← Eesti

2-21-12085/77

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-12085 Otsuse tegemise aeg

  1. mai
  2. a Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K Pa (P) hagi R Pa (P) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised Hageja: K P (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Jako Laanemägi, Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, e-post: menetlus@reinmaa.ee Kostja: R P (isikukood xxx, e-post:xxx ) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Jagada K Pa ja R Pa ühisvara (kohustused) alljärgnevalt: 2.
  5. R P hüvitab K Pale pool xxx AS-i ja hageja vahel sõlmitud maksegraafiku lepingust tulenevate kohustuste katteks ehk kokku 2 903 (kaks tuhat üheksasada kolm) eurot 59 senti. 2.
  6. R P hüvitab K Pale pool xxx OÜ-le xxx AS-i ja hageja vahel laenulepingust tuleneva 1 võla jäägist ehk 1 420 (üks tuhat nelisada kakskümmend) eurot 35 senti. 2.
  7. R P hüvitab K Pale xxx OÜ kasuks hagejalt Pu Maakohtu 09.12.
  8. a otsusega tsiviilasjas 2-20-139461 xxx OÜ kasuks hageja ja xxx AS vahel laenulepingust tuleneva võla katteks välja mõistetud 1 499 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 03 senti. 2.
  9. Kokku mõista R Palt K Pa kasuks 5 822 (viis tuhat kaheksasada kakskümmend kaks) eurot 97 senti.
  10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselu
  12. aasta sügisest alates lõppenud. Abikaasadel positiivne ühisvara puudub. Abielu ajal on kostja palunud hagejal võtta hageja nimel kostja jaoks laene, mida kostja väidevavalt kasutas oma ettevõtluses. Hagiavalduses on välja toodud kohustused, mis on hageja poolt võetud kostja huvides.
  13. Viru Maakohtu 29.07.
  14. a kohtuotsusega (õigeksvõtuotsusega) kohus rahuldas hagi. Kohtuotsusega: * lahutati poolte abielu; * lõpetati hageja ja kostja varaühisus; * jagati K Pa ja R Pa ühisvara alljärgnevalt: * 28.11.
  15. a K Pa ja xxx AS vahel sõlmitud maksegraafiku lepingust, viitenumbriga xxx tulenevad laenusaaja kohustused jäeti R Pa lahusvaraks; * R Palt mõisteti välja K Pa kasuks rahaline hüvitis eelmises punktis nimetatud maksegraafiku lepingu alusel, mis on kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud sissenõutavaks (periood 15.12.
  16. a kuni 15.07.
  17. a) kokku summas 4 033 (neli tuhat kolmkümmend kolm) eurot 70 senti (millest põhiosa on 2 211,87 eurot ja intress 2 091,83 eurot). Edasised maksed tuli kostjal tasuda maksegraafiku alusel alljärgnevalt: Kuupäev 15.08.2022 2 Intress (EUR) 32,47 Põhiosa (EUR) 82,00 15.09.2022 15.10.2022 15.11.2022 15.12.2022 15.01.2023 15.02.2023 15.03.2023 15.04.2023 15.05.2023 15.06.2023 15.07.2023 15.08.2023 15.09.2023 15.10.2023 30,68 28,89 27,03 25,12 23,14 21,09 18,92 16,74 14,44 12,08 9,59 7,09 4,47 1,73 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 82,00 * 09.12.
  18. a tsiviilasjas nr 2-20-139461 Pu Maakohtu kohtumäärusest tulenevad võlgniku kohustused jäeti R Pa lahusvaraks ja R Palt mõisteti välja K Pa kasuks rahaline hüvitis, mis on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 1 274 (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli) eurot 03 senti ning edaspidi maksegraafiku alusel alljärgnevalt: 15.08.2022 – 75 eurot; 15.09.2022 – 75 eurot; 15.10.2022 – 75 eurot. * R Palt mõisteti välja K Pa kasuks rahaline hüvitis 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-139461 tehtud Pu Maakohtu 09.12.
  19. a kohtumääruse alusel täiteasjas nr 066/2021/1935; * 21.11.
  20. a K Pa ja xxx AS vahel sõlmitud laenulepingu xxx muutmise lepingust nr xxx tulenevad laenusaaja kohustused jäeti R Pa lahusvaraks ja R Palt mõisteti välja K Pa kasuks 24.09.
  21. a seisuga sissenõutavaks muutunud nõudesumma Julianus Inkasso OÜ-le 2 840 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot 69 senti ja edasiselt täiendavalt viivist põhisummalt 2 055,09 eurot 0,0518% iga viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni; * Kõik R Pa kohustused, tema suhtes kehtivad nõuded ja abielu ajal toimunud tehingutest tulevikus tekkida võivad kohustused ja nõuded jäeti R Pa lahusvaraks; * menetluskulud jäeti R Pa kanda.
  22. Tartu Ringkonnakohtu 12.10.
  23. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas K Pa hagi R Pa vastu ühisvara jagamiseks ja saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
  24. Asja uuel arutamisel hageja esitas selgitused abielu ajal võetud laenude kohta. 4.
  25. 19.12.
  26. a xxx AS ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr xxx. 3 Laenuleping sõlmiti hageja nimele ning xxx AS-ilt on laekunud hageja arveldusarvele 13.11.
  27. a laen summas 300 eurot ja 19.12.
  28. a laen summas 1 500 eurot. Esimene laen summas 300 eurot tasuti enne teise laenu võtmist täies ulatuses hageja pangakontolt. Pärast laenu saamist võttis hageja perioodil 21.12.2018 – 29.12.
  29. a oma pangakontolt välja sularaha kokku summas 435 eurot, mille hageja andis kostjale isiklikuks kasutamiseks. Hageja tasus pärast laenu saamist kostja eest AS-ile xxx 81 eurot, mis oli kostja laevapiletite eest. Lisaks tasus hageja xxx AS-ile 56,56 eurot kostja auto kindlustuse eest. Hageja kandis 500 eurot K R ja 40 eurot R K. K R ja R K olid kostja äriühingu võlausaldajad, kelle laenu hageja ise nimetatud ülekandega tagastas. Sellega tasus hageja võetud laenu arvelt kostja äriühingu kohustusi 540 eurot. 4.
  30. 01.08.
  31. a xxx AS ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr xxx. Laenuleping sõlmiti hageja nimele ning xxx AS-ilt on hageja pangakontole laekunud kolmes osas kokku 1 384,04 eurot (01.08.
  32. a summa 1 250 eurot, 02.01.
  33. a summa 76,97 eurot, 05.03.
  34. a summa 57,07 eurot). Hageja tasus oma kontolt laenu tagasi kokku summas 617,37 eurot. xxx AS tegutseb xxx kaubamärgi all. Kostja on omaks võtnud, et laen võeti ainult kostja huvides. Hageja andis kostjale sularahas 1 000 eurot isiklikuks kasutamiseks. 4.
  35. 21.11.
  36. a xxx AS ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx muutmise leping nr xxx. Laenuleping sõlmiti hageja nimele ning xxx AS-ilt on hageja pangakontole 11.07.
  37. a laekunud 3 224,20 eurot. Hageja tasus oma kontolt laenu tagasi kokku summas 1 341,95 eurot. Hageja tasus saadud laenust 3 000 eurot xxx OÜ-le hagejale osutatud protseduuri arve tasumiseks. Viidatud laenu põhiosast maksis hageja ise oma kontolt tagasi 1 200 eurot. Hageja andis kostjale ca 80 g kulda (mis oli hageja lahusvara), mille kostja viis pandimajja. Hageja ja kostja leppisid kokku, et vastutasuks nimetatud kulla eest tasub kostja hagejale laenujäägi, mis oli ca 2 000 eurot. Hageja poolt kostjale antud väärisesemetel oli suurem väärtus sel hetkel kui oli laenujääk. Seega leppisid pooled kokku, et ka xxx AS laen on kostja lahusvara. Viidatud asjaolud võttis kostja õigeks juba hagiavalduse esitamisel, mille tõttu on esialgne omakäeline 02.08.
  38. a esitatud hagiavaldus allkirjastatud ka kostja poolt. Hagiavalduses on muuhulgas märgitud ka „tegelik kasusaaja R P on nõus eelnevaga“.
  39. Kostja märkis, et hageja poolt pangakontolt välja võetud sularaha ei olnud kindlasti täies ulatuses kostja kasutamiseks. Laevapiletid olid terve pere piletid xxx enne jõule. Kostja ei nõustu hageja väitega, et K R ja R K olid kostja äriühingu võlausaldajad. Kostja nõustub väitega, et sai hagejalt 1 000 eurot isiklikuks kasutamiseks peale xxx ja hageja vahel sõlmitud laenulepingut. xxx AS ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust laekunud raha läks täies ulatuses hagejale isiklikuks kasutamiseks. xxx OÜ kogu protseduur maksis 5 000 – 5 500 eurot, millest ülejäänud osa maksis kostja sularahas ehk 2 000 – 2 500 eurot. Kostja ei nõustu väitega, et ca 80 g kulda oli hageja lahusvara. Lahusvarana enne abielu oli hagejal kulda ca 17 g. xxx oli ostetud korter, mille renoveerimisse panustas kostja ca 6 000 eurot. Peale selle 4 müüki osteti hagejale 80 g kaaluv kaelakett. Kostja viis selle pandimajja, sest oli vaja tasuda korteri üüri ja olmekulusid. Pandimajast saadud raha kasutati ühiste arvete tasumiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  40. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostja isiklikuks kasutamiseks xxx AS-ilt saadud laenust 1 000 eurot.
  41. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
  42. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.
  43. Tõendatud ei ole, et hageja sõlmis laenulepingud xxx AS-iga ja xxx AS-iga vaid kostja huvides, st laenuks saadud raha kasutas vaid kostja talle kuulunud äriühingu huvides. Hageja väidab, et xxx AS-ilt saadud laenust (kokku 1 800 eurot) andis ta kostjale isiklikuks kasutamiseks sularahas 435 eurot, 81 eurot laevapiletite eest, 56,56 eurot kostja auto kindlustamise eest ja 540 eurot kandis üle kostja võlausaldajatele (kokku 1 112,56 eurot). PKS § 18 lg 1 kohaselt, tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 33 lg 1 kohaselt abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt (p 1). Hageja väidab, et andis kostjale ca 80 g kulda, mille kostja viis pandimajja ning vastutasuna pidi kostja hüvitama hagejale laenujäägi xxx AS-ile, mis oli ca 2 000 eurot. Hageja sõlmis xxx AS-iga laenulepingu, mille alusel anti laen 3 224,20 eurot ning hageja selgituste kohaselt läks laenust 3 000 eurot hageja protseduuri katteks xxx OÜ-le. Kohus leiab, et mõlemast laenulepingust (xxx OÜ ja xxx AS) tulenevad kohustused on hageja ja kostja solidaarkohustused. Lisaks eeltoodule ei ole tõendatud, et hageja kandis K R ja R Kle raha kostja isiklike kohustuste katteks ning raha saajad olid kostjale kuuluva äriühingu võlausaldajad. Hageja on K R 20.12.
  44. a teinud ülekande summas 500 eurot selgitusega „Aitäh“ ja 25.12.
  45. a R Kle selgitusega „Uk“. Hageja pangakonto väljavõttest (I kd tl 3864) nähtub, et hageja on teinud erinevate eraisikutele erinevaid pangaülekandeid, sh K R väikestes summades kuuel korral ning saanud K R väikestes summades raha viiel korral (selgitused „raha“). Laevapiletite ostmine ning auto kindlustusmakse tasumine abielu ajal ei muuda veel hageja ja krediidiasutuste vahelisi laenulepinguid ühe abikaasa (kostja) ainukohustuseks. 9.
  46. Asja materjalidest nähtub, et 19.12.
  47. a xxx AS ja hageja poolt sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev nõudeõigus on loovutatud xxx AS-ile ning hageja ja uus võlausaldaja on sõlminud maksegraafiku lepingu, mille järgi hageja on kohustatud tasuma võlausaldajale intressi ja põhiosa alates 15.12.
  48. a kuni 15.10.
  49. a. Kuna hageja täidab maksegraafiku lepingut ning hageja ja kostja on solidaarvõlgnikud, peab kostja hüvitama 5 hagejale poole maksegraafiku maksetest ehk kokku 2 903,59 eurot (sh põhiosa maksed 1 927 eurot (82 x 47 / 2) ja intressi maksed 976,59 eurot (1 953,18 / 2). 9.
  50. Asja materjalidest nähtub, et xxx AS on nõudeõiguse loovutanud xxx OÜ-le ning nõude jääk oli 2 840,69 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama 1 420,35 eurot (2 840,69 / 2).
  51. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sõlmis laenulepingu xxx AS-iga kostja huvides. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja xxx AS vahel sõlmiti 01.08.
  52. a laenuleping nr xxx. Võlausaldaja loovutas nõude xxx-le. Pu Maakohtu 09.12.
  53. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-139461 mõisteti K Palt xxx OÜ kasuks 1 499,03 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 499,03 eurot.
  54. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5 822,97 eurot (2 903,59 + 1 420,35 + 1 499,03). Menetluskulude jaotus
  55. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  56. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda seoses hagi osalise rahuldamisega vastavalt TsMS § 163 lg
  57. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.