← Eesti

2-22-140830/8

Obsah (10)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 163§ 174§ 175§ 4842§ 177

2-22-140830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-140830 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 27.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult KxxxxMxxxxxxxx 243,43 euro saamiseks. 01.11.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.01.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 31.01.2023 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 154,90 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot ja 31.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 68,82 eurot ja täiendava viivise 31,50% aastas alates 01.02.
  2. Hagi kohaselt sõlmis kostja AS-ga G4S Eesti 17.12.2019 suitsuanduri teenuse „Nublu“ osutamise lepingu nr NK-
  3. Kliendikohustuse periood oli 12 kuud ning leping sõlmitud tähtajatult. Kuutasu oli 4,90 eurot. Kostjal jäi tasumata detsembri arve 4,90 eurot (arve nr 834961786 maksetähtajaga 15.12.2020), mistõttu AS G4S Eesti ütles lepingu üles 16.12.
  4. Vastavalt lepingu tingimustele pidi kostja maksma tagastamata suitsuanduri eest 150 eurot. AS G4S Eesti esitas kostjale pärast lepingu lõppemist arve nr 835138030 summas 150 eurot maksetähtajaga 05.04.
  5. AS G4S Eesti loovutas 12.04.2021 nõuded hagejale. Hageja nõuab viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale – kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Viimase arve tasumise tähtajast 06.04.2021-31.12.2022 oli viivis 64,68 eurot (kolmekordne viivisemäär 24% põhinõudelt 154,90 eurot) ning alates 01.01.2023-31.01.2023 oli viivis 4,14 eurot (kolmekordne viivisemäär 31,50% põhinõudelt 154,90 eurot). Hagiavalduse seisuga on viivise võlgnevus 68,82 eurot (64,68+4,14). Hageja nõuab täiendavat viivist alates 01.02.2023 31,5% aastas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Sissenõudmiskulude hüvitise osas märkis hageja, et ta on korduvalt kostjale saatnud meeldetuletuskirju. Hageja tegi viite VÕS § 1132 lg-le 2 ja märkis, et 30 eurot on kujunenud:
  6. tasulise kirja saatmine 21.04.2021 15 eurot,
  7. tasulise kirja saatmine 01.06.2021 5 eurot,
  8. tasulise kirja saatmine 05.04.2022 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja 2 2-22-140830 vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 13.02.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 22.03.2023. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult osaliselt põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, 3 2-22-140830 s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Hagist nähtub, et hageja on kolmel korral kostjale meeldetuletuskirjad saatnud ning ei esine VÕS § 1132 lg-s 3 märgitud piiranguid. Selles osas on sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid, millal ja mis numbrile kostjale helistanud, kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 5 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 358 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane), millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiirmenetlus kulud. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120€/h. Arvestades 4 2-22-140830 asja keerukus, mahtu ja hagi lühikest sisu, on ajakulu 2h põhjendatud. Kohus leiab, et MKM kulud 20 eurot on põhjendatud

§ 4842alusel.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 360 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 260 eurot lepingulise esindaja tasu (2h x 120€/h + 20€). Kohus jättis menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (360 eurot) jääb hageja kanda seega 7,20 eurot ja kostja kanda 352,80 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 352,80 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.