← Eesti

2-22-137437/7

Obsah (5)§ 3141§ 407§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-137437 Tsivi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on sõidukile registreerimisnumbriga xxxx vormistatud leppetrahvid Läänemere 9 KÜ parklas loata parkimise eest: 1) leppetrahv nr 20440016479, koostamise aeg 05.01.2020, summa 35 eurot; 2) leppetrahv nr 45490020063, koostamise aeg 19.03.2020, summa 35 eurot; 3) leppetrahv nr 45490022090, koostamise aeg 23.04.2020, summa 35 eurot. Kostja pole leppetrahve tasunud. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte e-posti aadressil xxxx, millelt kostja oli maksekäsu kiirmenetluses vastuväite saatnud. Kohus saatis e-kirja 01.02.2023, selgitades, et loeb kirja kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt

§ 3141lg-le 2.

Hagile vastamise tähtaeg oli 27.02.2023. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna hagejat esindab menetluses seaduslik esindaja, puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, mida kindlaks määrata. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.