KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-124589

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse. 14. Hageja on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja suuremas summas kui 770,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Eeltoodud rikkumine puudutab ka vaidlustatud määruse seda osa, mille peale ei kaevatud. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus menetlusnormi oluline rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, on ringkonnakohtul õigus otsustada, kas lahendi see osa tühistada. Alused, mil ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, on sätestatud

§ 656lg-des 1 ja 2 (RKTKo 30.09.2020 2-19-3645, p 10).

Praegusel juhul ei ole maakohus määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (

§ 656lg 1 p 5).

Seetõttu tuleb maakohtu otsus ka vaidlustamata osas tühistada (

§ 656lg 4 koosmõjus §-ga 659).

15. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata.

§ 178

lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164/62, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu olulises osas maakohtu kaalutlusi (v.a lepingulise esindaja tunnitasu suurust puudutavas osas), miks kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud aega võib pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on viidanud 16. septembril 2021 toimunud Tallinna Ringkonnakohtu, Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu ümarlaual antud juhisele, mille kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel vältida liigset detailidesse laskumist. Kolleegiumi hinnangul ei järeldu viidatud ümarlaual 4

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-13416, p 56). Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut kostja menetluskuludele ja kohus on jätnud käsitlemata ning vastamata ka hageja vastuväidetele, ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut maakohtu diskretsiooniotsustusele. 18. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (

§ 2

) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul põhjendatud asja saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on kostja menetluskulude suuruse hindamise jätnud olulises osas põhjendamata, mis võis tingida ka ebaõige lahendi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik valdavas osas põhjenduste puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, sest see kitsendab põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. 19. Eelnevast tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uuesti lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja vastuväidetele kostja menetluskuludele ning põhjendada, miks saab kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulu pidada põhjendatuks või põhjendamatuks. 20.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. See tähendab, et vaatamata määruskaebuse rahuldamisele ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt võimalike menetluskulude (nt riigilõiv määruskaebuselt) hüvitamist ega taotleda riigilt ka riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 5 alusel (vt RKTKm 31.05.2011 32-1-18-11, p 26).

Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 21. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja kulude uueks 5