) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
) § 637 lg 1 kohaselt hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Kostja nõustus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas pidas kostja mõistlikuks tasuks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindas lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014 ja juuni-oktoober 2014 maksimaalselt 500 eurot. Kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga. Kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis oleks tasunõude sissenõutavuse eelduseks iga projekti üleandmine kostjale. Ainus projekt, mille hageja kostjale valmiskujul üle andis, oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro. Kuna tegemist ei olnud valmisprojektidega, siis ei saanud hageja küsida nende eest sama suurt tasu. Konstruktiivse projekti ja eriosade projekti joonised koostati projekteerija mitte hageja poolt ja tegemist ei olnud projekteerimistöö lõppresultaadiga. Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüsi maksumuseks hindas kostja 500 eurot. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga ehitusgeoloogilise uuringu ja topo-geodeetilise uurimustöö tegemist ning ei esitanud kostjale uuringute tulemusi. Topo-geodeetilise uuringu järele puudus vajadus. Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3701 eurot, millele lisandus käibemaks. Menetlusele eelnev käik 4. Maakohus rahuldas 09.10.2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4441,2 eurot, 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 1216,02 eurot ning viivise alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni
Maakohtu 28.11.2022 otsus 7. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt põhivõlgnevuse summas 16 598,82 eurot ja viivise võlasumma tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 4 544,81 eurot ja edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni
Menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Kohus hindas käesolevas asjas esmalt lepingu kehtivuse küsimust, seejärel analüüsis poolte kokkulepet tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks ja poolte kokkulepet projektijuhtimise kulude hüvitamiseks. Lepingu kehtivus 8.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Käesoleval juhul ei esinenud asjaolusid, mis viitasid hagejapoolsele lepingu rikkumisele.
lg 1 sätestab töövõtja õiguse saada kokkulepitud tasu juhul, kui tellija ütleb lepingu üles. Juhul, kui kostja ütles lepingu üles
lg 1 alusel, oli töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest arvati maha see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Olenemata kostja vastuväidetest, puudus vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu XXX asuva hoone lammutusprojekti tegemiseks ja samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks. Töövõtulepingu tasus lepiti kokku hageja 17.01.2014 esitatud eelarvega. 2014. aasta juulis esitas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde akti (hagiavalduse lisa 25), mille kohaselt akteeris hageja töid summas 21 040.02 eurot (s.h käibemaks). Hageja esitas kõik akti kohaselt tellitud ja teostatud projekteerimistööd kostjale ülevaatamiseks ja võimaldas tööd üle vaadata. Kostja sai akti kätte, kuid ei allkirjastanud seda ja keeldus tööde eest tasumisest. Kohus leidis, et teostatud tööde eest tasumata jätmisega, hageja kirjadele ja meeldetuletustele vastamata jätmisega, mis viis poolte koostöö ja suhtlemise katkemiseni, tegi kostja hagejale kaudse tahteavalduse, mis oli tõlgendatav töövõtulepingu ülesütlemisavaldusena
lg 1 tähenduses.
-i kohaselt ei ole ülesütlemisavaldusele vorminõuet ette nähtud. Seega sai lepingu üles öelda mh teisele lepingupoolele kaudse ülesütlemisavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul ei sõlminud pooled kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, kuid lõpetasid faktiliselt lepingu täitmise. Poolte vahel puudus koostöö üle kuue aasta, samuti puudus võimalus ja valmisolek koostöö jätkamiseks. Kostja keeldus töid vastu võtmast ja hagejale tehtud tööde eest maksmast. Sellega näitas kostja, et ta ei soovinud töövõtulepingu alusel koostööd jätkata ega soovinud, et hageja jätkaks lepingu täitmist. Seega väljendas kostja lepingu lõpetamise tahet, mis oli tõlgendatav kaudse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja
lg 1 järgi.
lg 1 alusel ei ole töövõtulepingu ülesütlemise korral tähtsust sellel, kas kostja võttis tööd vastu. Kokkulepitud tasu nõudmiseks pidi hageja tõendama, et tööd, mille eest tasu nõuti, olid lepingus kokku lepitud ja nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suuruse. Hageja nõudis tasu töövõtulepingu ja kostjaga kokku lepitud eelarve alusel teostatud tööde eest. Eeltoodust tulenevalt teostas hageja tööd töövõtulepingus ja lepingu täitmise käigus kostjaga kokkulepitud tingimustele vastavalt ning akteeris ja esitas teostatud tööde eest arve kostjaga kokkulepitud eelarve järgi. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt
Kohus leidis siiski, et eeltoodule vaatamata teostas hageja tööd ja andis need kostjale üle, mistõttu oli kostjal tasumiskohustus sõltumata
Poolte kokkulepe tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks 4 9. Puudus vaidlus selle üle, et hageja ei teostanud kõiki eelarvejärgsed töid ja hageja nõudis kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist. Kohus tuvastas, et hagejal oli õigus nõuda töövõtutasu
lg 1 järgi, mistõttu ei omanud hageja tasunõude tuvastamisel tähtsust poolte kokkulepped etapiviisilise tasustamise kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et lepingut ei lõpetatud, oli hagejal siiski tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue esimese teostatud tööde akti alusel, sest esimeses teostatud tööde aktis akteeritud tööd teostati vastavalt kokkuleppele ja anti kostjale üle. Pooled leppisid akteeritud tööde eest tasumises kokku. Täiendavalt kinnitas poolte kokkulepet etapiviisilise tasustamise kohta asjaolu, et kostja tunnistas ja nõustus, et tal oli esimese etapi tööde eest tasu maksmise kohustus.
lg 4 teine lause sätestab, et kui töövõtulepinguga on kokku lepitud töö üle andmine ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte kehtis töövõtuleping, mille üheks osaks oli vaidlusaluste tööde teostamine. Kostja vaidlustas vaid tasunõude summa ja mitte teostatud tööde eest tasu saamise õiguse. Tasunõuet tunnistades tunnistas kostja enda kohustust tasuda osa eest. Seega järeldas kohus
lg 4 teise lause järgi, et töövõtulepingu hind määrati ositi, samuti määrati ositi tööde üleandmine ning pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises tasustamises. Puudus vaidlus selle üle, et hageja ei teostanud kõiki eelarvejärgsed töid.
lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd esitati kostjale ülevaatamiseks ning kostja ei teatanud puudustest esitatud töödes. Seega puudusid alused tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja tööd tuli lugeda
Kuna akteeritud tööd loeti kostja poolt vastuvõetuks ja poolte vahel oli kokkulepe etapiviisilises tasustamises, muutus hageja tasunõue
lg 4 teise lause järgi sissenõutavaks vastavate tööde vastuvõtmisel.
kohaselt peab tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, viivitamata tehtud töö üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja ei esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Seega esitas hageja kostjale üle vaatamiseks lepingutingimustele vastavad tööd. Projektijuhtimise kulu 10. Kokkulepitud eelarves ja teostatud ehitustööde aktis puudus eraldiseisev projektijuhtimise kulurida. Mõlemas dokumendis märgiti kuluridadena projekteerimine, erinevad ehitustööd ja ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud. Et hageja teostas projektijuhtimist ning kokkulepitud eelarves eraldi projektijuhtimise kulurida märgitud ei olnud, pidi projektijuhtimise tasu kuuluma teostatud tööde aktis akteeritud projekteerimise või ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulurea alla. Käesoleval juhul oli projektijuhtimine olulisel määral seotud projekteerimisega. Projektijuhtimise ebaselge mõiste ja kohati projekteerimisega eristamatu seose tõttu ei olnud võimalik üheselt määrata, missuguste tegevuste korral oli tegemist projektijuhtimise teostamisega. Tulenevalt projektijuhtimise olemusest oleks eelarves eraldi projektijuhtimise kulurea üle arvestuse pidamine olnud problemaatiline. Seega märkis hageja põhjendatult eelarvesse projektijuhtimise kulurea asemel ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea, mille alla kuulus ka projektijuhtimise kulu. Pooled leppisid eelarves kokku nii projekteerimise kui ka ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest maksmises ja hageja akteeris 5 teostatud tööd kooskõlas kokkulepitud eelarvega. Teostatud tööde akti järgi oli korraldus- ja üldkulude reas ette nähtud tegevusi teostatud 5% ulatuses lepingu kogumahust. Seega oli hageja tasunõue 5% ulatuses ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest (4 498.35 eurot käibemaksuta) põhjendatud. Kostja pidi kokkulepitud eelarve alusel teostatud tööde eest tasuma. Kostja sõnul ei olnud projektijuhtimise kulu eelarves eraldi nähtud, vaid iga kulurida hõlmas endas ka projektijuhtimise tasu. Kohus leidis, et isegi kui puudus kokkulepe selle kohta, et projektijuhtimise tasu oli ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude kulureas, ei saanud sellest järeldada, et iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu, sest vastavat kokkulepet pooled ei sõlminud. Juhul, kui asuda seisukohale, et kokkulepet projektijuhtimise tasu osas puudus, kuulus maksmisele tavaline tasu
Kohtule esitatud riikliku eksperdi arvamuse kohaselt oli projektijuhtimise tegevuste eest tavaline või mõistlik tasu 36 000 eurot (sh käibemaks) ja tehtud tööde eest kokku 41 832 eurot (sh käibemaks). Hageja nõudis akteeritud tööde eest töövõtutasu oluliselt väiksemas summas võrreldes vastavate tööde tavalise tasuga. Seega oli hageja tasunõude summa põhjendatud ja mõistlik. Kostja apellatsioonkaebus 11. Kostja palus tühistada maakohtu 28.11.2022 otsuse täies ulatuses ja teha uus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Asjaolude ebapiisava tuvastamise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et kostja väljendas lepingu lõpetamise tahet, mis oli tõlgendatav kaudse ülesütlemisavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 ja
Kostja tõendas, et ta ei öelnud töövõtulepingut
Maakohus kohaldas ebaõigesti
Antud juhul pidi kohus kohaldama
Käesoleval juhul loobus kostja ehitustööde teostamise nõudest hageja suhtes ja hageja loobus töövõtutasu nõudest kostja suhtes. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et pooled sõlmisid töövõtulepingu nii hoone lammutusprojekti tegemiseks kui ka samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks. Hageja ja kostja vaheline koostöö piirdus lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega, mille eest tasumisest kostja ei keeldunud. Kõigi hageja teostatud toimingute eest oli mõistlik hind 3701 eurot, millele lisandus käibemaks. Antud summa osas jõustus kohtuotsus ning selle osas apellatsioonmenetlust ei toimunud. Pooled ei sõlminud töövõtulepingut XXX asuvale kinnistule elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks. Maakohus ei tuvastanud, millest nähtus kostja tahteavaldus hageja poolt 17.01.2014 esitatud pakkumise aktsepteerimiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja faktiliste väidetega ja rikkus seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1. Maakohtu otsus polnud seaduslik ja põhjendatud. Olukorras, kus pooled ei sõlminud töövõtulepingut kinnistule elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks, oli ebaõige ja ekslik maakohtu seisukoht, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks. Pooltevaheline lepinguline suhe lõppes lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega. Arusaamatu ja ebaõige oli maakohtu seisukoht, et hageja nõudis kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist ja kostja, vaidlustades vaid tasu suuruse, võttis tasu maksmise kohustuse akteeritud tööde eest omaks. Maakohtu otsuses puudus viide tõendile või kostja esitatud menetlusdokumendile, millest antud omaksvõttu järeldada saaks. Põhjendamatu oli maakohtu seisukoht, et hagejal oli õigus nõuda väidetavalt akteeritud tööde eest tasu. Maakohtu otsuses sedastatu, et kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd esitati kostjale ülevaatamiseks ning kostja ei teatanud puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes oli ebaõige. Hageja ja kostja vaheline koostöö piirdus lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa taotlemisega ja kostja 6 ei pidanud vaatama üle tööd, mida ta ei tellinud.
lg-st 4 tuleneb, et tööde ositi üle andmisel tuleb iga töö eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
Kui töö vastuvõtmises lepiti kokku etapiviisil, kuid tegemist oli mittetäitmisega, ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest sissenõutavaks. Maakohus leidis ekslikult, et hagejal oli õigus nõuda projektijuhtimiskulude hüvitamist. Selline järeldus oli vastuoluline ja nõuetekohaselt põhjendamata. Kuivõrd pooled ei sõlminud kõnealust töövõtulepingut, puudus hagejal kostja vastu tasunõue. Isegi kui pooltel oleks olnud kokkulepe elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks vastavalt hageja esitatud eelarvele, ei toodud eelarves projektijuhtimist eraldi kuluna välja. Kostjale arusaadavalt hõlmas iga kulurida endas ka projektijuhtimise tasu, kuivõrd hageja esitatud eelarve oli suunatud kompleksse projektijuhtimise teostamiseks. Vastuoluline oli maakohtu järeldus, et projektijuhtimise olulisusest tulenevalt oli eelarves eraldi projektijuhtimise kulurea üle arvestuse pidamine problemaatiline, mistõttu märkis hageja põhjendatult eelarvesse projektijuhtimise kulurea asemel ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea, mille alla kuulub ka projektijuhtimise kulu. Samuti oli põhjendamatu maakohtu järeldus, et juhul, kui kokkulepet projektijuhtimise tasu osas ei olnud, kuulub maksmisele tavaline tasu
Kuna projektijuhtimine oli olulisel määral seotud teiste hageja eelarves toodud töödega ning hageja kavatses ka nimetatud tööde eest nende teostamise järel tasu nõuda, siis viiks eraldi projektijuhtimistasu nõudmine olukorrani, kus hageja küsib sama töö eest erinevate kuluridade kaudu tasu. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et teostatud projektijuhtimistööde tavapäraseks hinnaks oli ligikaudu 30 000 eurot. Kostja sõnul oli kõigi hageja teostatud toimingute eest mõistlik hind 3701 eurot, millele lisandus käibemaks. Vastustaja seisukoht
Asjas leidis tõendamist, et hageja esitas kostjale ülevaatamiseks ja võimaldas üle vaadata kostja poolt tellitud ja hageja teostatud projekteerimistööd, energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi, eriosade eskiisprojektid, lammutusprojekti ühes lammutusloaga jm dokumendid. Tõendamist leidis, et kostjal oli võimalik tutvuda kõigi tellitud projekteerimistööde tulemustega ja ta ei teatanud puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes. 2014 juulis esitas hageja kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde akti, mille kohaselt oli hageja akteerinud töid 21 040,02 euro maksumuses. Et suurem osa töödest lepingu järgi olid veel ees (eelarve oli kokku 1 060 216,19 eurot), oli tegemist esimese vaheakteerimisega. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises teostamises ja tasumises. Kuna kostja vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, sõnumitele ja kirjavahetusele arvet ei tasunud, peatus poolte koostöö lepingu alusel tööde tegemiseks. Hageja teatel pidi töödega jätkatama, kui arve saab makstud. Tõendamist leidis, et kostja oli teadlik, et hageja jätkab töödega siis, kui kostja on esimese etapi tööde eest maksnud. Kuigi pooled ei olnud sõlminud kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, näitas kostja oma käitumisega tahet, et ei soovi lepingu alusel koostööd jätkata. Seega tegi kostja hagejale kaudse töövõtulepingu ülesütlemisavalduse ja leping lõppes maakohtu tõlgendusel kostjapoolse
Kostja väited lepingu kokkuleppel lõpetamisest tõendamist ei leidnud, samuti nagu ka kaebuse väited, mille kohaselt hageja olevat tasunõudest loobunud. 18.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult kostjal akteeritud tööde eest maksmise kohustuse. Kuigi kostja väidab kaebuses, et tal tasu maksmise kohustust ei ole, on ta samas maakohtu menetluses avaldanud vastupidist, so nõustunud nii lammutustasu kui ka asjaajamistasu hüvitamisega (I kd, lk 74). Kuivõrd lepingus oli kokku lepitud nii lammutusprojekti kui ka projekteerimistööde tegemises, siis nõustudes ühe tööosa eest maksmise kohustusega, on kostjal kohustus maksta tehtud tööde eest ehk tasuda etapiviisiliselt. 8 19. Kuivõrd maakohus luges tõendatuks, millega ringkonnakohus nõustub, et kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd olid kostjale ülevaatamiseks esitatud, kostja puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes ei teatanud, oli kostja keeldunud tööde vastuvõtmisest põhjendamatult. Maakohus luges tööd
järgi vastuvõetuks ja hageja tasunõue
Kostja on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millistele on maakohus vastanud ja tõendeid hinnates tuvastanud kostja vastuväidete paikapidamatust.
MS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. 9 Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.