KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-138451 Tsiviilasi Tallinn, Rist

) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 613

lg 1 p 1 järgi on hagita asjad ka korteriühistu nõuded korteriomanike vastu majandamiskulude tasumiseks.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 1106,34 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue 1106,34 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab avalduse ning põhjendab seda järgmiselt.
4. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu väljavõte); − avaldaja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite asukohaga Xxxx, kaasomandi eset; − puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige; − avaldaja on puudutatud isikule perioodil detsember 2021 kuni jaanuar 2023 esitanud korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid, mis on jäetud puudutatud isiku poolt osaliselt või täielikult tasumata summas 1106,34 eurot.
5. Kohus hindab esmalt, kas avaldajal on õigus nõuda tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste arvetel märgitud ulatuses.
6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.
7. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Seevastu lõike 3 2 2-22-138451 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
8. Kohus tuvastab, et avaldaja põhikirja p 23 kohaselt kohustub ühistu liige täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid; teatama tema koormavatest piiratud asjaõigustest; tasuma osamaksu võrdsetes osades kord kvartalis tema liikmeks arvamise päevast alates ühe aasta jooksul; tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. Täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel maksab liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksete arvutamise kord, nende tasumise tähtaeg ja viiviste suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega.
9. Ülaltoodu alusel tuvastab kohus, et puudutatud isikul kui korteriühistu liikmel tekkis kohustus tasuda arved nr 186 kuni 204 perioodi 01.11.2021 kuni 31.12.2022 eest seoses puudutatud isiku korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenustele.
10. Järgmiseks hindab kohus, kas puudutatud isikul on avaldaja ees arvete 186

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 19. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd puudutatud isiku käitumine põhjustas kohtusse pöördumise ning kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses. 20.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 21. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. 22. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada riigilõiv summas 50 eurot. 23.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või 3 2-22-138451 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4