kiiruse ületusest… Meil läks aega kuni tund paberite vormistamisega ja seejärel suundusin rikkumiskohta tagasi. Rikkumiskohast on foto tehtud tund hiljem ja päike on juba jõudnud liikuda liiklusmärgi kohalt paremale. Rikkumise ajal oli päike otse märgi kõrvalkohal, märk ise aga oli kurvi sõites täpselt suure tammepuu taustal ehk täiesti nähtamatu. Ka kogenud liiklejana ei osanud ma märgi järgsel sirgel asustamata lõigul tuvastada ala, mis vajaks kiiruse alandamist 50-ni. Ma võtan omaks, et sõitsin sellel lõigul kiirusega kuskil 70 jm tunnis, mitte üle. Aga märk oli päikese ja teeoludest tingituna nähtamatu. Palun tühistada minule vormistatud väärteo menetlus, kuna olen olnud senini pikaajaliselt eeskujulik liikleja. (tl 35) Kohtuväline menetleja ei nõustunud vastulausega ja tegi 21.03.2023 otsuse, millega määras R.Holm’ele karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Otsuse põhjenduste järgi kiirusmõõtur oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust ning kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev mõõtja. Menetlusalune isik ise tunnistab, et sõitis kiirusega kuskil 70 km/h. Väide, et kiiruse piirangu märk oli nähtamatu ei ole usutav. Juht peab vajadusel pidurdama/peatuma märgi juures/ees, et aru saada, millise liiklusmärgiga tegemist on ja seda järgima, kuna liikluskorraldusvahendid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks. Lisaks sellele, juht võib kasutada lisavahendeid, et päike ei segaks (päikeseprillid, päikesesirmid jne) (tl 41). 10.04.2023 esitas R.Holm läbi oma kaitsja kaebuse Viru Maakohtule kohtuvälise menetleja otsusele, milles palub tühistada tehtud otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt …fotodelt on selge näha, et märk jääb puu taustal halvasti märgatavaks… Märk on kinnitatud puu lähedale, märgi jalg jääb puu taustal märkamatuks… märk on paigaldatud eksitavalt nii, et puu taustalt pole näha ka märgi jalga, mis on esmaseks liiklusmärgi märkamise aluseks. Kui märk oleks koos jalaga silma jäänud, siis oleks liikleja ka kiiruse maha võtnud… Antud ristmikul on tegemist liikluskorraldusliku veaga, kus normaalselt liikudes vastupäkeses on märk täiesti nähtamatu… Nimetatud lõik asub asulavälisel teel, kus ei ole mitte ühtegi ristmikku ega ülekäigurada… 2 Kohtuvälise menetleja selgelt liialdavad süüdistused viitavad märgi mittenägemise ja kiiruse vastutustundetu ületamise kohta hoopis vajadust kaitsta poolkunstlikult loodud süüdistust, et kaitsta protokollis osalenud liikluspolitseinikke, kes teadlikult on võinud varitseda pahaaimamatuid liiklejaid halvasti paigaldatud märgiga kohas… Ei ole millegagi tõendatud, et kiirust mõõdeti alas, kus oli 50 km/h kiirusepiirang, mitte sellele eelneval lõigul. Otsuses ei nähtu, kus täpselt ja kuidas mõõtmine toimus ning mis kohas jäädvustati mõõteseadmel kiirus 79 km/h ja kas tegemist oli ikka kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirusega. Otsuses on jäetud märkimata, et kiiruse ületamise protokoll vormistati mitu kilomeetrit, rikkumiskohast eemal, kaebajal lihtsalt näidati näitu 79 km/h ning väideti, et see on tema auto kiirus, samas ühtki tõendi esitamata. Lisaks on otsuses tuvastama, mis autoga kiirust siis väidetavalt ületati ehk mis on auto mark, mudel ning registreerimismärk… On tuvastamata ja tõendamata, et just menetlusalune isik ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (70 km/h) mitte vähem kui 21 km/h võrra… Otsuse tegemisel on ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ning kaebuse argumentides on osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine… liiklusseaduse § 50 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanek ei ole usaldusväärselt tõendatud. Olemasolevad tõendid on vastuolulised ning täiendavaid tõendeid käesolevas väärteoasjas ei ole eeldatavasti võimalik koguda. Seetõttu tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning Liiklusseaduse § 50 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud väärteoasja otsus tühistada. (tl 2-6) Nii kaebaja kui kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuvälises menetluses antud ütluste järgi R.Holm oma süüd otseselt ei tunnistanud. Tulin Tallinnas tööülesannetele Kohtla-Järvele. Keerasin Peterburi teelt paremale… sõitsin… asulasse ja seal politsei peatas… Enda süüd ei saa tunnistada, kuna ei näinud märki 50 km ala kohta. Peterburi teelt paremale keerates on käänuline tee, seal oma teada üle 70 km tunnis ei sõitnud. Ei olnud vastu tulevaid autosid ega ka politseid ei näinud tee ääres ega vastu sõitmas… ma isegi ei saa aru, kus kohast… rikkumine leiti. Ise ei ole kohalik elanik ja teeolusid ei tunne. Samuti pole mul olnud vähemalt 10 aastat rikkumisi, seega ei mõista ka politsei… soovi teha trahvi. Palun mind süüdimõistmisest vabastada. (tl 30) Seega, kaudselt tunnistas R.Holm, et võis liikuda sel teelõigul kiirusega üle 50 km/h (aga mitte üle 70 km/h), kuid leidis, et ka sel juhul lubatud sõidukiiruse ületamist ei saa temale ette heita, sest sõidukiirust piirav liiklusmärk ei olnud temale näha ereda päike tõttu ja põhjusel, et liiklusmärk asub puu ees ja ei ole selle taustal hästi nähtav. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega ning leiab, et sõidukiirust piirav liiklusmärk oli loetav ka puutüvi taustal ning ereda päike korral võis juht vähendada oma kiirust või kasutada päikesesirmi või -prille ning need asjaolud kokkuvõttes ei vabanda tema käitumist ja lubatud sõidukiiruse ületamist. Asjaolu, et selles kohas, s.o Järve mõisaaleel, Järve külas, Toila vallas, on kehtiv sõidukiirust piirav liiklusmärk ja maksimaalne lubatud sõidukiirus sel teelõigul 50 km/h, on tõendatud tunnistaja E.P ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi mõõtmine teostati just R.Holm juhitud sõiduki xxx reg mk xxx suhtes. Mõõtmine toimus 22.02.2023 kell 14.02, mõõtmise koht – Järve mõisaallee, Järve küla, Toila vald. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Kasutati kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS
7. Seade oli testitud sama päev kell 8.20 ja oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. 3 Mõõtmine on toimunud asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgeajal, ilmastik oli sademeteta, teeolud – lumi, teekate – kattega tee, sõiduradade arv – 1+1 (kahesuunaline tee). Mõõtja asus seisvas asendis kõrvalteel. Kiirusmõõtur oli paigaldatud statiivile. Kontrollitav sõiduk liikus pärissuunalisel sõdurajal, üksinda, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt. Kiirus mõõdetud 2-3 sek jooksul, segavaid faktoreid ei olnud, sirgel teelõigul. Kiirusmõõturi lugem 79 km/h, laiendmääramatus +/- 3km/h, lõplik mõõtetulemus 76 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. (tl 31) Taatlustunniustus nr TTRS-22/00187 kinnitab, et kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008373 on taadeldud 13.09.2022 ja vastab esitatud nõuetele (tl 32). Tunnistaja E P ütluste järgi olles patrullteenistuses 22.02.2023 koos patrullpolitseinikuga F M ja abipolitseinikuga K K teostasime liiklusjärelevalvet Järve mõisaalleel… kui Tallinn-Narva mnt poolt sõitis sõiduauto xxx reg nr xxx, mille juht sõitis Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku tee suunas ning teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h järsku kiirendas. F fikseeris kiiruse 79+-3 km/h ning me sõitsime talle järgi. Sõiduk oli peatatud Järveküla tee 77 juures, Kohtla-Järvel ning juhiks osutus Raivo Holm. (tl 33) Seega, kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja Pi ütlused üheselt kinnitavad, et mõõtmine on toimunud alal, kus kehtib kiirusepiirang 50 km/h ning mõõdetud oli just menetlusaluse isiku sõiduki kiirust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et liiklusmärk ei olnud antud tee- ja ilmaoludes nähtav. Kaebaja tehtud fotolt liiklusmärk, mis piirab lubatud sõidukiirust 50-ni km/h on näha ja loetavust ei takista ei see, et märgi taga on puu ega see, et vastu / kõrvalt paistab ere päike (vt foto tl 37). Liiklusmärk on selgelt loetav ka teise nurga alt vaadatuna, olles sellega kohakuti (vt foto tl 39). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et tegemist on standardses suuruses märgiga. Märgi taga olev puu ei ole takistus märgi nägemiseks… Nõustuda tuleb ka sellega, et mootorsõiduki juht peab olema liiklemisel tähelepanelik, seda ka paigaldatud liiklusmärkide suhtes, eriti kui juht sõidab temale tundmatu teelõigul. Selles mõttes õige on kohtuvälise menetleja tähelepanek, et menetlusalune isik on xxx valla elanik ning ta ise kinnitab, et tema jaoks oli see koht tundmatu. Kui mingil põhjusel juht tõesti ei näe või ei mõista milline liiklusmärk on paigaldatud, peab ta vähemalt alandama sõidukiirust, et teha endale selgeks, mis liiklusmärgiga tegu on. Tõsi küll, ereda päikese korral (millele menetlusalune isik viitab oma kaebuses) halveneb nähtavus üleüldse, mitte ainult liiklusmärkide osas ning kaebaja pidi võtma tarvitusele vajalikud meetmed (vähendama kiirust, kasutama päikesesirmi, -prillid), et tagada piisav nähtavus ja kontroll liiklusolustikku üle. Kaebaja etteheited, et ei ole selge, mis auto kiirust tegelikult mõõdeti ja kus kohas see on üldse toimunud, on, kohtu arvates, alusetud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit, mõõtmise on teinud pädev mõõtja järgides mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Ei ole näha, et kiiruse mõõtja oleks viidatud metoodikast kõrvale kaldunud või selle nõudeid rikkunud. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile kiirusmõõtur oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust ning kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev mõõtja – patrullpolitseinik F M. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit on fikseeritud õigesti ning näit oli ette näidatud ka menetlusalusele isikule. 4 Kiirusmõõturi kasutamise protokollist ja tunnistaja Pi ütlustest nähtub üheselt, kuidas ja kus kohas oli menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõdetud ja lubatud sõidukiiruse ületamine fikseeritud. Protokollist nähtuvalt kontrollitav sõiduk liikus üksinda, nii et välistatud on võimalus, et mõõdetud oli mingi teise, mitte menetlusaluse isiku sõiduki kiirus. Ka kaebaja ise ei väidagi midagi sellist, viidates üldsõnaliselt, et ta ei ole kindel, et mõõdeti just tema auto kiirust, sest tema ise ei ole patrullautot näinud. Asjaolu, et kaebaja ei märganud patrullautot või kiirust mõõtnud politseiametnikku ei tähenda, et mõõtmine on toimunud ebakorrektselt. Igal juhul ei nähtu mingit alust kahelda kiirust mõõtnud politseiametniku tegevuse seaduslikkuses nagu ka põhjust, miks ta peaks moonutama tõtt ja osutama menetlusalusele isikule, kui sõidukiirust ületanud auto juhule, kuigi mõõdetud oli nt teise auto kiirust. Kõik tõendid (nii kiirusmõõturi kasutamise protokoll kui tunnistaja Pi ütlused) osutavad üheselt, et sel teelõigul liikus menetlusaluse isiku sõiduk üksinda ja mõõdetud oli just selle kiirust. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud juhul liikluskorraldusvahendiga – liiklusmärgiga oli maksimaalselt lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, kuid menetlusalune isik on sõitnud kiirusega 76 km/h, ehk on ületanud lubatud sõidukiirust 26 km/h võrra. See tegu vastab LS § 227 lg 2 väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. Seega, R.Holm teoga on täidetud selle koosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et menetlusalune isik pani selle väärteo toime kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Nii kaebuses viidatud Google maps lingilt kui R.Holm ütlustest nähtub, et ta sõitis maanteelt välja ning Toila vallas, Järve külas, Järve mõisaalleel liikudes pidi ta aru saama, et sel teelõigul võivad kehtida sõidukiirust piiravad liiklusmärgid. Isegi kui möönda, et ere päike paistis R.Holm’ile vastu, pidi ta aru saama, et kui ta ei võta kiirust maha, ei kasuta päikesesirmi või muul viisil ei taasta head nähtavust ja kontrolli teeolustiku üle, võivad liikluskorraldusvahendid, sh sõidukiirust piiravad liiklusmärgid jääda talle märkamatuks. Kui ta pole sõidukiirust vastavalt ilmastikuoludele vähendanud ega võtnud tarvitusele muud meetmed, siis sellega ta sisult möönis mistahes tagajärge, mis võivad kaasneda liiklusmärgi tähelepanuta jätmisega, sh, et ta võib liikuda kiirusega, mis tegelikult ületab sel teelõigul lubatud maksimaalset sõidukiirust. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse osas kohus iseenesest nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli suur - 26 km/h ning kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada, eriti talvetingimustes. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel arvestati, et karistusregistri andmetel (tl 34) menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõistes tuvastatud ei ole. Samas, kohtu arvates, kohtuvälise menetleja rakendatud karistuse määr – rahatrahv 45 trahviühikut on liiga range karistus. Selline karistuse määr jääb lähedaseks sanktsiooni keskmisele määrale (ülemmäär on 100 ühikut, keskmine on 50). Kuigi tegu leidis aset päevaajal, kell 14.02, tuleb arvestada, et tegemist ei ole kohaga, kus toimub aktiivne ja tihe liiklus. Mõõtmise ajal liikus R.Holm’i sõiduk seal üksinda. Seega, rikkumisega ei kaasnenud mingit reaalset ohtu teistele liiklejatele vms. Kuna sõidukiirust ületati 26 km/h võrra, mis ei ole väike näit ning R.Holm otsesõnu oma süüd ei tunnista, siis tema puhul ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Seetõttu ei saa menetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlustel VtMS § 30 alusel ning karistus ei või jääda päris miinimumi (nt 5 või 10 trahviühiku) juurde. Samas, kohtu arvates, jääb R.Holm süü raskus ikkagi alla keskmist määra ning karistus võib jääda sanktsiooni miinimumi ja keskmise määra vahele. Rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot vastab, kohtu arvates, nii R.Holm süü raskusele kui üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 5 Eeltoodust lähtuvalt kohus osaliselt rahuldab R.Holm kaebuse, tühistab Ida prefektuuri 21.03.2023 otsuse ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda R.Holm olukorda, millega tunnistab Raivo Holm’e süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ning mõistab talle karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o. 100 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud otsuse jõustumisest. Menetluskulude osas leiab kohus, et kaebaja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaebuses viidatakse, et lepingulise esitamise kulu on otsuse analüüsiks ja kaebuse koostamisele kulunud 2 tundi hinnaga 75 eurot tund, summa kokku on 150 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kaebus on 5-l lehel, nii et iseenesest on usutav, et lepinguline kaitsja on kulutanud selle koostamiseks kaks tundi. Tunnihind 75 eurot on samuti mõistlik. Samas arvestada tuleb, et kaebus rahuldatakse osaliselt ning kuigi kaebaja on taotlenud otsuse täielikku tühistamist ja R.Holm vastutusest täielikku vabastamist, kohus, kaebust lahendades, on leidnud, et R.Holm on ikkagi pannud temale ette heidetava teo toime ning korrigeerimisele kuulub vaid temale määratud karistuse – rahatrahvi suurus. Sellises olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsus tühistatakse osaliselt ning kohus teeb uue otsuse, millega mõistab kergemat karistust, on õiglane jätta pool tekkinud menetluskulust – õigusabikulust riigi kanda (see summa tuleb hüvitada kaebuse esitajale, s.o Raivo Holm’ele), ülejäänud osas aga jätta menetluskulu kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6