Obsah (5)

§ 112§ 110§ 249§ 251§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-495 Määruse kuupäev 21. märts 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja materj

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X vabakasutuskontost ajavahemiku

1. november 2022 kuni
2. märts
3. a kohta.
4. Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
5. november 2022 –
6. märts 2023) nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on X Tartu Vangla
2. märtsi
3. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 peale esitanud vaide, mis on Tartu Vanglas registreeritud
4. märtsil 2023 nr-ga 1-11/34-1 ja veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 12.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kuivõrd taotleja viitab taotluses eraldatud tingimustes viibimisele ning varasemalt kohtu poolt lahendatud esialgse õiguskaitse taotlusele seonduvalt Tartu Vangla

1. märtsi
2. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99, soovib kohtu hinnangul X esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
3. märtsi
4. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 kehtivuse peatamist.
5. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8. Arvestades, et vaidlusalusest Tartu Vangla
9. märtsi
10. a käskkirjast nr 2-23/1-2/99 tulenevalt on taotleja paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, piiratud on vanglasisene liikumis- ja suhtlemisvabadus ning taotlejal on keelatud tegeleda kehakultuuriga, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse Tartu Vangla
11. märtsi
12. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. 3
13. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
14. Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt ei ole ta kellelegi ohtlik ning ei ole soovinud kedagi rünnata, siis ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Siiski ei asu kohus praeguses menetlusetapis täpsemalt analüüsima Tartu Vangla
15. märtsi
16. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla otsustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse raames.
17. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.
18. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine ei ole praegusel juhul põhjendatud. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.
19. Tartu Vangla
20. märtsi
21. a käskkirjast nr 2-23/1-2/99 ilmneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tingitud vajadusest kaitsta vanglaametnikke. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et teised kinnipeetavad ning ka osad vanglaametnikud on kinnitanud, et nad ei tunne end taotlejast ohustatuna. Taotleja varasem käitumine, mis seisnes taotlejat abistama tulnud meditsiinitöötaja ründamises ja teisel korral ka ähvardamises, ning ka taotleja
22. märtsi
23. a agressiivne ja ähvardav käitumine viitab sellele, et taotleja käitumine on ettearvamatu ning võib kujutada ohtu ametnikele. Et kehtivad julgeolekuabinõud on sobivad vahendid võimalike kehaliste konfliktide ärahoidmiseks ning võttes arvesse, et Tartu Vangla pereõe K. Kaili kinnitusel ei ole X vajanud psühhiaatri erakorralist vastuvõttu, taotleja on saanud igapäevaselt rahustavaid Valocordin-Diazepami tilkasid ning muid kaebusi ei olnud taotleja meditsiiniõele avaldanud, on vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive.
24. Lisaks arvestab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asjaoluga, et taotlejal on säilinud võimalus teha kambris talle ette nähtud võimlemisharjutusi ning taotlejal on jätkuvalt võimalik suhelda ametnikega, lähedastega ja osaleda temale ette nähtud sotsiaalprogrammis. Seega ei ole taotlejal täielikult välistatud kehakultuuriga tegelemine ja teiste inimestega suhtlemine, vaid seda on vangla julgeoleku tagamise eesmärgil üksnes piiratud. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel peaks X terviseseisund muutuma halvemuse poole, on tal võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel tervishoiutöötaja poole. 4
25. Eeltoodust tulenevalt ei kinnita asjas esitatud tõendid, et taotleja tervisliku seisundi tõttu oleks praegusel hetkel vajalik peatada Tartu Vangla
26. märtsi
27. a käskkirja kehtivust. Lähtudes vaidlustatud käskkirjas toodud selgitustest on põhjendatud asuda seisukohale, et taotleja käitumine on ettearvamatu ja võib kujutada ohtu ametnikele.
28. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
29. X on
30. märtsi
31. a puuduste kõrvaldamise avalduses palunud liita käesolev asi ning esitanud taotluse, et kohus nõuaks vanglalt välja kõik tema pöördumised alates
32. märtsist 2023, mis on seotud kaebaja digiboksi äravõtmisega, kaebaja lukustamisega ja kaebaja tervisega. Et taotleja ei ole välja toonud, millise haldusasjaga liitmist ta taotleb, ning kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks erinevate haldusasjade liitmine aidata kaasa antud asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kiiremale ja lihtsamale lahendamisele, jätab kohus Xi liitmise taotluse rahuldamata. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine toimub kiiresti ja üldjuhul ka piiratud informatsiooni tingimustes, ning taotlejal on kohustus esialgse taotlust põhistada, mida taotleja on praegusel juhul ka teinud, puudub kohtu hinnangul praeguses menetlusetapis vajadus koguda täiendavate tõenditena kaebaja pöördumisi, mis on seotud digiboksi äravõtmise, kaebaja lukustamise ja kaebaja tervisega, mistõttu jätab kohus taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
33. Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus muuhulgas avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5