03.06.1995, isikukood 39506032222, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx D T Ida Prefektuuri uurija Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Daniil POPOV
Daniil POPOVI aresti kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 17.02.2023 kell 13.44.
lg.5 p.3 alusel kohaldada Daniil POPOVI suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.
alusel on Daniil POPOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 15.03.2023. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna politseiametnik D K koostas 17.02.2023 väärteoprotokolli nr.AB1502881 Daniil Popovi kohta selles, et viimane juhtis 17.02.2023 kell 13.42 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee 160-ndal kilomeetril mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx) asulavälisel teel kiirusega 176 +/- 6 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 100 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h võrra. Sellega rikkus Daniil Popov
lg.5 p.3 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija D T 18.02.2023 kohtualluvusse saatmise määrusega saadeti asja materjalid läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Vastavalt määrusele on väärteoasja menetluses selgunud, et Daniil Popov on pannud toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Kiiruse ületamine oli väga suur – 70 km/h. Isik on korduvalt karistatud väärtegude eest. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust. Määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma, isik eksib jätkuvalt eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda. Kõik väärteokorras karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata, isik eirab sellist karistuse liiki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et peatamaks ning andmaks ühekordselt ning selgelt teada rikkumise tõsidusest, tuleb ning on karistuslikult vajalik mõista karistusena arest. Jõuline sekkumine rangema karistuse mõistmisega on sellises olukorras hädavajalik. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja D T kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadele ning palus mõista Daniil Popovile põhikaristuseks 13 päeva aresti ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Menetlusalune isik Daniil Popov selgitas maakohtu istungil, et rahatrahvid on tasumata, kuna ta sai alles vanglast välja ja ei olnud Eestis, käesoleval ajal soovib ta tööle asuda ja trahvid ära tasuda. Menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist ja seletas, et kiirustas bussijaama bussi peale. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Daniil Popovi suhtes on koostatud väärteoprotokoll
lg.4 rikkumise kohta.
lg.4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 17.02.2023 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1502881 on menetlusalune isik rikkunud
lg.5 p.3 sätteid.
juht ei tohi sõita kiiremini Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h. 17.02.2023 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1502881 kohaselt juhtis menetlusalune isik samal päeval kell 13.42 Tallinn – Narva maantee 160-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 176 +/- 6 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis eelnimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit eelnimetatud kiirusega. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides omakäeliselt väärteoprotokolli, et ta on rikkumisega nõus. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 17.02.2023 protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras Daniil Popovi poolt juhitud mootorsõiduki xxx (registreerimismärk 707BLBxxx liikumiskiiruse mõõtmist 17.02.2023 kell 13.42 Tallinn – Narva maantee 160-ndal kilomeetril kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr.LE0829, mis oli vastavalt 17.02.2023 kell 12.38 testimisele töökorras. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulavälisel teel oli nähtavus hea, tegemist oli valge ajaga, sademeteta märja kattega 2 + 2 eraldusribaga kahesuunalise teega. Mõõtja seisis jalakäijate sillal, kiirusmõõtur oli käes hoitud, mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus teisel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Mõõtmine toimus 12 sekundi vältel. Kiirusmõõturi lugem oli 176 km/h, laiendmääramatus +/- 6 km/h ja lõplik mõõtetulemus 170 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. 3 Eesti Akrediteerimiskeskuse 06.04.2022 taatlustunnistuse nr.TTRS-22/00067 kohaselt on mõõtevahend LaserCam 4 nr.LE0829 läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Nii nähtub väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 17.02.2023 protokollist, et menetlusalune isik on selle protokolliga tutvunud ja mingeid märkuseid/avaldusi lisanud ei ole. Väärteo toimepanemise tunnistamist kinnitas maakohtu istungil ka menetlusalune isik ise. Maakohus leiab, et maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et Daniil Popov juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta kiirustas bussi peale, ei vähenda ega välista kuidagi tema süüd. Menetlusaluse isiku tegu on
Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Käesolevas väärteoasja on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 13 päeva, arvestades kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning varasemat arestiga mitte karistamist. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. 4 Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Käesoleva asja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Daniil Popovil on 3 kehtivat väärteokaristust, neist üks on samalaadse väärteo toimepanemise eest
Kõikide väärtegude eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahvid, mille täitmise kohta info puudub. Menetlusalune isik tunnistas ise maakohtu istungil, et rahatrahvid on tal tasumata. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja taotluses märgituga ja leiab samuti, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud aresti kohaldamine. Menetlusalust isikut on varem karistatud nii samalaadse kui teiste süütegude rahatrahvidega, kuid sellegipoolest jätkas ta väärtegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte andmetele viitas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Arvestades eelnevat leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada vaid aresti kohaldamisega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit päevasel ajal tiheda liiklusega Tallinn – Narva maanteel, kus liiklus on eriti intensiivne. Sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem samalaadse süüteo eest karistatud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. 5 Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadse väärteo varasemat toimepanemist, varasemalt karistuseks määratud rahatrahvide mittetasumist ning süü tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 8 päeva. Menetlusaluse isiku karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 17.02.2023 kell 13.44.
lg.5 p.3 näeb ette võimaluse kohaldada sama paragrahvi lg.4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas tähtajaga 6 kuud. taotles kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamist Menetlusalune isik ei soovinud lisakaristuse kohaldamise osas maakohtu istungil midagi öelda. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Väärteoasja materjalide ja Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik ei ole varasemate väärtegude eest määratud karistusi ära tasunud ja jätkanud väärtegude toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Seega nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaid põhikaristuse määramine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Peale aresti 8 päeva ärakandmist on menetlusalusel isikul taas õigus mootorsõidukit juhtida. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt maakohtu istungil vabanes ta kuu aja eest vangistusest. See asjaolu näitab ilmekalt, et ka vangistuse kandmine ei välista uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Eelduslikult välistab lisakaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et menetlusalune isik ei tööta, s.h. ametikohal, kus on mootorsõiduki juhtimisõigus vajalik, seega ei ole sellise juhtimisõiguse omamine talle eluliselt vajalik ning selle ajutine äravõtmine ei põhjusta menetlusalusele isikule probleeme seoses töö ja/või sissetulekuga. Maakohus leiab ka, et lisakaristuse kohaldamine taotletud miinimummääras on põhjendatud ja aluseid lisakaristuse tähtaja kohaldamiseks üle selle tähtaja maakohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.