← Eesti

1-23-1091/10

Obsah (8)§ 181§ 179§ 175§ 289§ 7§ 66§ 15§ 306

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Põlva kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2023, Põlva Kriminaalasja number 1-23-1091 Kriminaalasi Edgar Salumets süüdistatuna karistus

§ 181lg 1 alusel jätta kaitsjatasu vandeadvokaadi abi A.

K. osaluse eest asja kohtueelses ja kohtulikus menetluses summas üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli eurot ja seitsekümmend kaks eurosenti (1284,72 €) riigi kanda. 4.

§ 181

lg 1 alusel jätta isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas kuuskümmend üks eurot (61€) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 11. maist 2023. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
  2. maist 2023 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. PÕHIOSA Süüdistuste sisu
  3. Edgar Salumetsa süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mille eest karistati teda 19.04.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-3819 ja 08.03.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-1593 ning millised karistused on kehtivad, 07.08.2022 õhtul, täpselt tuvastamata kellaajal, Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx külas Xxx asuvas I. K.i elukohas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda I. K.i suhtes, mille käigus lõi I. K.i ühe korra torujupiga vastu pead, millise tahtliku tegevusega põhjustas I. K.ile valu ja verejooksu peast. Sellega pani Edgar Salumets toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Lisaks süüdistatakse Edgar Salumetsa selles, et ta 08.08.2022 kella 09.00 paiku Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx külas Xxx asuvas I. K.i elukohas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda I. K.i suhtes, mille käigus lõi I. K.i korduvalt kangiga vastu pead, rindkeret, mõlemat kätt ja vasakut jalga. Edgar Salumets põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega I. K.ile valu ja järgmised kehavigastused/ tervisekahjustused: vasaku sääreluu keha (-diafüüsi) lahtise murru, vasaku küünarluu üla- (proksimaalse) otsa lahtise killunenud liigesesisese nihkega murru, vasaku 10-
  4. roide tagumise kaare kinnise murru, vasaku kopsu alasagaras põrutusala, haavad vasakul küünarvarrel

(2), vasakul säärel
(2), peas
(2), paremal küünarvarrel
(1)ja marrastuse paremal küünarvarrel. Edgar Salumetsa poolt I. K.ile tekitatud pika toruluu (vasaku sääreluu) lahtine murd põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse ja vasaku küünarluu lahtise murru paranemine koos liikumisfunktsiooni täieliku taastumisega kestab enam kui neli kuud. Sellega pani Edgar Salumets toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud.
  1. Tartu Maakohtu 09.03.2023 määrusega anti Edgar Salumets kohtu alla. 2 Menetlusosaliste seisukohad
  2. Prokurör leiab, et Edgar Salumetsale esitatud süüdistus on tõendite kogumis kinnitust leidnud ning isikule etteheidetavad teod õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvaidlustes palus prokurör Edgar Salumets süüdi tunnistada ja karistada teda KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 8 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg
  3. –
  4. november 2022, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõista Edgar Salumetsa kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõista Edgar Salumetsalt

§ 179

lg 1 p 1 alusel välja sundraha,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu ja

§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu (tl 99-105).

  1. Edgar Salumetsa kaitsja A. K. palub Edgar Salumets mõista õigeks, sest tegude toime panemine ei ole tõendatud (tl 105-106 pöördel).
  2. Süüdistatav Edgar Salumets ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistustes süüdi (tl 16 pöördel-17, 106 pöördel). Kohtu seisukoht
  3. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab et süüdistatava Edgar Salumetsa süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistustes ei ole tõendamist leidnud ning isik tuleb mõlema süüdistuse osas õigeks mõista.
  4. Kohus analüüsib kõigepealt Edgar Salumetsale esitatud süüdistust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, seejärel süüdistust KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Pärast seda teeb kohus otsustuse menetluskulude kohta ning käsitleb kohtueelselt kohaldatud tõkendisse puutuvat. (I) Edgar Salumetsa süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
  5. Edgar Salumetsa süüdistatakse KarS §-is 121 lg 2 p 3 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette kvalifikatsiooni juhul, kui teise inimese tervise kahjustamine või valu tekitav kehaline väärkohtlemine on toime pandud korduvalt. Seega tuleb esmalt kohtul tuvastada, kas Edgar Salumets on toime pannud talle etteheidetava kehalise väärkohtlemise ning selle tuvastamisel hinnata, kas isiku käitumine vastab karistusõiguslikult talle etteheidetavale kvalifitseeritud koosseisule, so korduva kehalise väärkohtemise toimepanemisele.
  6. Edgar Salumetsale on esitatud kokkuvõetult süüdistus selles, et tema varasemalt korduvalt teise isiku kehalise väärkohtemise eest kehtivate karistustega karistatud isikuna, 07.08.2022 õhtul, täpselt tuvastamata kellaajal, Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx külas Xxx asuvas I. K.i elukohas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda I. K.i suhtes, lüües I. K.i ühe korra torujupiga vastu pead, millise tahtliku tegevusega põhjustas I. K.ile valu ja verejooksu peast. Süüdistatav Edgar Salumets ennast eeltoodud süüdistuses süüdi tunnistanud ei ole.
  7. 07.08.2022 õhtul I. K.i löömise tõenditena tulevad kõne alla vaid kannatanu ja süüdistatava ütlused, mis langevad kokku üksnes vähestes punktides.
  8. Kannatanu ütlused on ajaliselt hüplevad ning segased ka sisu osas. Ärakuulamise alguses avaldas kannatanu, et ühel hetkel oli Edgar talle külla tulnud kellegagi, kuid ei mäleta millal ja 3 kellega koos. Kannatanu ütluste kohaselt külla tulles ei olevat julenud süüdistatav majja sisse tulla, sest väljas hoovi peal seisid mingid mehed tema hoovis. Samuti märkis kannatanu, et ähvardas noaga isikut, kes teda hakkas peksma järgmine päev. Aga see (näitab süüdistatava peale) hommikul kui bussi peale tuli, siis see (näitab süüdistatava peale) ei ole too lõust üldse. Too oli siilisoenguga, tagi oli seljas, “tõ bljät menja nažom ugrašajes“ (sina lits ähvardada mind noaga), siis hakkas teda, mäletab, et sõrg oli sinist värvi. Samuti seoses augustikuu sündmustega märkis kannatanu, et tema suhtes kasutati vägivalda ühel korral. Konkreetsemalt 07.08.2022 õhtu kohta andis kannatanu ütlusi, et talle tulid külla kaks meest ja naine. Ei osanud öelda, kes need olid. Ka varasemate ütluste meenutamise järel jäi kannatanu selle juurde, et ta ei mäleta isikuid. Naisterahvas oli heledapäine blondiin, lühikest kasvu. Ei tea, kes ta oli. Kohtuistungil avaldati kannatanu eeluurimisel antud ütlused, kus on kirjas: „See oli pühapäev 07.08.2022 u kl 8 paiku, kui minu poole tulid Edgar Kulikov, õige nimi Edgar Salumets, A. K. ehk S. Ž. ja Edgari naine I., I. M. S..“ Kannatanu ei osanud selgitada, kuidas ta oskas peale peksmist politseile need nimed öelda. Oli kõvasti võtnud, joonud. Kui üle kuulati siis oli kaine, võib-olla pohmellis ja uimane veel. Veel märkis kohtuistungil kannatanu, et too (lööja) oli väga äkiline. See (näitab süüdistatava peale) on nagu vana lammas. Mäletab, et naisterahvas ukse peal seisis, too midagi ütles, aga vene keeles. Ei tea, miks need inimesed külla tulid. Tavaliselt ei kutsu sellised, keda ei tunne. Järelikult olid tuttavad, kui teadsid kuhu tulla. Ei tea, kes nad olid. Mäletab, et naisterahvas oli, pats oli taga, blondiin. Mees, kes tuli, võttis põuest viinapudeli. Midagi juhtus, mingi rüselus vist, kui tahtis lahti saada neist, siis haaras noa, kõige suurema noa, leivalõikamise noa. Täpselt ei tea, miks noa haaras, aga arvab, et tahtis neist lahti saada, sest hakkasid seal vaidlema. Ei oska öelda, kas temaga ka vaidlesid. Mäletab, et istus diivanil ja vastas diivanil istusid nemad, siis läkski mingiks jamaks. Ei oska öelda, mis jamaks. Siis võttis noa ja peale seda kõik olid kadunud. Ei mäleta torujuppi, ei oska öelda, kas keegi tema suhtes vägivalda kasutas. Ei näinud mingit torujuppi, lihtsalt mingiks ütlemiseks läks meeste vahel. Ei saa öelda, kes need mehed olid, ei mäleta. Sellest (näitab süüdistatava peale) oleks ise jagu saanud, oleks ta ise maha löönud, kui ta oleks teda torujupiga löönud. Oli purjus, purjus peaga läheb väga närvi, kui agressiivseks läheb, siis risti ette ei löö. Seoses vastuoluga löömisesse puutuvalt, lubas kohus avaldada kannatanu eeluurimisel eelnevaga seoses antud ütlused, kus seisab: „Edgar oli täiesti pöörane ja lõi mulle mingi torujupiga vasakule vastu pead, mul hakkas peast verd jooksma.“. Vastuolu kohta avaldas kannatanu, et ei mäleta toda, oli too või ei olnud ning jätkas rääkimist sõraga löömisega seonduvast. Vastates küsimusele, kas eelmise aasta augustis mäletas, et teda löödi torujupiga vastu pead, vastas, et mäletab, et sõraga. Too oli järgmine päev siis. Vb tõesti löödi kah. Kui oleks torujupiga, nad on nina ees, vb löödi kah ja haaraski noa. Niisama, et nad tülli läksid, ei oleks nuga võtnud, eks löödi, siis haaras kõige suurema noa. Peale seda oli tuba tühi (tl 18-20).
  9. Süüdistatav märkis kohtus konkreetse juhtumi kohta, et ei ole kannatanut I. K.i löönud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta koos oma naisega I. K.i juures 6ndal kuupäeval augustikuus. Natuke istusid, jõid ja läksid rahulikult koju. Järgmisel päeval kell 6 hommikul tuli I. K. ise tema juurde koju, et justkui rääkida. Süüdistatav tuli välja, aeti juttu, joodi õlut, kannatanul oli õlu kaasas, tehti suitsu. Süüdistatav pidi sõitma Xxxsse, sest naine pidi saama
  10. kuupäeval xxx. I. K. sõitis rattaga koju, nemad panid ennast valmis ja ema viis neid Xxxsse. Peale seda süüdistatav teda enam ei näinud, kuigi taheti kohtuda. Suhted kannatanuga on süüdistataval normaalsed, teab teda väiksest saati, lepiti kokku ühiste tööde tegemist ning kannatanu süüdistatavat ähvardanud mitte kunagi ei ole (tl 30 pöördel - 32).
  11. Kohtu käsutuses on seega üksnes süüdistatava ja kannatanu kohati vastandlikud ütlused, milliste põhjal ei saa asuda jaatavale seisukohale süüdistatava poolt kannatanu löömise toimumise osas süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. 4 07.08.2022 kuupäeval süüdistatav enda ütluste kohaselt kannatanu juures külas ei käinud. Kannatanu olevat hommikul ise tema juurde tulnud ning õues aeti juttu. Rohkem sel kuupäeval süüdistatav kannatanut ei näinud. Kannatanul külas käis süüdistatav hoopis eelneval päeval, so 06.08.2022 koos oma naisega. Seda, et ta on ise süüdistataval mingil augustikuu päeval xxx talus külas käinud, märkis ütlustes ka kannatanu (tl 17 pöördel). 07.08.2022 seltskonnas alkoholi tarvitamisel aset leidnud sündmuste kohta kannatanu paljut ei mäleta. Kannatanu märkis löömise asjaolude kohta esiti, et ei mäleta üldse, et teda oleks kõnealusel päeval löödud, avaldades alguses, et teda löödi augustikuus vaid korra ning mäletab sõraga löömist. Viimast on kannatanu avaldanud kindlas kõneviisis ja korduvalt. Lisaks on kannatanu ka seoses antud episoodiga välja toonud viidates saalis viibinud süüdistatav Edgar Salumetsale, et temast oleks ise jagu saanud. Isikule meenutati ka tema varasemalt antud ütlusi. Ka selle järel jäi isik kindlaks, et ei mäleta, kes talle antud kuupäeval külla tulid, ning et teda oleks löödud siis mh torujupiga. Pärast korduvat küsimist torujupiga löömisse puutuvalt ning varasemate ütluste avaldamist möönis, et võib-olla löödi ka, muidu ei oleks ta nuga haaranud. Selles osas, kes külas olid ja kes teda lõi, jäi kannatanu selle juurde, et ei mäleta. Samas on välja toodud, et kõnealusel koosviibimisel oli peale kannatanu veel kolm isikut: kaks meest ja naine. Midagi täpsemat kannatanu 07.08.2022 sündmuse kohta öelda ei suutnud. Kannatanul võimaldati tutvuda varasemalt antud ütlustega, kuid isiku mälu ei värskenenud ning ütlused kohtus on segased. Korduva küsimise ja varasemate ütluste avaldamise järel märkis kannatanu ebakindlas vormis „võib-olla tõesti löödi“ ja „eks mind löödi“, viitamata siiski konkreetsele lööjale. Kannatanu ei osanud selgitada, kuidas ta eeluurimisel oskas täpselt välja tuua nimed, kes 07.08.2022 tema juurde tulid ja kes teda lõi, viidates, et ta oli kõvasti võtnud ja pohmellis ning uimane. Istungil ta 07.08.2022 tema juurde tulnud isikuid enam ei mäletanud. Riigikohus on lahendis 1-17-11773 öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi avaldatakse istungil antavate ütluste vastuolu korral kohtueelselt antutega varem antud ütlused isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kusjuures ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel ei tohi kohus jätta kõrvale ristküsitlusel antud ütlusi ning tugineda nende asemel kohtueelsetele ütlustele. Ristküsitluse käigus avaldati kahel korral kannatanu eeluurimisel antud ütlusi

§ 289alusel kuna need olid vastuolus kohtus antud ütlustega.

Kannatanu ei suutnud ütluste erinevuse põhjust selgitada ning kinnitas korduvalt, et käesoleval ajal ta antud asjaolude kohta ei mäleta, ega kinnitanud ülekuulamisel üheselt ka varasemalt antud ütluste õigsust. Varasemalt antud ütlustele kohus käesolevalt tugineda ei saa. Kannatanu ei pöördunud 07.08.2022 episoodi osas ka politsei poole ega läinud vigastusi haiglasse kontrollima, mis võimaldanuks antud sündmuse kohta saada lisateavet, sh kinnitada selle aset leidmist. Kokkuvõtlikult möönis kohtuistungil antud ütluste käigus kannatanu, et 07.08.2022 kuupäeval võidi teda seal viibinud isikutest kellegi poolt lüüa, kuid kindlas vormis seda, kas tõepoolest löödi ning kelle poolt, kannatanu ei osanud öelda. Rohkem tõendeid antud episoodi kohta, mis võiks esitatud süüdistust kinnitada, kohtule esitatud ei ole. 14. PS § 22 lg 2 ja

§ 7

lg 2 märgivad üheselt, et keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Süüdistuses isikule etteheidetavad asjaolud peab tõendama prokuratuur. Käesolevas asjas seda piisaval määral tehtud ei ole ning olemasoleva tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik jaatada süüdistuses kirjeldatut. Üheselt selge ei ole isegi, kas süüdistuses kirjeldatud löömine üldse aset leidiski. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud tõendid ebapiisavad järeldamaks, et Edgar Salumets pani toime talle KarS § 121 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo.

§ 7

sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning antud juhul tulebki kohtu hinnangul kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava Edgar Salumetsa kasuks. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud 5 kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu täitmine, ei käsitle kohus ka kvalifitseeritud koosseisu täiendavaid tunnuseid. 15. Kohus, tutvunud süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Edgar Salumets tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista. Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et 07.08.2022 pandi toime kannatanu I. K.i suhtes kehaline väärkohtlemine süüdistuses kirjeldatud viisil, veel enam, et just Edgar Salumets oli see isik, kes kannatanu kallal vägivalda kasutas.

§ 7

lg 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mistõttu tulebki Edgar Salumets nimetatud süüdistuses õigeks mõista. (II) Edgar Salumetsa süüdistus KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

  1. Teiseks süüdistatakse Edgar Salumetsa KarS §-is 118 lg 1 p-des 1 ja 2 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on tekitatud oht elule. Sama sätte p 2 näeb ette vastutuse, kui tervisekahjustusega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime.
  2. Edgar Salumetsale on esitatud süüdistus kokkuvõtvalt selles, et ta 08.08.2022 kella 09.00 paiku Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx külas Xxx asuvas I. K.i elukohas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda I. K.i suhtes, mille käigus lõi I. K.i korduvalt kangiga vastu pead, rindkeret, mõlemat kätt ja vasakut jalga. Edgar Salumets põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega I. K.ile valu ja erinevad tervisekahjustused. Edgar Salumetsa poolt I. K.ile tekitatud pika toruluu (vasaku sääreluu) lahtine murd põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse ja vasaku küünarluu lahtise murru paranemine koos liikumisfunktsiooni täieliku taastumisega kestab enam kui neli kuud. Süüdistatav Edgar Salumets ennast eeltoodud süüdistuses süüdi tunnistanud ei ole.
  3. 08.08.2022 löömise episoodi puutuvalt tõenditena tulevad kõne alla süüdistatava ütlused, kannatanu ütlused, tunnistajate A. T.u, S. P.i ja E. K.i ütlused ning dokumentaalsed tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt ning haiglate epikriisid.
  4. Kokkuvõetult märkis kannatanu 08.08.2022 sündmuse kohta, et mäletab, et tulid sisse 2 meest ja naine. Kannatanu oli ise diivani peal. Ei oska öelda, mis kell see oli. Võis olla hommik, võib-olla 8-9 paiku. Mäletab blondi naist, keda on näinud varem Xxx xxx juures. Mees hakkas peksma. Sellisega (näitab süüdistatava peale) oleks ise hakkama saanud. Too, kes peksis, kuidagi tuli, tal oli käes sõrg, millega naelu kistakse välja. Ütles, et „Tõ bljät budes menja nažom ugrašat“, et keegi teda noaga oleks ähvardanud. Hakkas väga ülbitsema. Kannatanul on karp laua peal, seal nugasid palju. See hakkas ülbitsema, kes teda hakkas peksma järgmine päev. Aga see (näitab süüdistatava peale) hommikul kui bussi peale tuli, siis see (näitab süüdistatava peale) ei ole too lõust üldse. Too oli siilisoenguga, tagi oli seljas, sõrg oli sinist värvi. Siis peksti teda, esimesed matsud vist sai lagipähe, käega kaitses pead, pärast külge mööda. Löögid tabasid esmalt pähe ja pärast vastu tervet vasakut külge, seal olid lahtised murrud. Peksmise tagajärjel käsivars ei tööta siiani, ei lähe sirgeks enam. Jalas on naelapead näha. Mäletab täpselt, et peksti rauast sinist värvi sõraga. Peksti paar minutit. Mäletab, et teine mees hakkas ära kiskuma Edgarit või kuidagi too mees ütles nagu nimi oli, hõikas aitab, tapad ära. Ütles, Edgar što tõ delaješ (mida sa teed), aga too ei olnud nagu Edgari nimi, too oli nagu teine nimi E. või. Ta oli must, päevitanud, nii pruun, kuidagi ütles mingi nime, aga mitte Edgari nime, ta oli süsimust, pea siilis. Siis läksid minema. Läksid ära, sest ei tahtnud vist maha lüüa. Kui too mees ei oleks vahele tulnud siis ta oleks veel peksnud, ta oli nii agressiivne. Ei oska 6 enam öelda, kes see oli, kes teda peksis. Politseile ütlusi andes mäletas, ei tea, kas täpselt mäletas. Ei mäleta, kes oli see mees, kes peksmist takistas. Võis olla K., aga tema kannatanu pool ei käi, kannatanu käis tema pool. Mäletab, et kõik tema juurde tulnud isikud olid vene rahvusest. Politseile võib-olla ütles, kes need olid, kuid selgitab seejärel, et tervis on sündmuse tõttu kahjustunud – peavalud ning sumin peas. Ei tea, kas oli see K. või oli see Edgar. Mäletab ainult, et olid 2 meest ja naine. Kannatanu kordab, et ei tea, kes lõi teda 8.augustil kangiga, võib-olla oli Edgar Kulikov praeguse nimega Salumets, aga ei oska seda täpselt öelda. See, kes takistas peksmist võis olla K.. Kannatanu arvas, et oleks muidu vastu hakanud, aga esimesed paugud tulid pähe ja siis oli juba omadega läbi ja ei olnud enam võimeline vastu hakkama. Kannatanu ei saanud ise enam vigastuste tõttu püsti. A. T. tuli tema juurde, kuna P. oli saatnud teda kannatanu juurde uurima puude kohta. A. T. nägi kannatanut ja kutsus kiirabi. A. T. ei küsinud, mis juhtus, vaatas kuidas rutem minema saada, ta kardab hirmsasti verd. Kaitsja küsimustele vastates kinnitab kannatanu, et ei saa öelda, kas mees, kes teda peksis oli Edgar Salumets, kuna ei mäleta. Sellega oleks ise hakkama saanud, too, kes peksis oli kuidagi võimsam. Selle mehe (näitab süüdistatava suunas) oleks ise maha löönud. Kohtu küsimustele vastates märkis kannatanu, et tunneks tolle mehe ära, aga see (näitab süüdistatava peale) ei ole ju too (tl 20-25).
  5. 08.08.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et samal päeval kell 11:15 aadressil Xxx Xxx küla Xxx vald Xxxmaa maja juures on politsei saabudes kohal kiirabi. Toas voodil lebab meesterahvas, kelle isiku oli kiirabi tuvastanud antud aadressil elava I. K.ina. Kiirabi on andnud I. K.ile esmaabi, tema pea on sidemes, vasakul jalal näha haavu ja mõlemal jalal hüübinud verd. Küsimuse peale, mis juhtus, vastas I. K. vaevaliselt, et tulid kaks meest ja üks naine ning üks meestest peksis teda mingi kaikaga. Voodil olevatel tekkidel ja padjal on mitmes kohas veretaoline määrdumus (tl 35-43).
  6. AS Xxx Haigla epikriisist nr xxx nähtub, et 08.08.2022 saabus patsient I. K. kiirabiga. Patsiendi vasakul küünarnukil sedastati objektiivse leiuna u 4 cm pikkune sügav haav, rohkelt veritseb, haavapõhjas näha luukillud. Selle kõrval 3 cm üleval 1 cm haav. Vasakul säärel alumises kolmandikus esiküljel ümmargune 1,5 cm haav, säärel lateraalsel küljel teine, ca 1 cm suurune ümmargune haav. Pealael vasakul pool ca 5 cm pikkune haav piki sagitaaltasapinda. Vasakust kõrvast ca 1 cm üleval 2,5 cm pikkune haav. Paremal küünarvarrel proksimaalses osas lateraalsel küljel ca 1 cm pikkune pindmine nahahaav, küünarvarre keskosas 3 cm pikkune marrastus. Lõplik kliiniline diagnoos lahtine küünarluu üla-(proksimaalse) otsa murd, ulna proksimaalse otsa killunenud intraartikulaarne nihkega fraktuur. Kaasuv haigus on kinnine sääreluu keha (-diafüüsi) murd, sääreluu diafüüsi keskmise ja distaalse kolmandiku piirkonna spiraalfraktuur, pea lahtised hulgihaavad, küünarvarre lahtised hulgihaavad, sääre muude osade lahtine haav, kinnine roiete hulgimurd, 10-
  7. roide tagumise kaare fraktuurid. Patsient on suunatud edasi xxx (tl 46-48).
  8. xxx epikriisist nr xxx nähtub, et patsient I. K. viibis haiglas 08.08.2022 kuni 17.08.
  9. Patsient saabunud erakorralisena vasaku sääreluu diafüüsi murru ja vasaku olecranoni killustunud murru ja küünarluu diafüüsi murruga. Teostatud 09.08.2022 operatsioon suure toruluu osteosüntees naelaga. Vasaku olecranoni murd ja küünarluu murd jäetud konservatiivsele ravile. Patsient suunatud Xxx haiglasse järelravile (tl 50-52). Xxx haiglas järelravil viibis I. K. kuni 8.septembrini 2022 (tl 55 pöördel).
  10. Ekspertiisiaktist nr xxx nähtub, et I. K.il diagnoositi 08.08.2022 vigastused/tervisekahjustused: vasaku sääreluu keha (-diafüüsi) lahtine murd, vasaku küünarluu üla- (proksimaalse) otsa lahtine killunenud liigesesisene nihkega murd, vasaku 10-
  11. roide tagumise kaare kinnine murd, vasaku kopsu alasagaras põrutusala, haavad vasakul küünarvarrel

(2), vasakul säärel
(2), peas
(2), paremal küünarvarrel
(1)ja marrastus paremal küünarvarrel. I. K.il esinevad vigastused/tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla 7 tekitatud 08.08.2022 löökidest kõva tömbi esemega (nt raudtoruga) vastu pead, rindkeret, mõlemat kätt ja vasakut jalga. I. K.ile tekitatud pika toruluu (vasaku sääreluu) lahtine murd põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse (tl 54-57). Samas ekspertarvamuses on ekspert märkinud, et arvestades vasaku küünarluu lahtise murru paiknemist küünarliigese piirkonnas, ei saa välistada, et vasaku küünarluu lahtise murru paranemine koos liikumisfunktsiooni täieliku taastumisega võib kesta enam kui neli kuud (tl 57 pöördel). Kohtuistungil avaldas kannatanu, et löömise tagajärjel tal siiani käsi ei lähe päris sirgeks (tl 21).
  1. Eelkirjeldatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks raudkangiga korduva löömise tulemusel kannatanul süüdistuses märgitud vigastuste tekkimise süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. Samuti on pika toruluu (vasaku sääreluu) lahtine murd käsitletav eluohtliku tervisekahjustusena ning materjalidest nähtuvalt tuvastatav, et vasaku küünarluu lahtise murru paranemine koos liikumisfunktsiooni täieliku taastumisega on kestnud enam kui 4 kuud.
  2. Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida tõendeid selles osas, kes kannatanule eelpool välja toodud tervisekahjustused tekitas.
  3. Süüdistatav märkis kohtus, et ei ole kannatanut eelmise aasta
  4. või
  5. augustil peksnud.
  6. augusti hommikul oli süüdistatav Xxxs K. juures. Süüdistatav helistas autojuhile, et uurida, kas viib ära, kui annab kümneka. Tahtis alguses koju minna, aga mõtles siis ümber, et on liiga purjus ja parem on natuke tuulutada end, et kainemaks saada, et ema teda nii purjus ei näeks. E. K. viis teda 8.augustil xxxle. Juht otsustas seal peatuda, sest tal oli seal mugavam ringi pöörata. I. maja juures keerati ringi, seltskond tuli autost välja. Autos olid süüdistatav, tema naine ja autojuht. Ka oli nendega A. K., kes ei tulnud autost välja. Teel olles oli juttu K.iga ka sellest, et käiakse I. juures. Autost väljumise järel xxx pani süüdistatav suitsu ette, käis põõsaste juures urineerimas kannatanu maja juures. E. sõitis edasi xxx bussipeatuse juurde, kus ootas kuniks tehti suitsu. Süüdistatav ajas oma asja ära ja läks E. juurde tagasi. Auto peale läksid süüdistatav, tema naine ja K.. I.i hoovi nad siiski ei sõitnud ja keegi sinna ei läinud. Nad tahtsid minna I. juurde sisse, aga nägid seal 2-3 suurt tursket meest, keda varem näinud ei olnud ja mõtlesid ümber, kuna viina oli vähe ja liigne seltskond. Seega sõideti K.i juurde Xxxsse tagasi, et seal edasi juua. Peale seda kui I. 7.ndal tema juurde tuli, ei ole süüdistatav teda enam näinud. Pärast kuulis, et I. peksti läbi. Hiljem koputati ka tema uksele, tegi ukse lahti ja talle löödi ka raudesemega vastu nina, tõmbas pea ära ja sai vastu jalga. See juhtus kodus ema juures, pärast viidi ta kirurgi juurde. Tema avaldust ei kirjutanud, aga polikliinikus on registreeritud löömised. Kui tema end põõsastes kergendas, siis nägi, et need inimesed läksid I.majja sisse. See toimus kiiresti, nad olid tursked. Autojuhiga saadi uuesti kokku bussipeatuses. Nad läksid auto peale, tema, tema naine ja K. Vasakus käes oli tal viinapudel, paremas mineraalvesi ja suits oli suus. Nad kõik olid purjus. I. K.iga on tal suhted normaalsed, tunneb teda juba ajast kui väike oli. Enne seda juhtumit leppisid kokku, et lammutavad kuuri, võtavad traktori, kõik oli normaalne. Neil ei ole olnud tülisid. I. süüdistatavat mitte kunagi ähvardanud ei ole. Süüdistatav ütleb, et kui on purjus siis läheb magama ja kõik. On hea ja lahke, kui temale pinda ei käida (tl 31-32).
  7. Konkreetseid isikulisi ütlusi kannatanu teda löönud isiku kohta andnud ei ole. Kuigi ülekuulamise käigus on kannatanu möönnud, et lööja võis olla süüdistatav, on ta korduvalt väljendanud ka, et see isik, viidates süüdistatavale, ei ole see, kes teda lõi ning kirjeldanud, et lööja oli teistsugune, suurema/tugevama kehaehitusega. Süüdistatava sõnul käis ta 08.08.2022 I. K.i maja läheduses, kuid ütleb, et hoovi ei läinud, kuna märkas I. K.i hoovis kahte, kolme võõrast tugevat meest, keda ta nägi esmakordselt. Kuna ta sai aru, et nii suure seltskonna jaoks on alkoholi vähe, otsustas ta I. K.i juurde mitte minna. Kuigi esialgu avaldas süüdistatav, et K. ei tulnud autost välja, selgitas ta hiljem, et jalgsi läksid bussipeatusesse tema, tema naine ja A. Ki.(tl 31), seega võib järeldada, et mingil hetkel siiski väljus autost ka A. K.. 8
  8. Tunnistaja E. K.i sõnul oli ta olnud sel hommikul Xxxs A.i juures kui viimasele helistati. Kõne järgi soovis Edgar Salumets sõita Xxxsse I. K.i juurde. Ta sõitiski oma
  9. aasta xxx I. K.i maja juurde, kus kogu autos olnud seltskond sõidukist väljus. E. K. ei osanud öelda palju inimesi kokku autos oli, algul arvas, et 5, hiljem aga, et
  10. Isikuid nimetades märkis, et autos oli lisaks temale A. G., P., .Z. Edgar Salumets ja mingi naisterahvas. Kõik, kes olid autos, läksid välja. Tema üksi läks minema. Autost väljudes võeti võib-olla kaasa viina, midagi muud ei olnud. Ta ise läks bussijaama. Ei tahtnud sinna jääda, sest mõtles, et I.i ema on kodus ja võibolla tuleb ütlema midagi. Oli kokkulepe, et ootab neid, et kohe tulevad tagasi. Alla poole tunni või vähem olid ära. Ei olnud juttu, miks nad I.i juures käisid, läksid minema ja kõik. Autosse tagasi tulles ei olnud kellelgi midagi kaasas (tl 28-30 pöördel).
  11. Tunnistaja S. P. viibis eelmise aasta 8.augustil oma suvekodus Xxxs xxx, mis asub I. K.i kodust umbes 5-10 meetri kaugusel. Ta märkas, et mingi vanem xxx sõitis talle hoovi, sealt tuli 3 inimest välja ja auto tagurdas välja hoovist, jäi seisma, meesterahvas kõndis auto juurde, avas ukse, võttis autost mingi kangi, auto sõitis minema ja noormees jalutas hoovi tagasi. See oli kell 9 või 9.30 hommikul. I. K.i hoovi läksid 3 inimest: 2 meest ja naine. Tunnistaja jaoks olid nad võõrad. Umbes 10-15 minutit olid seal ja läksid minema bussipeatuse poole (tl 26 pöördel). Tunnistaja A. T. rääkis kohtus, et nägi
  12. augusti hommikul köögi aknast, kuidas kaks meest kõndisid teed pidi ja naine kõndis taga. Ta tundis ühes ära Edgari. Selle sama poisi (näitab süüdistatava poole), kes kohtus istub. See võis olla hommikul kella 9 ajal (tl 25 pöördel). Nende tõendite pinnalt saab järeldada seda, et süüdistatav Edgar Salumets tõesti 08.08.2022 hommikul kannatanu I. K.i maja juures käis ning temaga oli kaasas veel vähemalt naisterahvas ning üks meessoost isik, kelleks võis olla A.K..
  13. Kannatanu mäletas istungil seda, et tema juurde tulid 2 meest ja naine ning üks mees hakkas teda sinist värvi sõrgkangiga peksma. Ka ekspertiisiaktist nähtuvalt löödi kannatanut kõva tömbi esemega. Tunnistaja S. P. nägi, et I. K.i hoovi sõitnud xxx tuli välja kolm inimest, üks mees võttis autost kangi. Tunnistaja jaoks olid kõik need isikud võõrad. Veel nägi ta kannatanu hoovis kiirabi- ja politseiautot. Autojuht E. K. ütles, et täpselt ei mäleta, kes autos olid, kuid märkis siiski, et autos olid A., P., E., K./Ž.ja naisterahvas (tl 29-29 pöördel, 30). Süüdistatav rääkis, et nägi I. hoovis mingeid turskeid mehi. Naaber A. T. nägi köögi aknast, kuidas teed pidi kõndis kolmeliikmeline seltskond, kellest üks oli Edgar (tl 25 pöördel). Kohtu hinnangul võib asjaolude pinnalt tuvastada, et 08.08.2022 hommikusel ajal u kl 09.0009.30 vahel oli I. K.i elukoha läheduses 2 meesterahvast ja naisterahvas, kelleks süüdistatava ja tunnistaja E. K.i ütlustest järelduvalt olid Edgar Salumets, A. K. ning E. S. naine. Samas aga ei saa välistada, et eelviidatud ajal oli I. K.i elukoha vahetus läheduses veel teisigi isikuid. E. K. on avaldanud, et koos temaga olid I. K.i elukohta sõites autos A. G. ning keegi noor isik nimega P.. Kuigi tunnistajad S. P. ja A. T. ei toonud välja rohkem isikuid kui 1 naisterahvas ja 2 meesterahvast, kellest üks oli Edgar Salumets, ei saa välistada, et kõnealusel ajal oli Xxx läheduses ja võimalik, et ka hoovis, veel teisigi isikuid, kes jäid neile märkamata. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt paikneb tunnistaja S. P.i suvekodu aadressil Xxx, xxx kannatanu elukoha vastas, üle tee (tl 35). Google kaardirakenduse pildivaatest nähtuvalt1 asub kannatanu maja tee ääres ning hoov jääb osaliselt maja taha. Vaade sõiduteelt ning ka üle tee asuvalt xxx kinnistult, on osaliselt piiratud elumaja enda poolt. Naabrid tõenäoliselt ei jälginud pidevalt, mis I. K.i hoovis toimub ning osa sündmustest ja ka võimalikest seal viibinud isikutest, võis jääda märkamata. Kannatanu ütles istungil, et tal teadaolevalt vihavaenlasi ei ole (tl 22 pöördel). Kannatanu näol on tegemist isikuga, kes tarbib üsna tihti alkoholi ning nagu ta ristküsitluse käigus ütles, suhtleb pigem inimestega, kes joovad (tl 18). Kuna alkoholi tarbimise käigus on konfliktid kerged 1 xxx 9 tekkima ei ole välistatud, et tal võis olla konflikte erinevate inimestega. Kannatanu on ka ise avaldanud, et purjus peaga läheb väga närvi, kui agressiivseks läheb, siis risti ette ei löö (tl 19 pöördel). Kannatanu sõnul enne löömist ütles ründaja talle tõlgitult: „Sina ähvardad mind noaga“. Süüdistusversiooni kohaselt oli kannatanu peksmine 08.08.2022 süüdistatava poolt kättemaks selle eest, et kannatanu oli eelmise päeva õhtul teda noaga ähvardanud (tl 101 pöördel). Eelpool kohus tuvastas, et 07.08.2022 toimus kannatanu juures tõepoolest alkoholi tarvitamine teiste isikutega, mille raames tekkinud vaidluse lahendamiseks haaras kannatanu noa, kuid tuvastada ei olnud võimalik, kes kannatanul külas olid. Kannatanu kinnitas 07.08.2022 koosviibimist, kus olid 2 meest ja naine ning seal tekkinud konflikti lõpetamiseks noa haaramist, kuid ei mäletanud, kes tal konkreetsemalt külas olid. Süüdistatav Edgar Salumets rääkis kohtus, et käis hoopis
  14. kuupäeval I. K.i juures koos oma naisega, natuke istusid, jõid ja läksid rahulikult koju. Seega ei ole võimalik viitest varasemale noaga ähvardamisele teha järeldusi lööja isiku kohta.
  15. Isegi juhul, kui 08.08.2022 hommikul ei olnud I. K.i elukoha vahetus läheduses rohkem isikuid kui Edgar Salumets, tema naine ning A. K., ei saa olemasoleva tõendikogumi pinnalt teha tõsikindlaid järeldusi selles osas, et I. K.ile kehavigastused tekitanud isikuks oli just Edgar Salumets. Süüdistatav kannatanu elukohta sisenemist tunnistanud ei ole. Tunnistajatest keegi hoonesse sisenenud isikuid ei näinud. Tunnistaja S. P. nägi üksnes talle tundmatu meesterahva poolt autost kangi võtmist ning seltskonna hoovi sisenemist (tl 26 pöördel). Tunnistaja A. T. nägi kõnealusel hommikul enda köögi aknast ühe naisterahva ja kahe meesterahva, kellest üks oli Edgar Salumets, kõndimist teed pidi suure tee poole, bussijaama poole (tl 25 pöördel-26). Seda, et naisterahvas ei olnud lööjaks, kinnitas ka kannatanu (lk 20 pöördel). Samas ei osanud kannatanu selgesõnaliselt öelda, kes oli teda peksnud isikuks, viidates, et peksmise juures viibis veel teine meessoost isik. Samuti märkis kannatanu ütluste andmise käigus korduvalt, et see isik, viidates süüdistatavale, ei ole see, kes teda lõi (tl 18, 19, 19 pöördel, 22 pöördel, 23 pöördel, 24 pöördel), selgitades, et lööja oli teistsugusem, suurema kehakasvuga, äkilisem, siili soenguga. Kuigi asjaoludest nähtuvalt võis sündmuse juures vahetult olla ka A. K., ei soovinud pooled antud isiku ülekuulamist kohtuistungil ning tema roll ja tema poolt tajutu jääb käesoleval ajal teadmata. Samuti nimetas tunnistaja E. K. kaks isikut, kes tema ütluste kohaselt samuti olid 08.08.2022 autos, mis peatus xxx ning kes autost väljusid, mistõttu ei saa välistada, et 08.08.2022 oli kannatanu elukoha läheduses siiski veel teisigi isikuid peale süüdistatava, tema naise ja A. K.i. Arvestades, et piisava kindlusega ei ole selgeks tehtud sündmuse juures osalejate ring ning nende panus, ei saa üheselt järeldada antud olukorras, et vägivalla kasutajaks kannatanu suhtes oli just süüdistatav.
  16. Tunnistaja A. T.u sõnul läks ta mõne aja pärast teise naabri poole, too lammutas sauna, ütles, et I. tahab küttepuid, las tuleb kannab ära. Tema läks siis I.i poole ja avastas I.i voodist verisena ja kutsus kiirabi. Kannatanu oli talle öelnud, et Edgar lõi teda, raua või millegagi (tl 25 pöördel-26). Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et rohkem ühtegi Edgarit tema ei tunne. Üldjuhul ei ole teiselt isikult kuuldu kriminaalmenetluses tõendiks, kuid

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuuldu esitamise asjaolusid arvestades on tegemist lubatud tõendiga. Samas ei ole antud juhul võimalik kõnealusele tõendile ülemäära suurt kaalu omistada. Arvestades, et kannatanu avaldas kohtus kaitsja küsimustele vastates, et oli 08.08.2022 hommikul kohe kui ärkas ära joonud enam kui pool liitrit viina, peale mida hakkas pilt minema (tl 22 pöördel-23), ei ole teada kui selgelt ta tegelikult enda ümber toimuvat üldse tajus ja väljendada suutis. Samuti tuleb arvestada, et

§ 15

lg 3 tulenevalt ei tohi kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas 10 ulatuses

§ 66lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele.

Kannatanu ütlused, selles osas, kes teda lõi ei ole üheselt järjepidevad ning kuigi kannatanu on korduva küsitlemise järel möönnud, et lööja võis olla Edgar Salumets, on ta samas ka kohtus korduvalt avaldanud viidates süüdistatavale, et see pole see isik, kes teda lõi. Antud kriminaalasjas on ainsateks tõenditeks ütlused. Hoolimata

§-st 61 on ütlused kui sellised võrdlemisi ebakindlat laadi tõendiliik. Süüdistatav eitab teo toimepanemist. Ükski kohtus käinud tunnistajatest I. K.i peksmist vahetult pealt ei näinud. Seega võiks kõige kaalukamaks tõendiks olla kannatanu enda ütlused, mis on aga paraku ebakindlad ja vormis „võis olla“ ning „täpselt ei mäleta“. Teisi konkreetselt süüdistatavale kui toimepanijale viitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole ning tähelepanuta ei saa antud olukorras ka jätta kannatanu veendumust kohtuistungil ütlusi andes, et süüdistatav ei olnud teda löönud isikuks. A. K.i kohtus üle ei kuulatud, samuti ei ole kohtus üle kuulatud osasid isikuid, keda nimetas tunnistaja E. K. kannatanu elukohta viidud isikute hulgas. Kohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud tõendite pinnalt välistada, et Edgar Salumets võis tõesti olla isik, kes I. K.i kallal vägivalda kasutas, kuid kõik seonduvad kahtlused ei ole kummutatud. Selleks isikuks võis olla ka antud sündmuse asjaolusid arvestades keegi teine, kuivõrd piisava kindlusega ei ole tõendatud, et vägivalla kasutajaks oli just Edgar Salumets. Riigikohtu lahendis 3-1-1-10-11 p-s 26 on välja toodud, et tulenevalt

§-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega rajada otsustust oletustele.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. In dubio pro reoprintsiip ei võimalda niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeks mõistvat otsust. 33. Kokkuvõtvalt leiabki kohus, et pelgalt asjaolu, et prokuratuur on püstitanud mõningate tõenduslike pidepunktidega versiooni võimalikust sündmuste käigust, ei pööra ümber tõendamiskoormist. PS § 22 lg 2 ja

§ 7

lg 2 märgivad üheselt, et keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Süüdistuses isikule etteheidetavad asjaolud peab tõendama prokuratuur. Käesolevas asjas seda piisaval määral tehtud ei ole ning olemasoleva tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik luua sellist terviksüsteemi, mis kinnitaks süüdistuses märgitut. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud kaudsete tõendite kogum ebapiisav järeldamaks, et Edgar Salumets pani toime talle etteheidetava kuriteo. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludel sündmuste aset leidmine.

§ 7

sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning antud juhul tulebki kohtu hinnangul kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava Edgar Salumetsa kasuks. 34. Kohus, tutvunud süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Edgar Salumets tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi õigeks mõista. Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just Edgar Salumets tekitas kannatanu I. K.ile süüdistusaktis kirjeldatud ohtrad vigastused, mis tekitasid kannatanule eluohtliku vigastuse ning tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, so pani toime süüdistuses kirjeldatud teo.

§ 7

lg 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mistõttu tulebki Edgar Salumets ka nimetatud süüdistuses õigeks mõista. (III) Menetluskulud 35.

§ 306

lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. 36.

§ 181

lg 1 tulenevalt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. 11 Süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi A. K. on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summades 103,92 eurot, 97,20 eurot, 97,20 eurot ning 986,40 eurot, kokku 1284,72 eurot koos käibemaksuga. Kokku on kaitsja osutanud õigusteenust süüdistatavale 14 tundi ning kaasnenud on ka sõidukulud.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelnimetatud kulud on käesolevas kriminaalasjas kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb

§ 181lg 1 tulenevalt jätta kaitsjatasud kogusummas 1284,72 eurot riigi kanda.

37.

§ 181

lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 61 eurot jätta riigi kanda.

  1. Seega tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1345,72 eurot jätta riigi kanda. (IV) Tõkend
  2. Edgar Salumetsa suhtes on 09.01.2023 Prokuratuuri määrusega kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 09.01.2023 kuni 09.01.
  3. 09.03.2023 kohtu alla andmisel kohaldatud tõkendit ei pikendatud.
  4. Riigikohus on osundanud lahendi nr 3-1-1-22-16 punktis 39, et kui kriminaalasjas on kohtueelsel uurimisel süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendit, lõppeb süüdistatava kohtu alla andmisega ühtlasi kohtueelses menetluses tehtud tõkendimääruse toime.
  5. Kuivõrd Edgar Salumetsale kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi toime on lõppenud süüdistatava kohtu alla andmisega, puudub vajadus eraldi otsustuse korras Edgar Salumetsa suhtes kohaldatud tõkendi tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak Rahvakohtunik Karmen Toots Rahvakohtunik Toivo Mündi 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.