Obsah (14)

§ 371§ 457§ 5§ 423§ 370§ 86§ 663§ 657§ 12§ 392§ 436§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2023. a, Tallin

§ 371

lg 1 p-st 4, Y vastu esitatud nõuet, kuna sama nõue on juba lahendatud Harju Maakohtu 09.07.

1. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-19-16867, otsus on jõustunud.
2. Kohus keeldus juhindudes

§ 371lg 2 p-st 2 menetlemast 22.04.2022. a esitatud tagasivõitmise nõudeid. Pankr

S § 118 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. X pankrot kuulutati välja 13.10.

1. a (dtl 40). 15.
2. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et nõuded on esitatud tähtaegselt, kuna hagi alus ühtib varem esitatuga (04.07.
3. a avalduse p 2.2.4 ja 2.2.5, dtl 254). Menetluses olev hagi ei ole tagasivõitmise hagi. Menetluses oleva hagi aluseks on X ja Y vahel 28.04.
4. a tehtud tehingu tühisus (hagiavalduse p 2.1 – 2.12, dtl 8). Hageja ei ole tuginenud Y eriõigusjärglastelt tehingu tagasivõitmist võimaldavate aluste asjaoludele. Tagasivõitmise nõude võib esitada tagasivõidetava tehingu vastaspoole eriõigusjärglase vastu. Selleks peavad esinema võlgniku tehingu tagasivõitmise alused (PankrS § 110jj) ning täidetud peavad olema õigusjärglase suhtes nõude esitamise eeldused (PankrS § 116). Õigusjärglase vastu esitatav tagasivõitmise nõue ei pea tingimata olema esitatud samas menetluses, milles lahendatakse tagasivõitmise nõuet võlgniku vastu. Küll aga peavad eelnimetatud tagasivõitmise alused olema esitatud ja lahendatud asjas, milles menetletakse õigusjärglase vastu esitatavat nõuet. Vastasel juhul puuduks õigusjärglasel võimalus vaidlustada tagasivõitmise alusena esitatud asjaolusid. See, et teises kohtuasjas on võlgniku tehing võlgniku omaksvõtul põhineva kohtuotsusega tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud, ei anna võimalust lugeda asjaolusid käesolevas asjas kostjate suhtes siduvalt tuvastatuks (

§ 457lg 1).

Kohtul pole käesolevas asjas võimalik tuletada hagi alusasjaolusid teises asjas esitatu põhjal (

§ 5lg 1 ja § 363 lg 1 p 2).

Menetluses oleva hagi aluseks on võlgniku tehingu tagasivõitmise fakti väidetavaks iseeneslikuks tagajärjeks olev kostjatega tehtud tehingute tühisus, tagasivõitmise nõude koos selle põhjendustega esitas hageja alles 22.04.2022.a. Hageja poolt selgitatud lõppeesmärk saavutada kostjatega tehtud tehingute äralangemine ja kinnisasjade tagastamine abikaasade 4 2-20-3289 ühisomandisse, ei anna kohtule õigustust menetleda esitamata nõuet esitamata alustel. Hageja tuginemine Riigikohtu 11.06.

1. a otsusele asjas 3-2-1-55-14 (04.07.
2. a avalduse p 2.2.5, dtl 254) on seega asjakohatu.
3. Menetluses olevad nõuded on õiguslikult perspektiivitud, mida kohus on hagejale korduvalt selgitanud. Võlgnikuga sõlmitud tehingu tagasivõitmisest teises menetluses ei järeldu kostjatega tehtud tehingute tühisus. Käsutusõiguse puudumist ei ole kostjate suhtes siduvalt tuvastatud.

§ 423

lg 2 p-le 2 tuginedes jättis kohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub makohtu määruse tervikuna tühistada ning saata tsiviilasi kõikide hageja poolt esitatud nõuete menetlemise jätkamiseks Harju Maakohtule teises koosseisus. 17.
2. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendused ei ole jälgitavalt eristatavad, millised aspektist need puudutavad tuvastushagi läbivaatamata jätmist ja millised puudutavad hageja alternatiivset nõuet tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise menetlusse võtmisest keeldumist. Kohtumäärusest jääb selgusetuks, mis takistas kohtul tuvastada Y poolt ja kostjatega tehtud tehingute tühisust, kuivõrd kohus määruses sisuliselt nõustus hagejaga selles, et Y-l puudus õigus käsutada abikaasade X ja Y abielu jooksul soetatud ühisvara esemeid, sest abieluvaralepingu tunnistas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-19-16867 kehtetuks. 17.
3. Hageja nõue kostjate vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks on esitatud vastuolu tõttu heade kommetega, kuna sellega kahjustati X võlausaldajate huve. Pealegi ei ole Y tehingud X eriõigusjärglase tehingud, sest Y omandas esemed Xga sõlmitud abieluvaralepinguga. Y tühisele tehingule rajatud käsutuse tühisuse tuvastamiseks oli X pankrotihalduril võimalus hageda Y ja Camarone OÜ ning Castellabate OÜ tehingute tühisuse tuvastamist. Halduril on õigus esitada võlgniku nimel nii vara tagasivõitmise hagisid kui ka muid nõudeid, muuhulgas nõuda võlgniku nimel tehingute tühisuse tuvastamist ja tehingute alusel üleantu tagastamist pankrotivarasse (RK 3-2-1-80-05, p 13). Kostjad on oma vastuväited hagile esitanud, sh vaielnud hagile vastu põhjendusega, et hagi on kohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud. Kohus ei võinud seega jätta X pankrotihalduri tuvastushagi läbivaatamata ainuüksi põhjendusega, et kostjate vastu tulnuks esitada tagasivõitmise nõue. 17.
4. Täieliku üllatusena tuvastusnõuete perspektiivitusest jõudis kohus järeldusele 2,5 aastat pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus osundab määruse punktis 4 kohtu selgitustele 14.03.
5. a, 12.04.
6. a määrustele ning kohtuistungil 09.06.2022.a pooltega arutelule. Ka eelmenetluses ei andud kohus pooltele kordagi mõista hagi väidetavast perspektiivitusest pärast kostjate 25.10.
7. a kaja alusel menetluse taastamist. Kohtu ülesandeks eelmenetluses on hinnata esitatud hagide perspektiivikust, kuid kohus ei ole määruses kuidagi põhjendanud, miks kohus sel juhul hagiavalduse üldse menetlusse võttis. 17.
8. Hageja alternatiivnõude menetlemisest keeldumisega rikkus maakohus

§ 370lg-t 2.

Hageja on endiselt seisukohal, et Y tehingud äriühingutega Camaraone OÜ ja Castellabate OÜ kahjustavad X võlausaldajate huve ning on seepärast vastuolu tõttu heade kommetega

§ 86lg 2 p 2 alusel tühised ja vara tuleb Ts

ÜS § 84 lg 1 järgi tagastada abikaasade X ja Y ühisvarasse. Kohtu selgituste pinnalt esitas hageja 22.04.

1. a alternatiivsed tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõuded. Nii tehingu tühisuse tuvastamise kui 5 2-20-3289 tehingute kehtetuks tunnistamise faktiliseks aluseks on X võlausaldajate huvide kahjustamine. Tehingute tühistamise või tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel on pankrotihalduri eesmärk esemete abikaasade ühisvara hulka tagastamine. Kuna tuvastushagi on kohtule esitatud 3-aastase aegumistähtaja piires, siis esimese nõudega samadel asjaoludel esitatud alternatiivse nõude puhul tuleb käsitleda, et ka alternatiivne nõue on esitatud tähtaegselt. Maakohtu määruse põhjendused hageja 22.04.
2. a alternatiivse tehingute kehtetuks tunnistamise hagi menetlemisest keeldumiseks on ebaõiged. 17.
3. Kostjad ei esitanud aegumise vastuväidet ega “soovinud hagi läbi vaatamata jätmist”, vaid kohus on ise kostjate soovi protokolli alusel tuletanud. Seega on kohtumääruse põhjendus on vale. 17.
4. Y kostjana menetlusse kaasamata jätmisest on põhjendamatu ja vastuolus

§-s 208 sätestatuga. Kohus otsustas vaidlustatavas määruses Y kostjana menetlusse võtmisest keelduda. Oma seisukohta põhjendas kohus sellega, et sama nõue on juba lahendatud Harju Maakohtu 09.07.2021.a jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-16867. Hageja kohtu põhjendustega ei nõustu. Y tahteavaldust ja nõusolekut Camarone OÜ-lt abikaasade X ja Y ühisomandisse tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-19-16867 menetletud ei ole. Y kostjana menetlusse kaasamata jätmine ei ole kooskõlas

§-iga 371 lg 1 p-ga

2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjatelt ja kolmandalt isikult hageja poolel seisukohad. Kostjad leidsid, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik hageja poolel leidis, et 28.02.
3. a esitatud hagiavalduses toodud nõudeid on osaliselt võimalik menetleda, arvestades, et kohus ei ole seotud poolte valitud õiguslike põhjendustega. 08.04.
4. a esitatud nõude osas nõustus pankrotihaldur maakohtu seisukohaga, et selle osas on olemas jõustunud kohtotsus tsiviilasjas nr 2-19-
6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks ning hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 21. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada oma pädevust.

§ 12

kohaselt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.

§ 657

lg 1 p-st 3 tulenevalt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

§-st 659 tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd eelnevast ei tulene ringkonnakohtule õigust korraldada maakohtu tööd, ei ole võimalik 6 2-20-3289 määruskaebust rahuldada osas, milles kaebaja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises koosseisus.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja selles, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
2. Maakohtu eksimus seisneb esmalt selles, et kohus on enne vaidlustatud määruse tegemist kõiki menetlusosalisi korduvalt eksitanud, jättes mulje, et hageja poolt maakohtule 28.02.
3. a TsÜS §-le 86 alusel esitatud hagi on õiguslikult perspektiivikas. Nii on maakohus hagi 02.03.
4. a taganud, selle 10.02.
5. a menetlusse võtnud ja 24.09.2021.a tagaseljaotsusega rahuldanud ning 10.01.
6. a lubanud menetlusse astuda kolmandal isikul hageja poolel.
7. Iseenesest on maakohus menetlusosalistele 14.03.
8. a adresseeritud kirjas lõpuks õigesti viidanud Riigikohtu pikaaegsele praktikale, mille kohaselt on sellistest tehingutest, mille eesmärgiks on maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlik kõrvaletoimetamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks kohane PankrS-is tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut ning see välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt RKTKo 23.09.
9. a, nr 3-2-1-80-05, p-d 23, 26, 27; 09.04.
10. a, nr 3-2-1-18-14, p 38) (RKTKo 13.02.
11. a, 2-16-8552, p 19).
12. Maakohtu eksimus seisneb aga selgitamiskohustuse olulises rikkumises ja eelmenetluse ülesannete täitmata jätmises. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maakohtule sai hiljemalt 14.03.
13. a selgeks, et menetlusse võetud hagiavalduses esitatud nõuded on õiguslikult perspektiivitud, ei saanud kohus enne hagejale oma nõuete täpsustamiseks võimalust andmata asuda seisukohale, et PankrS § 116 käesolevas asjas esitatu põhjal ei kohaldu.
14. Nimelt on hageja mh tuginenud sellele, et hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt on ilmne, et X abieluvaralepinguga, ilma igasugust vastusooritust saamata, s.o kinke iseloomuga tehtud tehing, kahjustab tema võlausaldajate huve ning abieluvaralepinguga Y lahusvaraks tunnistatud esemete üleandmine mitterahalise sissemaksetena on ilmselgelt kantud eesmärgist takistada või teha võimatuks nimetatud esemete ühisvara hulka tagastamine ja X osa ühisomandist pankrotivara hulka arvamine. Hageja on esile toonud, et abieluvaraleping sõlmiti vaid 4 kuud enne Xle (pankrotis) ajutise halduri nimetamist ja vähem kui 6 kuud enne tema suhtes pankroti väljakuulutamist.
15. Nendel asjaoludel on maakohus hagi 02.03.
16. a ka taganud, asudes mh seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik eelkõige X (pankrotis) võlausaldajate kaitseks, kuna esineb oht, et kinnisasjade praegused omanikud võivad neid käsutada ja tehingute heausksed vastaspooled võivad omandada õigusi, mis jäävad kehtima, mis raskendaks või muudaks võimatuks tagasivõitmise hagi ja käesolevas menetluses esitatud hagi eesmärkide saavutamise. 28.

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4¹ kohaselt selgitab kohus eelmenetluses mh välja hageja nõuded, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse.

§ 392

lg-test 3 ja 4 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda ning kontrollib eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. 29. Kohtu ülesandeks eelmenetluses on muu hulgas

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kui 7 2-20-3289 hageja esitab kohtule vastuoluliste asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 3401 lg 1).

Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (vt

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause) (vt RKTKo, 22.06.2021.

a, 2-19-16650, p 13).

1. Maakohus ei ole seda teinud ja on menetlusosalisi 17.03.
2. a istungil vastuoluliselt oma 14.03.
3. a seisukohtadega taas eksitanud selgitusega, et tõenäoliselt on hagi eesmärk lõppastmes saavutatav. Maakohus ei ole oma eksimust parandanud ka edasise menetluse käigus, arvestades, et 12.03.
4. a kirjas märkis kohus vaid seda, et tagasivõitmise hagi pole seni hageja poolt esitatud ning 09.06.
5. a istungil asus seisukohale, et esialgses hagis ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele kui tagasivõitmise alusele tuginetud ning 08.04.
6. a esitatud nõue on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-16867 jõustunud kohtuotsusega.
7. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et hageja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitanud nii taotluse Y (pankrotis) kostjana kaasamiseks kui ka alternatiivsed nõuded seniste kostjate vastu tehingute tagasivõitmiseks PankrS-s sätestatud alustel, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ennatlikult jätnud vaidlustatud määrusega 28.02.
8. a esitatud hagiavalduse läbi vaatamata ning keeldunud alternatiivsete nõuete menetlusse võtmisest ja uue kostja kaasamisest, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ning alternatiivsete nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks.
9. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning seaduses sätestatud eelmenetluse ülesandeid, selgitades välja nii kõik hageja nõuded kui ka nende aluseks olevad asjaolud, samuti menetlusosaliste ringi ning vajadusel määrata hagejale aeg täpsustuste esitamiseks. Eelkõige võib viimane olla vajalik seoses hageja poolt 08.04.
10. a esitatud menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 2 sisalduva nõudega tahteavalduse saamiseks Y-lt (pankrotis), arvestades, et määruskaebusest nähtuvalt ei ole tsiviilasjas nr 2-19-16867 menetletud Y tahteavaldust ja nõusolekut Camarone OÜ-lt abikaasade X ja Y ühisomandisse tagastamiseks, millest võib teha järelduse, et hageja nõue võib olla esitatud puuduliku või ebatäpsena. Samuti võib olla see vajalik seoses 22.04.
11. a esitatud alternatiivsete nõuetega, arvestades, et sellest menetlusdokumendist nähtuvalt peab hageja Yt (pankrotis) X (pankrotis) eriõigusjärglaseks, määruskaebusest nähtuvalt aga mitte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 34.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks ning hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 8