Obsah (4)

§ 47§ 121§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-78 Määruse kuupäev 6. veebruar 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X kaebus Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 tüh

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 8.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks 2 3-23-78 ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ning kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes

1. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
2. Kohus selgitab, et kaebus Viru Vangla
3. mai
4. a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lõpetada telefoninumbrite vaba valimise piiramine on lubatav vaid juhul, kui kaebaja vastavasisuline vaie on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Viru Vangla
5. jaanuari
6. a otsus nr 6-12/19-2 on õiguspärane. Kui kohus leiab, et vangla tagastas vaide ebaõigesti, tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue lugeda täidetuks. Kui aga vaide tagastamine oli õiguspärane, esineb alus kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
7. Praeguses asjas vaidlustas kaebaja vaidemenetluse korras Viru Vangla
8. mai
9. a korralduses nr 1-4/454-1 sätestatud teises üksuses paiknevate kinnipeetavate kohustust esitada enne telefonikõne tegemist andmed, kellele nad soovivad helistada. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune korraldus on üldkorraldus, s.t see on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõige 2). Vaie üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada 30 päeva jooksul alates selle mõju ilmnemisest isiku suhtes. Sama tähtaja jooksul tuleb esitada ka kohustamisnõue, mis on kehtetuks tunnistamise nõudega tihedalt seotud ja teenib üldkorralduse mõju kõrvaldamise eesmärki. (Vt Riigikohtu
10. juuni
11. a määrus asjas nr 3-17-2610 ja Tartu Ringkonnakohtu
12. juuni
13. a määrus asjas nr 3-22-748.) Kaebaja on vanglale
14. jaanuaril 2023 esitatud vaides asunud seisukohale, et vaidlusalune korraldus avaldas talle järjekordselt mõju
15. jaanuaril 2023, ning
16. jaanuari
17. a vaides osutanud, et korraldus avaldas mõju
18. ja
19. jaanuaril 2023, mistõttu on vaided esitatud tähtaegselt. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Viru Vangla on
20. jaanuari
21. a vaiete tagastamise otsuses nr 6-12/19-2 viidanud, et kaebaja saabus Tartu Vanglast Viru Vanglasse
22. mail 2020 ning samal kuupäeval teavitati kaebajat suuliselt vaidlusaluse korralduse olemasolust. Vangla märkis, et asjaolu, et kaebaja korralduse sisust teada sai, tõendab kaebaja
23. mail 2020 esitatud blankett (kokku 4 lehel), milles kaebaja esitas edaspidi helistamiseks vajalikud andmed (number, isiku täisnimi, seos isikuga). Vaiete tagastamise otsusest nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati vanglasse saabumise päevast Viru Vangla
24. mai
25. a käskkirja nr 3-20/1-2/164 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Helistamise korraldamist reguleeris julgeolekuabinõude kohaldamise ajal Viru Vangla kodukorra punkt 13.9.1.
26. Vangla lisas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal eraldatud lukustatud kambris viibides ei saanud kaebaja ise telefoninumbreid valida, vaid seda tegi tema eest vanglaametnik. Kohus leiab, et vaidlusalune korraldus ei hakanud kohe Viru Vanglasse saabumisel kaebajale mõju avaldama, sest kaebaja suhtes ei kehtinud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu tavapärane helistamise kord. Vaiete tagastamise otsusest nähtub, et Tartu Halduskohus peatas
27. juuni
28. a määrusega asjas nr 3-20-1181 Viru Vangla
29. mai
30. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmise 14 päevaks. Selle määruse alusel paigutati kaebaja avatud režiimile ning tal oli võimalik helistada vaid numbritele, mille andmed oli ta varem vanglateenistuse ametnikele esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja õigustele hakkas Viru Vangla
31. mai 3 3-23-78
32. a korraldus nr 1-4/454-1 vahetult mõju avaldama alates
33. juunist 2020, mil ta paigutati Viru Vangla teise üksusesse avatud režiimile ning ta oli kohustatud esitama enne telefonikõne tegemist andmed, kellele ta soovib helistada. Seega lõppes vaide esitamise tähtaeg juulis
34. Kaebaja esitas vaided
35. ja
36. jaanuaril 2023, seega tähtaega ületades. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaide saab iga kord esitada uuesti, kui vaidlusalune korraldus on järjekordselt talle mõju avaldanud. Kaebetähtaeg selle korralduse vaidlustamiseks saab kulgema hakata ainult ühe korra, s.o alates esmakordsest mõju avaldamisest.
37. HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada sama seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. Vangla on
38. jaanuari
39. a vaiete tagastamise otsuses nr 6-12/19-2 sedastanud, et vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistata. Kuivõrd vaide esitamise tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta, siis on vaidetähtaja ennistamine välistatud (HMS § 34 lõige 3). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Viru Vangla jättis õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamata.
40. HMS § 79 lõike 1 punkti 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Arvestades, et kaebaja esitas vanglale vaided tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamine polnud võimalik, leiab kohus, et vangla on kaebaja vaided tagastanud õiguspäraselt HMS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.
41. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

1. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
2. mai
3. a korralduse nr 1-4/454-1 täitmise/kehtivuse peatamist ning Viru Vangla kohustamist lõpetada helistamisel numbrite vaba valimise piiramine ning tagada helistamisel numbrite vaba valimine. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada. Vastavalt

§ 249

lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine ja/või kahjulike tagajärgede tõrjumine. Seega esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja kohtule lisaks esialgse õiguskaitse taotlusele ka kaebuse, kuid kohus tagastab selle kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määruse punktid 7–13). Kuna vaidemenetlust seonduvalt Viru Vangla 18. mai 2020. a korralduse nr 1-4/454-1 kehtetuks tunnistamise nõudega ning kohustamise nõudega lõpetada helistamisel numbrite vaba valimise piiramine ning tagada helistamisel numbrite vaba valimine ei ole käimas, on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Ka kohtupraktika kohaselt tuleb kohase põhivaidluse, mille raames saaks esialgset 4 3-23-78 õiguskaitset kohaldada, puudumise korral jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2023. a määrus asjas 3-22-1988, punkt 8). 15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5