KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-23-1020 Haldusasi X kaebus Maa-ameti 30. märtsi 2023. a korraldu

§ 207lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta 3

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu.
2. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei kaota kaebaja tõepoolest võimalust vaidlusaluseid maatükke ostueesõigusega erastada. Ostueesõigusega erastamise toiminguid on võimalik tagasi pöörata, kui teised ühisomanikud ei ole endale kuuluvat ühisomandi osa võõrandanud heausksele omanikule. Siiski eeldab kaebuse eesmärgi saavutamine ja seega ka kohtuotsuse täitmine kinnistusraamatu kande muutmist ja sellekohase nõude esitamist tsiviilasjas. Kohtuotsuse täitmiseks uue kohtuasja alustamine raskendab oluliselt kohtuotsuse täitmist. Sellise vajaduse ärahoidmiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.
3. Kaebajal ei ole võimalik kaebuse eesmärki erastada ostueesõigusega Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükid tervikuna saavutada maa erastamise lepingu sõlmimata jätmisega. Sellisel juhul kaotab ta maa ostueesõigusega erastamise õiguse, nagu halduskohus õigesti selgitas. Siiski ei jäeta sellisel juhul maad tingimata riigi omandisse. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 274 järgi võivad ülejäänud kaasomanikud taotleda sellisel juhul maa erastamist ning sellele maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või nõuda ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist. Igatahes tuleks omanikukande muutmiseks astuda kaebajal aga täiendavaid samme, pöördudes maakohtusse.
4. Ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel ei saa kaebaja õiguste kaitse osutuda esialgse õiguskaitse kohaldamiseta oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 1 välistab seega ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise.

§ 249

lg 3 nõuab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse perspektiive. Sellest sättest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka juhul, kui kaebuse eduväljavaated ei ole olematud, ent on väga vähesed. Kaebuse väheste eduväljavaadete kõrval arvestab ringkonnakohus praegusel juhul ka seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks avalikku huvi viia maareform kiiresti lõpule ja kolmandate isikute huvi maa ostueesõigusega kiiresti erastada.

1. Kohtud hindasid asjas nr 3-21-506 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et Lännekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes 1/3 mõttelistes osades W-le, X-le ja Y-le on õiguspärane. Jõustunud kohtuotsuse põhjendusi tuleb hinnata praeguses asjas tõendina. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, et mõned dokumendid, millele kohtuasjas nr 3-21-506 tehtud otsustes on tuginetud, oleksid võltsitud. Tõend, et F oli oma surmani vaidlusalusesse elamusse sisse kirjutatud, ei ole uus võrreldes kohtuasjas nr 3-21-506 hinnatud tõendite kogumiga. Selle tõendi kohta märkis ringkonnakohus 29.11.2022 otsuses (p 20), et sissekirjutus elamusse ei mõjutanud omandisuhteid ning tollased õigusaktid ei kohustanud majaomanikku hoones elama. Kaebuse väited, et kaebaja on ehitiste ainuomanik, ei ole põhistatud, sest kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, millest nähtuks haldusasjas nr 3-21-506 tehtud kohtuotsuste põhjenduste ekslikkus.
2. Kaebaja eest määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot, maksja C, konto nr XXXXXXXXXXXXXXX) tuleb

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 alusel maksjale tagastada, sest määruskaebus on riigilõivuvaba. 4