MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta STANISLAV JERNER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Stanislav Jernerile ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Jerneri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Stanislav Jerner on Viru Maakohtu 26.10.2020 otsusega nr 1-20-7276 süüdi tunnistatud
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta ja 4 kuuni.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 3 päeva vangistuse võrra. Stanislav Jernerile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 3 aastat 4 kuud ja 3 päeva.
lg 4 p 2 ning
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võeti Stanislav Jernerilt 1 aastaks ära sõiduki juhtimise õigus. Kohtuotsus jõustus 17.02.
) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Stanislav Jerner kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 2 aasta 5 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 3 aasta 4 kuu ja 3 päeva pikkusest karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistuses viibib neljandat korda. Käesolevat karistust kannab korduva mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on karistatud korduvalt narkootikumide käitlemise, varguste, kelmuse ja mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Kõigi kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemilahendusoskus ja õigusvastast käitumist pooldavate hoiakute tolereerimine. Lisaks on narkootikumide käitlemise, varguste ja kelmuse toimepanemise soodusteguriks majandusliku kasu saamine. Isiku käitumist mõjutab alkohol ja narkootiliste ainete tarvitamine. Hinnates kinnipeetava käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et S. Jerneri kinnipidamisasutuses viibimisel on mõndagi positiivset. Karistuse kandmise ajal on 2 kinnipeetav täitnud töökohustusi. On töötanud majandustöödel koristajana, toidujagajana, AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis metallitreialina ja alates 21.11.2022 töötab AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana. Kohtuistungil kinnipeetav kinnitas, et praegune töö talle meeldib ja vabanedes jätkab tööd tehases. Kohus peab positiivseks, et kinnipeetav on õppinud riigikeelt A1 tasemel, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist ja vestlusetel osalemist probleemide lahendamise oskuste arendamiseks. Ka seda, et kinnipeetav ise tunnistab vajadust osaleda programmis „Sütik“. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tütar, ema ja õde. Tütar elab käesoleval hetkel S. Jerneri emaga, kinnipeetava vabanemisel kolib tütar tema juurde. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vestluses kinnipeetava emaga ilmnes, et S. Jerner on koju oodatud. Kinnipeetava sõnade kohaselt ta mõistab probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seoses, kohtuistungil avaldas, et on motiveeritud ja võimeline oma käitumist muutma. Saab aru, et narkootikumide tarvitamine on olnud varasemalt peamine põhjus, mis viis teda kuritegude toimepanemiseni. Soovib tulevikus mitte tarvitada narkootilisi aineid ega alkoholi. Väärtustab häid suhteid lähedastega, tulevikuplaanid on seotud perekonna ja tööga. Kuna vabanedes kolib tütar tema juurde elama, on motiveeritud töötama ja tütre eest hoolitsema. Kinnipeetaval on olemas realistlikud seaduskuulekad eesmärgid, mille poole ta püüdleb. Viru Vangla on alustanud menetlust kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglaosakonda. Kohtu hinnangul aga ei saa jätta tähelepanuta, et enne käesolevat kuritegu oli S. Jernerile määratud katseajaga ning isik oli allutatud käitumiskontrollile. Isik rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametniku arvamusest selgub ka, et isiku ema sõnul olid pojal probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Varasemalt on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Ka käesolevat karistust kannab korduva alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodu viitab alkoholi kuritarvitamisele. Kohtu hinnangul kätkeb siin risk, et alkoholi kuritarvitades võib kinnipeetav sooritada kuritegusid. Alkoholi tarvitamine on kinnipeetava puhul kuritegevust soodustavaks teguriks ja selle riski maandamisega tuleb veel tegeleda. Lisaks on vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetavat on karistatud korduvalt narkootiliste ainete käitlemise eest, samuti on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest olles narkojoobes. On varem püüdnud narkosõltuvusest vabaneda, ent tulemusteta. Muutumise teele asumine nõuab kinnipeetavalt tugevat sisemist käitumiskontrolli ja vastutusvõimet, kohtu hinnangul ei ole ellusuhtumise muutust toetavad hoiakud veel piisavalt väljakujunenud. Asjaolu kinnitab ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnang kinnipeetavale. Läbiviija hinnangul tuleks motivatsioon ning oskused veelkord üle kaardistada. Iseloomustusest nähtub, et viimases programmi individuaaltunnis oli isik seisukohal, et hea oleks kui ei tarvitaks sõltuvusaineid üldse, kuigi otsese eesmärgina seda ei võta ning esialgu ei pea ka realistlikuks. Vestluste kokkuvõtteks on iseloomustuses välja toodud, et kinnipeetav on üldises mõttes rahul enda eluga, leiab, et saab hakkama. Ei ole eluliselt valmis midagi muutma. Suurt rolli mängivad isiku elustiilis ja käitumises (sh alkoholi tarvitamises) teda ümbritsevad isikud, kellest isik pole käesoleval hetkel suuteline loobuma. Mõistab, kui tuua välja erinevad võimalused kaalukausile, milline oleks positiivne valik, kuid tunnistab, et tegutseb rohkem emotsiooni ajel. Teisalt toob välja, et suudab elada ka seaduskuulekat elu, kui ei viibi oma tavalises keskkonnas. Tunnistab, et küll püüab tulevikus loobuda õigusrikkumistest, kuid ei saa anda mingeid garantiisid. Seega hoiakud vajavad veel arendamisest, seda enam, et kinnipeetav, ei ole ka varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega enda käitumist korrigeerinud. Kohtu hinnangul tuleb kinnipeetaval sotsiaalsete toimetuleku oskuste kujunemisega jätkuvalt tööd teha, kuna kinnipeetav on varasemalt toime pannud vargusi, kelmuse ning narkootikumide 3 käitlemise majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegudest tulenevalt on ta eelistanud kriminaalsel teel saadud tulu teenida. Isik on pannud toime kuritegusid hõlptulu eesmärgil ning soovinud parandada oma elukvaliteeti illegaalsete vahenditega. Kinnipeetaval on 25.01.2023.aseisuga vabanemisfondis 694,57 eurot ning jooksvaid nõudeid on 13213,40 euro ulatuses. Arvestades seda, et kinnipeetav kannab karistust mh narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine eest, saab järeldada, et isikul on olnud probleeme majandusliku toimetuleku oskusega mistõttu ei saa kohtu hinnangul välistada, et kinnipeetav võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel asuda uuesti kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada. Stanislav Jerneri individuaalses täitmiskavas on 2023. a II kvartalis ettenähtud vestlused majandusliku toimetuleku oskuse ja selle seoste kohta kuritegeliku käitumisega. 2023. a III kvartalis on ettenähtud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus. Nendes keskendutakse isiku mõjutatavusele, tarvitamise põhjuste analüüsimisele ning edasiste eesmärkide seadmisele, korratakse üle enesekontrollimeetmed. Kohus leiab, et nimetatud tegevused võiks aidata Stanislav Jerneril omandada sotsiaalseid oskusi ja ühiskonda väärtustavaid teadmisi, mis aitavad leida alternatiive senistele käitumismustritele ning hoida tulevikus ära endiste vigade kordamist. Kohtu seisukoha järgi Stanislav Jerneri karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole täitnud karistuse eesmärke ja veel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kinnipeetav suudab senist elukorraldust täielikult muuta. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Stanislav Jerneri vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega oleks käesoleval ajal ennatlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Stanislav Jerneri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Kristel Nirgi abiellus ja kannab perekonnanime Jaakus. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 18. aprilli 2023. a määrus muutmata ja Stanislav Jerneri määruskaebus rahuldamata. 18.04.2023 kohtumäärus 1-20-7276 jõustus 09. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.