Obsah (5)

§ 432§ 661§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Helina Itter Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12223 Tsiviilasi C ja Y hagi Ees

§ 432

(s.t kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja(

1. d)uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama(
2. de)kostja(
3. te)vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle). 10. Pooled lepivad vastavalt

§ 661

lg- le 4 kokku, et lühendavad käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) tööpäevani.

1. Pooled paluvad tsiviilasja menetlus lõpetada ja kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata.
2. Poolte kokkuleppe kohaselt menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-12223 menetlus.
4. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Menetluse käik
5. Harju Maakohus võttis 26.08.2020 määrusega menetlusse C ja Y hagi Eesti Vabariigi vastu (Kultuuriministeeriumi kaudu) omandiõiguse tunnustamiseks ja õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
6. Hagejad leiavad (J. P. pärijatena), et kostja ebaseaduslikus valduses asuvad nende omandis olevad kunstiteosed (loetelu hagiavalduses), mis anti 17.03.1945 aktidega nr 204 ja 205 Tallinna Linna Täitevkomitee rahandusosakonna poolt üle Tallinna Riiklikule Kunstimuuseumile. Aktides nimetatud kunstiteosed on hagi esitamise seisuga SA Eesti Kunstimuuseumi valduses. Hagejate käsitluse kohaselt on neil nõudeõigus maalide suhtes Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 ja § 90 lg 1 alusel (koostoimes §- ga 34 lg 1).
7. Kostja I esitas 01.10.2020 esmase vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnistanud. Ühtlasi taotles kostja I aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.
8. Hagejad esitasid 16.10.2020 arvamuse kostja I vastusele, milles sisaldus ka taotlus kostja kaasamiseks (Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum). Kohus kaasas 10.11.2020 määrusega kostjana II menetlusse SA Eesti Kunstimuuseum (registrikood 90013414).
9. Pooled esitasid 31.05.2023 kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Kohtumääruse põhjendused
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et 2 pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 10. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) tööpäevani. 12. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 13. Hageja taotles hagi esitamisel riigilõivu vabastust RLS § 22 lg 1 järgi, mille kohaselt ei võeta riigilõivu õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamise eest. Kohus on rahuldanud hageja taotluse riigilõivu vabastamise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3