1-21-1365/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-21-1365 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Valeri Žolnerovitši tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valeri Žolnerovitši (Žolnerovitš; isikukood 39704015217) kaitsja advokaat Marina Kelpmani määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja Valeri Žolnerovitši kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid advokaat Marina Kelpmani poolt Valeri Žolnerovitšile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot, sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Valeri Žolnerovitši kanda.
9. Valeri Žolnerovitšil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Valeri Žolnerovitšit 10.03.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-211365 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ning KarS § 120 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistusaja 1 kuu 6 päeva, saades karistuseks 1 1 aasta 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.11.
12. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 11 kuu 26 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.03.
13. Kohtuotsus jõustus 30.03.
15. Viru Vangla esitas 21.03.2023 Tartu Maakohtule materjalid Tartu Vanglas karistust kandva Valeri Žolnerovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
16. Tartu Maakohus jättis 26.04.
17. a määrusega Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Valeri Žolnerovitši suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ osalemise, lähedaste toetuse, majandustöödel osalemise ning alates jaanuarikuust avavanglas viibimise. 3.
19. Samas leidis maakohus, et tema varasem elukäik, käitumine vangistuses ja alkoholisõltuvus näitavad, et uute kuritegude toimepanemise risk on pigem suur. Valeri Žolnerovitš on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab teist reaalset vanglakaristust. Varasemalt on süüdi mõistetud tapmise eest, mis oli toime pandud piinaval või julmal viisil ning teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ning kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks on kinnipeetav varem kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud kinnipidamisasutuses kaaskinnipeetava suhtes. Käesolevat vangistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise ja tapmise ning tervisekahjustusega ähvardamise eest. Kuritegude muster kordub, kõik toime pandud kuriteod on olnud vägivaldsed. Kuritegude soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. 3.
20. Teda iseloomustab kriminaalne käitumismuster ja alkoholiprobleemid. Valeri Žolnerovitš tunnistab, et minevikus on esinenud joomatsükleid nädala kaupa ja tihedalt. Vabaduses toimepandud kuriteod on ta sooritanud alkoholijoobes ning alkoholi (eriti kanget) tarvitanuna ei kontrolli oma käitumist ja reageerib üle, mistõttu on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, sh tapmise. Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise oht seos alkoholiga maakohtu hinnangul kõrge. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et Valeri Žolnerovitš vabastati eelmisest vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning vangistus pöörati täitmisele. Lisaks on Valeri Zolnerovitšil vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Tõsi, tegemist on küll kergemat laadi rikkumisega, mille eest karistusena on piirdutud noomitusega, kuid isik, kes soovib enne tähtaega vabaneda karistusest, mis talle on mõistetud katseajal toimepandud kuriteo eest, peaks enesele esmalt teadvustama, kui oluline on kehtestatud normide järgimine. Ja seda ka enda objektiivse käitumisega vangistuses kinnitama. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 26.04.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Valeri Žolnerovitši kaitsja advokaat Marina Kelpman, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja teha uus lahend, millega vabastada Valeri Žolnerovitš vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 4.
23. Esmalt märkis kaitsja, et kohus on tuginenud kuriteo raskusele, kuid see ei tohiks olla vabastamata jätmise aluseks, kuna kuriteo raskusele on antud hinnang juba karistust mõistes. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud positiivselt iseloomustavate asjaoludega. Sõltuvusest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada käitumiskontrolli kohaldamise ja kohustuste määramisega (seda ei ole maakohus kaalunud). Valeri Žolnerovitš on vanglas osalenud sõltuvusteemalises programmis ja vestlustes, soovib elada kainet eluviisi, on teadlik tarvitamismustrist ja riskiolukordadest ning on kinnistanud himuga toimetuleku- ja enesekontrollimeetmeid, samuti võõrdunud alkoholist. Ta soovib jätkata vabaduses sotsiaalprogrammides osalemist, samuti on ta avavanglas viibides iseseisvalt liikunud ja rikkumisi ei ole olnud. 4.
24. Vabanemisel on temale tagatud kindel elukoht, töö ja majanduslik toimetulek. Ta on osalenud majandustöödel ja viibib alates jaanuarist avavanglas. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ta teab, kuidas tuleb probleeme lahendada. Vabastamata jätmine tugineb peaasjalikult varasema kuriteo raskusele. Valeri Žolnerovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja tema allutamine käitumiskontrollile on tulemuslikum kui allesjäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Valeri Žolnerovitšit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
28. Vaidlust ei ole selles, et Valeri Žolnerovitšit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Nii on tal vabanemisel olemas elukoht, toetavad lähedased ning vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning nende jätkuvestlused, alates 18.01.2021 osaleb vanglas majandustöödel ning alates 10.01.2023 kannab karistust avavanglas, seda ilma rikkumisteta. Samas on maakohus õigustatult leidnud, et Valeri Žolnerovitši varasem elukäik ja probleemid alkoholi tarvitamisega, millest viimane suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski, kaaluvad üle kõik eelneva. Ennekõike on oluline see, et varasemalt ei ole samad positiivsed asjaolud taganud kinnipeetava õiguskuulekust, mis näitab, et uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks neist ei piisa.
29. Valeri Žolnerovitšil on kalduvus toime panna isikuvastaseid kuritegusid, milliste tegude eest kannab praegu ka vangistust. Nii on teda karistatud tapmise eest piinaval ja julmal viisil (tekitas kirvega erinevatesse kehapiirkondadesse hulgalised raiehaavad) ning teise süüteo (vabaduse võtmine, seksuaalne vägivald, peksmine) varjamise eesmärgil, vabaduse võtmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Samuti üks kord vanglas vägivalla kasutamise eest. Viimane karistus mõisteti temale käesolevas kriminaalasjas ning siis ähvardas ta kahte inimest tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ning kasutas nelja erineva kannatanu suhtes vägivalda, sealjuures põhjustades ühele neist ka vasaku sarnakaare tagumise osa nihketa murru. Seega saab öelda, et temapoolne vägivalla kasutamine on põhjustanud nii erinevaid tervisekahjustusi 3 kui ka inimese surma. Seetõttu on oluline, et kuritegude toimepanemise riskitegurid oleks äärmiselt madalad. Valeri Žolnerovitši varasem käitumine näitab, et ta on suuteline ohustama inimesi mitmel erineval viisil, sh kõige olulisemat õigushüve (inimese elu).
30. Kaitsja rõhutab seda, et Valeri Žolnerovitš on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi ja õppinud toime tulema oma probleemidega programmis „Viha juhtimine“, lisaks soovib elada kainet eluviisi ja vabanedes tingimisi enne tähtaega vangistusest on tal võimalus jätkata programmides osalemist, sh tagaksid käitumiskontrolli nõuded ja kohustused tema õiguskuulekuse ja maandaksid riskid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Programmides omandatu on kindlasti abiks, et säilitada õiguskuulekas eluviis ja tegeleda nende probleemidega, mis on viinud kuritegude toimepanemiseni. Samas ei saa olla kindel, et sellest piisab. Valeri Žolnerovitšil on probleemiks peaasjalikult alkoholi liigtarvitamine, mille järel ei suuda ta oma käitumist kontrollida ning konfliktide tekkimisel lahendab need vägivallaga. Varasemalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, soov alkoholi mitte tarvitada (eelmise ennetähtaegse vabanemise kohtuistungil avaldatu) ega kohustus mitte tarvitada alkoholi ei muutnud tema eluviisi. Ta jätkas katseajal alkoholi tarvitamist, mis viis uute vägivallakuritegude toimepanemiseni ja karistuse mõistmiseni.
31. Väheoluline ei ole seegi, et Valeri Žolnerovitš on juba varasemalt vangistuses viibinud, läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi ning vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt katseajaga, sh käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega. Katseajal rikkus ta elektroonilise valve kohustust, samuti korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, mis tingis uuesti karistuse täitmisele pööramise. Lisaks, nagu ülalpool viidatud, pani ta toime ka uued kuriteod, seda alkoholi tarvitanuna. Seega näitab kõik eeltoodu, et Valeri Žolnerovitši puhul ei ole ükski varasem meede mõjutanud teda loobuma alkoholi tarvitamisest. Seda ei teinud ka kuue ja poole aasta pikkune vangistuses viibimine, mistõttu on alusetu arvata, et oluliselt lühem aeg vanglas on teda võõrutanud alkoholi tarvitamisest.
32. Kuigi seekord iseloomustab tema head käitumist vanglas avavanglasse paigutamine ja vabaduses ka iseseisvalt ringi liikumine (ilma rikkumisteta), ei ole see hetkel veel piisavaks argumendiks. Praegu on siiski tagatud tema üle igapäevane kontroll, tal tuleb naasta tagasi vanglasse. Küll võib vabaduses mingis elusituatsioonis tekkida taaskord vajadus alkoholi järele, mis aga suure tõenäosusega viib konfliktide tekkimiseni. Samuti ei ole ringkonnakohus veendunud, et Valeri Žolnerovitš on valmis loobuma täielikult alkoholi tarvitamisest. Materjalides (ennekõike kohtuistungi protokollis) on ta kord avaldanud soovi piirata alkoholi tarvitamist, seejärel aga asunud seisukohale, et alkoholi tarvitamisest tuleb täielikult loobuda. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetul tuleb võtta kindel plaan edaspidi alkoholi tarvitamisest loobumiseks ning võimaluse korral vanglas mõnes taasühiskonnastavas tegevuses selleks veel abi saada.
33. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega, sh täiendavate kohustuste määramisega.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
35. aprilli
36. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. 4
37. Kaitsja advokaat Marina Kelpman esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks 30 minutit ning kinnipeetava seisukoha väljaselgitamiseks ja määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 75 minutit, kokku 105 minutit, mille eest küsib tasu kokku 151,20 eurot, sh käibemaks 25,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 151,20 eurot Valeri Žolnerovitši kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5