KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2023 Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6988 Kohtukoosseis Janika Kallin, Elina Elkind ja Inna Ombler Kr

§ 121

lg 1 järgi karistust mõistes leidis maakohus, et tema varasemat elukäiku ning materiaalset seisu silmas pidades tuleb karistusliigina kõne alla üksnes vangistus. Süü suurust hinnates arvestas kohus eeskätt sellega, et süüdistatava tegu ei põhjustanud kannatanule tervisekahjustusi, mis nõudnuks pikemaajalist ravi või halvendanud tema elukvaliteeti muul viisil. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse siirast kahetsust ning seda, et süüdistatavat pole varem sarnase teo eest karistatud.

§ 118lg 1 p 1 järgi karistust mõistes märkis maakohus, et Kar

S § 118 lg 1 sanktsiooniraamid on avarad, kuid lg-tes 1-7 on sätestatud erinevad koosseisulised tagajärjed. Järelikult pole õige lähtuda kohtupraktikas kinnistunud arusaamast, et karistuse mõistmisel tuleb juhinduda eriosa normi sanktsioonimäära keskmisest. Jevgeni Kavatsjuk tekitas kannatanule tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu tema elule. Tegemist on püsivate tagajärgedeta süüteoga. Järelikult on võimalik kohaldada karistust, mis jääb sanktsiooni keskmisest allapoole. KarS § 118 lg 1 p 1 nimetatud koosseisu realiseerimiseks kasutas süüdistatav nuga, mis on kannatanu vaates üks ohtlikumaid teo toimepanemise viisidest. Süüdistatav ründas kannatanut siis, kui viimane veetis vaba aega ja asus agressiivselt mingisugust ainult talle teadaolevat õigust realiseerima. Karistuse määramisel tuleb kõrvale jätta Jevgeni Kavatsjuki selgitused, et kannatanu solvas tema abikaasat. Süüdistatava naine on täiskasvanud inimene ja võib vajadusel ise oma kahjustatud õigushüvesid kaitsta. Võimalik solvamine Jevgeni Kavatsjuki tegu ei õigusta. Teosüü puhul tuleb silmas pidada, et süüdistatav lõi kannatanut kaks korda noaga kõhtu ja kaela piirkonda hetkel, mil tollel oli keeruline rünnet tõrjuda; süüdistatav lõi põgenevale noahaavadega kannatanule kumminuiaga selga. Varem karistatud Jevgeni Kavatsjuk pani KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime aprillis ja KarS § 118 lg 1p 1 järgi kvalifitseeritava teo 25.06.2022, seega ei näita tema kuritegelik käitumine taandumise märke. Karistust kergendavad asjaolud on tsiviilhagi õigeksvõtt ja valmisolek see hüvitada ning kahetsus. Süü tunnistamist ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist kergendava asjaoluna ei esine, sest tehiolud on nõuetekohaselt tuvastatavad ka ilma süüdistatava ütlusteta või kaasabita.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes märkis kohus, et mõlemad üksikteod on küll sarnased ehk vägivallateod, kuid need on toime pandud eri ajal ja kahe erineva 2 kannatanu suhtes. Sel põhjusel tuleb liitkaristuse moodustamisel juhinduda KarS § 64 lg 1 esimesest alternatiivist. Kohus jättis viitega kehtivale kohtupraktikale, mille järgi peab katseaeg olema pikem, kui inimesele mõistetud vangistus enne selle vähendamist, rahuldamata Jevgeni Kavatsjuki kaitsja taotluse kohaldada kliendile tingimisi vangistust. Maakohus leidis süüdistatavalt menetluskulusid välja mõistes, et kuigi Jevgeni Kavatsjuki legaalne sissetulek annab põhjust KrMS § 180 lg 1 sätestatud põhimõttest kõrvale kaldumiseks, pole süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid hinnates põhjust menetluskulusid vähendada. Varem tahtlike kuritegude toimepanemise eest karistatud Jevgeni Kavatsjuki kuritegelik tegevus ei näita taandumise märke, kriminaalasja esemeks olevad teod pani süüdistatav toime tahtlikult. Järelikult põhjustab süüdistatav ise oma suhtes menetletavad menetlused ja teeb seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldiselt kohustus tasuda menetluskulud. Seega ei oma menetluskulude osaline riigi kanda jätmine süüdistatava õiguskuulekusele mingit mõju. Maakohus tegi pooltele motiveeritud kohtuotsuse e-toimiku kaudu kättesaadavaks 03.02.

1. Süüdimõistetu sai kohtuotsuse tõlke kätte 07.02.
2. Jevgeni Kavatsjuki kaitsja apellatsioon: Jevgeni Kavatsjuki kaitsja esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse. Kaitsja ei taotle suulist menetlust ja leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kaitsja hinnangul ei vasta kliendile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud 6 aasta pikkune vangistus süü suurusele ja tuvastatud asjaoludele. Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel kannatanu käitumisega. Jevgeni Kavatsjuki ütlustega on tõendatud, et X ähvardas teda ning võttis kaasa tema jalgratta ning solvas teda. Vahetult enne teo toime panemist mõnitas kannatanu süüdistatavat öeldes, et tolle naine oli end talle tund aega pakkunud ja eitas, et ta võttis eelmisel päeval jalgratta. Kohus märkis otsuses küll, et süüdistatava sõnul ta ärritus kannatanu käitumisest, kuid kohus ei võtnud seisukohta, kas kannatanu käitumine oli õigusvastane või vähemalt taunitav ning kas või kuidas võis see mõjutada süüdistatava käitumist. Süü suurust mõjutavad subjektiivsed asjaolud, näiteks teo motiiv ja eesmärk, kannatanu käitumine vahetult enne ja kuriteo toimepanemise ajal. On eluliselt usutav, et jätkuvad solvangud abikaasa suhtes võisid süüdistatava viia seisundisse, milles ta kannatanut lõi. Kannatanu mitteõiguspärane käitumine on süüd vähendav asjaolu. Kliendile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristust mõistes tuleks see moodustada süüdistatavale soodsamal viisil, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Pole võimalik mõista, miks 4 kuud pikem vangistus täidab karistuse eesmärgid. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu. Sõltumata sellest, et tehiolud oli võimalik tuvastada süüdistatavata, on oluline isiku seisukoht toimepandusse. Apellandi hinnangul vastab Jevgeni Kavatsjuki süü suurusele KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsiooni miinimumilähedane karistus, mis võimaldaks jätta vangistuse tingimisi kohaldamata. Jevgeni Kavatsjuk on alates
3. a sügisest Paldiski EMK Koguduse liige. Süüdistatav lõi pärast vanglast vabanemist 01.09.2020 perekonna, tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Üks lastest on raske tähelepanuhäirega ja kerge alaarenguga ning vajab rehabilitatsiooniteenuseid. KÜ 3 XXX garanteerib süüdistatavale vabanemisel töökoha. Süüdistatav hüvitas kannatanule tsiviilhagi. Kaitsja hinnangul käib kliendile maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude hüvitamine üle jõu ning maakohus ei arvestanud süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetega. Apellant taotleb: 1) tühistada Harju Maakohtu 12.12.2022 otsus osaliselt, Jevgeni Kavatsjukile mõistetud karistuse osas; 2) mõista Jevgeni Kavatsjukile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kergem karistus, 4 aasta pikkune vangistus; 3) jätta Jevgeni Kavatsjukile KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel mõistetav ja KrMS § 238 lg 2 järgi vähendatav karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata; 4) vähendada Jevgeni Kavatsjukilt välja mõistetud menetluskulusid summas 3895,84 eurot 50% ulatuses. Apellant taotleb alternatiivselt: 1) vähendada vangistusena mõistetud 4 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust, määrates liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ja karistada Jevgeni Kavatsjukki 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Süüdistatava Jevgeni Kavatsjuki apellatsioon: Süüdistatav esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse. Jevgeni Kavatsjuki hinnangul lähenes maakohus karistuse mõistmisele matemaatiliselt ning ei võtnud arvesse olulisi asjaolusid. Lisaks ei arvestanud kohus tema siira ülestunnistusega ning tänaseks on ta hüvitanud kannatanule ka kahju. Ta on andnud ütlusi, ainuke ebakõla puudutas Qle antud löökide arvu. Süüdistatav leiab, et prokuratuur lõi temast vale kuvandi, ta ei ole inimene, kes jookseks noa ja nuiaga amokki. Tema suhtumine kannatanusse oli neutraalne, kuid see, kuidas kannatanu temaga käitus, on kirjas ütlustes. Ta proovis X-ga mitu korda konstruktiivselt dialoogi pidada, aga see ebaõnnestus kannatanu käitumise tõttu. Kannatanut isegi ei kuulatud üle kontrollimaks, kas ta räägib tõtt. Tegelikult on mõlemad kannatanud sündmuste adekvaatse hindamise asemel vett seganud ja valetanud – nt väljapressimine [Q, kannatanu KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses]. Jegveni Kavatsjuk rõhutab, et ta elul on eesmärk, ta soovib rahulikult elada oma abikaasaga. Ta armastab oma naist väga ning ei luba kellelgi abikaasat solvata. Ta abiellus
4. a, ta hoolitseb 3 kasupoja eest, hakkas käima kirikus ja tööl. Elu on kiiresti muutunud paremuse poole. Ta kahetseb, et allus agressiivsele provokatsioonile. Süüdistatav taotleb: 1) maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas; 2) talle mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus: 4 Kaitsja ning süüdistatava apellatsioonkaebustele KrMS § 322 lg 3 sätestatud kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid ei laekunud. Tallinna Ringkonnakohus määras 15.03.2022 määrusega apellatsiooni arutamisele kirjalikus menetluses, suulist menetlust kohtult ei taotletud. Kohtu määratud ajaks laekus seisukoht kaitsjalt, kes täpsustas, et vaatamata varasematele lubadustele ei suuda klient kahju hüvitada. Ringkonnakohtu seisukoht: Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid jäävad rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on Jevgeni Kavatsjukile kuritegude eest mõistnud nii üksikkaristused, kui liitkaristuse kooskõlas KarS § 56 sõnastuse ja mõttega. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on jälgitav ning need põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Maakohtu asjakohaseid seisukohti KrMS § 342 lg 3 p 1 järgi kordamata lisab kolleegium järgmised põhistused. Apellantide hinnangul ei arvestanud maakohus Jevgeni Kavatsjukile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistust mõistes kannatanu panusega. Maakohus märkis, et Jevgeni Kavatsjuki abikaasa suudab täiskasvanud inimesena ise oma kahjustatud õigushüvesid kaitsta ning kannatanu käitumine (võimalik solvamine) süüdistatava tegu ei õigusta. Karistuse mõistmist käsitava kohtupraktika (vt nt 3-1-1-82-14 p 10) valguses on apellandid iseenesest õigesti viidanud, et kannatanu käitumine on kindlasti üks teguritest, mis mõjutab süü suurust ja sel põhjusel ka süüdlasele mõistetava karistuse määra. Kehtivas kohtupraktikas on teatud juhtudel nii enda, kui teise (nt lähedase) verbaalset ründamist ja solvamist peetud individuaalõigushüve ohustamiseks või riivamiseks määral, et seda pidada õigusvastaseks ründeks KarS § 28 lg 1 mõttes. Eeltoodu valguses ei tarvitse käitumisakt, mis lõppastmes on loomult süü suurust vähendav, puudutada tingimata süüdistatavat, vaid võib olla suunatud ka tema lähedase vastu. Harju Maakohtu otsuse järgi tunnistas kohus Jevgeni Kavatsjuki ütlused KarS § 118 lg 1 p 1 puudutavas episoodis ebausaldusväärseks üksnes osas, mis puudutasid kannatanule antud noalöökide arvu (vt otsuse p 46). Muus pidas kohus süüdistatava ütlusi järelikult usaldusväärseks ning seega tuvastas maakohus Jevgeni Kavatsjuki ütluste põhjal järgmised faktilised asjaolud: süüdistatav läks X-lt uurima, miks viimane võttis [mõned päevad varem] tema jalgratta, nimetas pederastiks ja ähvardas tema naist. Selle peale vastas kannatanu, et süüdistatava naine pakkus ennast terve tunni jooksul nii talle, kui F-le [tunnistaja F]. Jegveni Kavatsjuk vihastas ja lõi kannatanut taskunoaga ühe korra kõhtu (otsuse p 45). Kannatanu usaldusväärsete ütluste põhjal tuvastas maakohus, et Jevgeni Kavatsjuk hakkas X-le küll ette heitma, et viimane oli tema naist solvanud, kuid kannatanu selgitas süüdistatavale oma positsiooni (otsuse p 23). X ei lükka seega oma ütlustes ümber seda, mida väidab süüdistatav: ta läks X-ga klaarima tolle varasemaid väljaütlemisi, kuid ärritus ja lõi kannatanut noaga (vt ka maakohtu otsuse p 48). Kuigi esmapilgul viitavad faktilised asjaolud tõepoolest sellele, et kannatanu käitumist võiks karistuse mõistmisel arvestada, on maakohus õigesti leidnud, et Jevgeni Kavatsjuki tegu kannatanu võimalik käitumine ei õigusta. Maakohtu seisukoht, et kannatanu veetis tuttavatega vaba aega, kui süüdistatav läks agressiivselt oma õigust taga ajama (otsuse p 55) põhineb tõenditel. 5 Tunnistaja F (ütlused kd I tlk 194-199) kinnitas, et nad veetsid kannatanu ja V-ga [tunnistaja V] rahulikult aega, kui nendega liitus ärritunud Jevgeni Kavatsjuk. Süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis kohe tüli, juttu oli kellegi naisest. X oli rahulikum, pakkus Jevgeni Kavatsjukile leppimist, kuid süüdistatav ei teinud välja ja jätkas samamoodi: oli agressiivse häälega ja provotseeris. Nad läksid vahepeal kolmekesi (tema, kannatanu ja V) poodi, kui nad tagasi tulid, oli süüdistatav ikka veel seal ning tüli X-ga jätkus. Tunnistaja V (ütlused kd I tlk 202-205) selgitas, et nad istusid koos kannatanu ja F-ga rahulikult muru peal, kui nende juurde tuli Jevgeni Kavatsjuk. Süüdistatav ja kannatanu hakkasid kohe vaidlema ja tülitsema, ta ei pööranud neile tähelepanu, kuid juttu oli mingisugusest jalgrattast ning millestki veel. Kolleegium märgib, et kannatanu ja tunnistaja F ütlustega on tõendatud, et tülitsemisest oli huvitatud süüdistatav, mitte kannatanu. Sealjuures selgitas tunnistaja, et kannatanu üritas süüdistatavaga leppida, kuid Jevgeni Kavatsjuk ei teinud sellest välja. X lahkus vahepeal poodi, kuid süüdistatav ootas teda selleks, et edasi tülitseda. Süüdimõistetu apellatsioonis sisalduv väide, et ta proovis kannatanuga konstruktiivset dialoogi pidada, ei haaku tõenditega. Ringkonnakohus möönab, et kannatanu võis midagi, mis süüdistatavat ärritas, kuid noa kasutamist see antud juhul ei õigusta. Olukorras, kus süüdistatav ignoreerib kannatanu ettepanekuid rahu teha, teeb selle asemel kõik endast oleneva, et sõnavahetus jätkuks ning kasutab konfliktis oma seisukoha maksma panemiseks vastaspoole vastu terariista, pole maakohus karistuse mõistmisel mitte midagi arvestamata jätnud. Maakohtu argumendid liitkaristuse mõistmisel on kolleegiumi arvates asjakohased (vt maakohtu otsuse p 57). Kaitsja heidab apellatsiooni p-s 7 maakohtule ette, et liitkaristuse mõistmisel KarS § 64 lg 1 järgi kasutati kliendile kahjulikumat viisi ehk absorptsiooniprintsiipi, kuid paraku ei esita kaitsja sealjuures argumente, mis tema arvates õigustaks liitkaristuse moodustamist süüdistatavale soodsamal moel. Apellandi hinnangul pole võimalik mõista, miks 6 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus täidab karistuse eesmärgid ning 6 aastane vangistus mitte. Neli kuud on pikk aeg, eriti juhul, kui see tuleb veeta kinnipidamisasutuses ning järelikult pole õige väita, et mõju puudutatud inimese käitumisele on sisuliselt olematu. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti sisustanud KarS § 57 lg 1 p 3 ja tuvastanud karistust kergendava asjaolu puudumise (vt otsuse p 56). Apellandi seisukohta (vt kaitsja apellatsiooni p 8) mõistab ringkonnakohus nii, et apellatsioonis ei vaidlustata seda, kuidas maakohus normi sisustas, vaid leitakse, et süü tunnistamises ja menetleja aitamises kajastuvad inimese väärtushinnangud ehk suhtumine toimepandusse. Kolleegium märgib, et viimane väljendub juba näiteks kahetsuses, kahju vabatahtlikus hüvitamises, leppimises kannatanuga vms. See, et karistuse mõistmisel arvestataks KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud süü ülestunnistamisele ilmumist ja/või süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, tähendab siiski, et 1) süüdistatav ilmub omal initsiatiivil menetleja juurde ütlusi andma ja 2) süüdistatav aitab süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, s.o ilma süüdistatava panuseta oleks süüteo avastamine keeruline või lausa võimatu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et selliseid asjaolusid ei esinenud. Puutuvalt mõlema apellandi argumentidesse, mis puudutavad Jevgeni Kavatsjuki perekonda jms, märgib ringkonnakohus, et kolleegiumile arusaadavalt olid kõik apellatsioonides loetletu süüdistatava elu osaks juba ajal, mil ta pani toime kuriteod ning seega pole võimalik mõista, mil viisil või moel peaksid need mõjutama talle mõistetavat karistust. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja ja Jevgeni Kavatsjuki apellatsioonid, mis puudutavad süüdistatavale mõistetud karistust, jäävad tagajärjetuks. 6 Kaitsja vaidlustas lisaks karistusele süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmise leides, et neid tuleb vähendada 50% võrra. Apellandi hinnangul ei arvestanud maakohus Jevgeni Kavatsjuki resotsialiseerimisväljavaadetega ning sellega, et täies ulatuses kulude hüvitamine käib kliendile ilmselgelt üle jõu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja apellatsioon ka selles osas jätta rahuldamata, Kooskõlas KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaated. Riigi kanda jäetakse osa menetluskuludest juhul, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et argumendi, mille järgi käib kliendile menetluskulude täielik hüvitamine üle jõu, esitas kaitsja alles apellatsioonis. Samas ei ole apellant oma väidet sisustanud, põhjendanud ja tõendanud. Ringkonnakohus nendib, et üksnes menetluskulude absoluutsumma või fakt, et inimene ei tööta, ei anna kohtutele automaatselt alust eeldada, et kulude tasumine on süüdimõistetule tingimata üle jõu käiv. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi pole inimese viibimine kinnipidamisasutuses asjaolu, mis tingiks menetluskulude osalise riigi kanda jätmise KrMS § 180 lg 3 mõttes. Kohus saab riigi poolt kantud kulude hüvitamist puudutava otsustuse teha siiski selliste faktide põhjal, mis on tõendatud. Nii näiteks võib töötul inimesel olla sääste või kinnisvara ning seega ei ole põhjust sellisel juhul öelda, et inimene on varatu. Samuti võib menetluskulude tasumise muuta keeruliseks mõni objektiivne takistus (eelkõige puue, mida pole võimalik silmaga märgata), mis ei võimalda inimesel töötada või leida täiskohaga tööd. Täpselt samad argumendid kehtivad KrMS § 180 lg 3 sätestatud mõiste- süüdimõistetu varaline seisund – kohta. Juhul, kui isik leiab, et tema varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid täiel määral tasuda, tuleb oma varatust tõendada. KrMS § 180 lg 3 sätestatud resotsialiseerumisväljavaadete arvestamine tähendab kolleegiumi arvates prognoosi, kas menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks mõjuda positiivselt süüdlase taasühiskonnastamisele või mitte. Sarnaselt maakohtuga hindab ringkonnakohus Jevgeni Kavatsjuki puhul võimalikku mõju pigem kesiseks. Antud juhul olid kriminaalmenetluse esemeks isikuvastased kuriteod, süüdistatav ei pannud neid toime isikliku või perekondliku kitsikuse tõttu (vt siinkohal ka süüdistatava abikaasa ütlused, et ostis mehe sugulaselt korteri, kirjutas selle oma poja nimele, korter seisab tühjana ning neil on kõik ühine, kd I tlk 216). Tuvastatud asjaolude pinnalt pole võimalik järeldada, et süüdistatava materiaalne olukord mingilgi moel mõjutanuks tema käitumist. Kirjeldatud olukorras on maakohtul õigus, et menetluskulude riigi kanda jätmise mõju süüdistatava edasisele käitumisele (eelkõige õiguskuulekusele) pole tõenäoliselt märkimisväärne. Kokkuvõtval pole apellatsioonides esitatud argumente, mis tingiksid Harju Maakohtu 12.12.2022 otsuse osalise tühistamise ja sel põhjusel jääb kohtuotsus muutmata nii Jevgeni Kavatsjukile mõistetud karistuse, kui temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Jevgeni Kavatsjuki kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu motiveeritud otsusega (ajakulu 15 min), konsulteeris vanglas kliendiga (ajakulu 67 minutit) ja koostas apellatsiooni (ajakulu 75 min). Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast tuleb Advokaadibüroole AE Consult 7 välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 222 eurot (sh käibemaks 37 eurot). KrMS § 185 lg 2 alusel jääb menetluskulu Jevgeni Kavatsjuki kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8