KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12542 Kohtuasi OON Logisti

) kohtule kohustust nõudeavalduse läbivaatamiseks.

§ 100

³ lg 1 alusel lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajate nimekirja koostatud ei ole. Vastuväiteid võlausaldaja nõudele esitatud ei ole. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Maakohus luges 8. juuni 2022. a määrusega võlausaldaja nõudeavalduse mitteesitatuks. Kohus jättis taotluse läbivaatamise menetluskulud võlausaldaja kanda. 2

§ 94

lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Pankrotihaldur on toonud esile, et ta andis võlausaldajale

1. aprilli
2. a e-kirjas tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt kümne päeva jooksul alates halduri e-kirja kättesaamisest. Võlausaldaja väitel ei ole ta halduri
3. aprilli
4. a e-kirja kätte saanud ja see ei ole jõudnud tema teenusepakkuja serverisse. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlausaldaja on tsiviilasjas nr 2-21-10936 koos teiste menetlusdokumentidega ka nõudekirja kätte saanud, kuid
5. märtsil 2022 olid nõudekirjas esile toodud puudused endiselt kõrvaldamata. Kohtule esitatud tsiviilasja nr 2-21-10936 materjalidest ja võlausaldaja seisukohast tuvastas maakohus, et puuduste kiri on võlausaldajani jõudnud. Kohus ei nõustunud võlausaldajaga, et pankrotihaldur oleks pidanud pärast tsiviilasjas nr 2-21-10936 lahendi jõustumist andma võlausaldajale uue tähtaja nõudeavalduse vormivigade parandamiseks. Võlausaldaja ei ole pankrotihaldurile puuduste kõrvaldamisega seonduvalt dokumente ega teavet esitanud, mis annab aluse lugeda, et kohast nõudeavaldust ei ole esitatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlausaldaja palub jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud pankrotihalduri kanda. 4.
7. Võlausaldaja väitel on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15 tehtud lahendi p-s 12 leidnud, et nõudeavaldusele selles nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide lisamata jätmine ei ole puudus, mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Oma nõude tõendamiseks võib nõudeavalduse esitanud isik esitada tõendeid ka hiljem, sh kohtumenetluses, kus lahendatakse vaidlus tema nõude tunnustamise üle. Seega on Riigikohus leidnud, et dokumentide esitamata jätmine ei anna alust üldkoosolekule, uue

redaktsiooni mõttes kohtule, otsustada, nagu ei oleks võlausaldaja nõuet esitanud. 4.2.

§ 100

¹ lg 4 alusel on haldur kohustatud kontrollima nõude põhjendatust ja kui selleks on alust, esitama nõudele põhistatud vastuväite. Seega, kui haldur leiab, et võlausaldaja on jätnud nõude aluseks olevad tõendid esitamata, on halduril kohustus nõudele vastuväide esitada, mitte anda asi lahendamiseks kohtule, et kohus loeks nõude mitteesitatuks. 4.

1. Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et tsiviilasjas nr 2-21-10936 lepingulisele esindajale üle antud puuduste kõrvaldamise teate saaks lugeda üleantuks võlausaldajale, kuna kohus ei saa automaatselt eeldada, et tsiviilasja nr 2-21-10936 lepinguline esindaja on samal ajal ka tsiviilasjas nr 2-19-12542 lepinguline esindaja. 4.
2. Pankrotihaldur on kohustatud edastama puuduste kõrvaldamise teate võlausaldajale uuesti selliselt, et teate saaks lugeda kättetoimetatuks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel on halduril kohustus esitada nõudele vastuväide, kuna nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

§ 94lg 3 järgi tähtaja nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Kuna võlausaldaja puudusi ei kõrvaldanud, palus haldur, et kohus loeks võlausaldaja nõude mitteesitatuks. Maakohus rahuldas halduri taotluse ja luges vaidlustatud määrusega võlausaldaja nõude mitteesitatuks, sest pankrotihalduri esile toodud puudused on kõrvaldamata. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis halduri taotlust lahendades

§ 94lg 3 kohaldamisel, lähtudes sätte valest redaktsioonist.

Praeguses asjas on pankrotiavaldus esitatud

1. augustil 2019 ja menetlusse võetud
2. augustil
3. Seega kohaldatakse

§ 193

lgst 5 tulenevalt nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele

§ 5. ptk 2.

jao redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. jaanuarini. Kolleegium on seisukohal, et ehkki

§ 193

lg-s 5 kehtestatud rakendussättes ei ole otsesõnu viidatud

§ 94lg-le 3, mis sisaldub 5. ptk 1. jaos, tuleb rakendussätet kõiki asjaolusid ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-s 3 sätestatud tõlgenduspõhimõtteid arvestades tõlgendada selliselt, et enne 1. veebruari 2021 menetlusse võetud pankrotiavalduse puhul tuleb ka

§ 94

lg-te 3 ja 4 osas lähtuda

redaktsioonist, mis kehtis enne nimetatud kuupäeva. Alternatiivselt on see põhjendatud seaduse analoogia korras (TsÜS § 4). Kolleegium selgitab seda seisukohta järgnevaga. 8.1. Alates 1. veebruarist 2021 kehtima hakanud

muudatustega muutus oluliselt võlausaldajate nõuete kaitsmise kord. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud

redaktsiooni kohaselt toimus pankrotimenetluses nõuete kaitsmine võlausaldajate üldkoosolekul. Alates 1. veebruarist 2021 kehtiva korra kohaselt ei toimu enam kohtuvälist nõuete kaitsmise koosolekut, vaid nõudeid kaitstakse kirjalikus menetluses (

§ 1001lg 1).

Haldur koostab ühe kuu jooksul pärast

§ 93

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja, mille esitab võlausaldajatele tutvumiseks (

§ 1001lg 2).

Seejärel teatab haldur võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 1001lg 3).

Pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist edastab haldur nõudele või pandiõigusele esitatud vastuväited, sh halduri enda vastuväited, vastuväite saanud võlausaldajale ja määrab tähtaja, mille jooksul võlausaldaja võib vastuväite kohta esitada haldurile kirjalikke seisukohti ja taotlusi (

§ 1001lg 5).

Seejärel vormistab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks (

§ 1002lg-d 1 ja 2).

Haldur märgib lõplikus võlausaldajate nimekirjas mh, kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ning kes ja millises ulatuses vaidles vastu nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele (

§ 1002lg 3).

Võlausaldajate nimekirjale lisatakse kõik esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused (

§ 1002lg 4).

Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega (

§ 1003lg 1).

8.

1. Koos nõuete kaitsmise korraga muudeti alates
2. veebruarist 2021 ka

§ 94lg-t 3 ja tunnistati kehtetuks sama paragrahvi 4.

lõige. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud

§ 94lg 3 redaktsiooni kohaselt võis juhul, kui nõudeavalduse esitaja ei kõrvaldanud halduri antud 4

§ 94

lg 3 kolmas lause ette, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Seega, kui kuni

1. jaanuarini 2021 otsustas nõude mitteesitatuks lugemise võlausaldajate üldkoosolek, siis alates
2. veebruarist 2021 kehtiva

redaktsiooni kohaselt teeb seda kohus. 8.

1. Eelnev näitab kolleegiumi hinnangul seda, et alates
2. veebruarist 2021 kehtima hakanud uute võlausaldajate nõuete kaitsmist puudutavate sätete eesmärk on see, et kõiki võlausaldajate nõuetega seonduvaid vastuväiteid, taotlusi ja avaldusi lahendataks koos. Kui võlausaldaja ei ole halduri määratud tähtaja jooksul nõudeavalduses puudusi kõrvaldanud, peaks haldur märkima selle nõude võlausaldajate nimekirjas, mille esitab kohtule kinnitamiseks, ning seejuures taotlema, et kohus loeks nõude mitteesitatuks. Kohus lahendab selle taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamisel (

§ 1003lg 1).

Seda käsitlust toetab ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 195 SE seletuskiri1, mille kohaselt on 1. veebruaril 2021 jõustunud

§ 94

lg 3 muudatuse ja lõike 4 kehtetuks tunnistamise põhjuseks see, et kuna kohtud hakkasid tegelema nõuete tunnustamisega, otsustab kohus ka nõudeavalduse esitatuks lugemise. Seletuskirja kohaselt otsustab kohus nõudeavalduse esitatuks lugemise võlausaldajate nimekirja kinnitamisel. 8.4. Sellest järeldub, et alates 1. veebruarist 2021

§ 94

lg-s 3 tehtud muudatus ja lõike 4 kehtetuks tunnistamine on olemuslikult seotud nõuete kaitsmise korras tehtud muudatustega. Ehkki

§ 193

lg-s 5 sisalduvas rakendussättes ei ole

§ 94

lg-le 3 sõnaselgelt viidatud, leiab kolleegium, et seadusandja ei saanud teadlikult soovida tekitada olukorda, kus nõuete kaitsmise osas lähtutakse

redaktsioonist, mis kehtis kuni

1. jaanuarini 2021, kuid nõudeavalduse (mitte)esitatuks lugemisele kohaldatakse alates
2. veebruarist 2021 kehtivat redaktsiooni. Esiteks ei oleks see pankrotimenetluse käiku arvestades loogiline, kuna sel juhul ei otsustaks nõuete esitatuks lugemist ja nõuete tunnustamist sama institutsioon, s.o kas võlausaldajate üldkoosolek või kohus. Teiseks tooks see, kui nõuete kaitsmine toimub

31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsiooni järgi võlausaldajate üldkoosolekul, aga nõude (mitte)esitatuks lugemisele kohaldatakse

1. veebruarist 2021 kehtivat redaktsiooni, kaasa olukorra, kus on küsitav, kas määrusele, millega kohus loeb, et nõudeavaldust ei ole esitatud, saab esitada määruskaebust.

§ 94

lg 3 kehtiv redaktsioon ei näe otsesõnu ette kaebeõigust kohtu otsustusele lugeda võlausaldaja nõue mitteesitatuks, mis tuleneb eelduslikult sellest, et võlausaldajal, kelle nõude kohus loeb mitteesitatuks, on võimalik esitada määruskaebus määruse peale, millega kohus võlausaldajate nimekirja kinnitab (

§ 1003lg 7).

Enne 1. veebruari 2021 kehtinud

redaktsiooni puhul nägi § 94 lg 4 võlausaldajale ette võimaluse vaidlustada üldkoosoleku otsus, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kohtus. 8.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et

§ 193

lg-t 5 tuleb koos seaduse teiste sätetega ning lähtudes sätte mõttest ja eesmärgist tõlgendada selliselt, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 1. veebruari 2021, tuleb kohaldada nõudeavalduse (mitte)esitatuks lugemisele

§ 94lg-te 3 ja 4 redaktsiooni, mis kehtis 2021.

a

1. jaanuarini. 8.
2. Kuna praegune ebaselgus on võimalik lahendada

§ 193

lg 5 tõlgendamise teel, ei esine seaduses lünka, mida oleks vaja täita analoogia kohaldamise teel. Kolleegium märgib Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a7820c19c257a42c/Pankrotiseaduse+ja+teiste+seaduste+muutmise+seadus 1 5

§ 94lg-te 3 ja 4 kohaldamist nende pankrotimenetluste puhul, mis on alanud enne 1.

veebruari 2021. a muudatuste jõustumist, seaduse lüngana, oleks TsÜS § 4 alusel põhjendatud kohaldada seaduse analoogia korras

§ 193lg-s 5 sisalduvat rakendussätet.

See norm reguleerib kohaldatava seaduse redaktsiooni kindlaksmääramist nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele, mis on olemuslikult seotud nõudeavalduse (mitte)esitatuks lugemisega. 9. Kuna praeguses asjas tuleb lähtuda

§ 94lg 3 redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.

jaanuarini 2021, on võlausaldajate üldkoosolek pädev lugema, et nõudeavaldust ei ole puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise tõttu esitatud. Kohus saab nõudeavalduse esitatuks lugemist hinnata siis, kui võlausaldaja vaidlustab

§ 94

lg 4 järgi kohtus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud.

1. Eelnevat arvestades on pankrotihalduri
2. märtsi
3. a taotlus õiguslikult perspektiivitu, kuna seadus ei võimalda sellist taotlust kohtule esitada. Kolleegium lisab, et ka
4. veebruarist 2021 kehtiv

redaktsioon ei võimalda pankrotihalduril kohtule sellist taotlust eraldiseisvalt esitada, vaid halduril tuleks lisada see taotlus kohtule esitatava võlausaldajate nimekirja juurde, et kohus saaks selle lahendada võlausaldajate nimekirja kinnitamise otsustamisel (

§ 1003lg 1). 11. Eeltoodud põhjustel tuleb pankrotihalduri 3. märtsi 2022. a taotlus jätta Ts

MS § 423 lg 2 p 2 koosmõjus § 477 lg-ga 1 alusel läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada (TsMS § 425 lg 3 koosmõjus § 477 lg-ga 1).

1. Kolleegium selgitab, et avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1).
2. Taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendamatu avalduse esitanud pankrotihalduri kanda (TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest.
3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 koosmõjus § 477 lg-ga 1 alusel saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6