← Eesti

2-22-113861/11

Obsah (4)§ 407§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-113861 Tsivi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 30.12.2020 üürileping, mille esemeks oli Tallinnas Tare tn 14 hoones asuva äriruumi tasu eest kasutamine. Kostja rikkus kohustust tasuda üürilepingust tulenevaid makseid. Lisaks tekitas kostja üüriruumi kasutamise käigus kahjustusi seintele. Rendiruumi tagastamise hetkel kahjustusi ei olnud parandatud. Seinte parandamise kulu oli hagejale otsene kahju. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 01.02.2023 e-posti aadressil xxxx, mida kostja on kasutanud 26.04.2022 suhtluses kohtuga maksekäsu kiirmenetluses. Kohus märkis 01.02.2023 e-kirjas, et loeb kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 2 alusel. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 27.02.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.