Obsah (5)

§ 114§ 68§ 113§ 56§ 57

1-22-6301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6301 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Sten Lind Kriminaalasi

§ 114lg 1 p 4 järgi üldmenetluses; Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.

aprilli

1. a otsus Prokurör Kelly Kruusimägi Kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksei Mamkitšev, (isikukood 37306130279; andmed toimikus, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas alates 06.07.2022) ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar apellatsioonid RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Mamkitšev’i ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar’i apellatsioonid Harju Maakohtu 04.04.2023.a. otsuse peale kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 04.04.
3. a otsusega üldmenetluses tunnistati Aleksei Mamkitšev süüdi

§ 114

lg 1 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 15 (viisteist) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud tähtajalise vangistuse 15 aasta ära kandmist arvestatakse alates Aleksei Mamkitševi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 06.07.

1. 1 1-22-6301 Aleksei Mamkitševilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel menetluskulud kokku summas 5185 (viis tuhat ükssada kaheksakümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele. Rahuldati X esitatud ja kohtumenetluses vähendatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 344 eurot täies ulatuses ning Aleksei Mamkitševilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti välja X kasuks 344 (kolmsada nelikümmend neli) eurot.
2. Aleksei Mamkitševi süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 25.11.2013 otsusega karistatud

§ 113

järgi teise inimese tapmise eest, ründas surma põhjustamise eesmärgil 06.07.2022 ajavahemikul 22.20 kuni 22.50 Tallinnas XXX korteri ukse läheduses Q, lüües Q ühel korral noaga rindkere piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Aleksei Mamkitšev tahtlikult Q-le torke-lõikehaava vasakul pool rinnal rangluujoonel koos II roide alaserva ja III roide vigastusega ning vasaku kopsu ülasagara, südamepauna kopsutüve ja südame vasaku koja vigastusega; vigastuse tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk) koos mõlemapoolse veririnna ja väheväljendunud vasakpoolse õhkrinnaga, mille tagajärjel Q sündmuskohal suri. Oma tegevusega pani Aleksei Mamkitšev toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o

§ 114lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. 08.05.2023.a esitas Harju Maakohtu 04.04.2023.a otsuse peale apellatsiooni süüdistatav. Esitatud apellatsioonis süüdistatav tunnistab end talle etteheidetud kuriteos süüdi täielikult, kirjeldab oma versiooni toimunust ning kuigi süüdistaava apellatsioonis puudub selgelt väljendatud apellatsioonitaotlus, järeldub sellest, et ta ei nõustu temale mõistetud karistuse rangusega.
2. Süüdistatava kaitsja 10.05.2023 esitatud apellatsioonis kokkuvõtlikult leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetavat vangistust kooskõlas

§ 56sätestatuga.

Apellatsiooni esemeks on mõistetud karistus.

§ 114

puhul on keskmiseks karistuseks 14 aastat vangistust, maakohus pidas vajalikuks süüdistatavat karistada keskmisest veidi raskema karistusega, milleks on 15 aastat vangistust. Mõistes korduva tapmise (

§114

lg 1 p 4) eest karistuse üle keskmise määra ei ole kohus arvestanud mõlema tapmise korral tapja süü suurust. Mõrva kontekstis ei olnud süüdistatava süü üle keskmise. Kaitsja on seisukohal, et arvestades mõlema tapmise faktoloogiat ja seaduses sätestatut, olnuks praegusel juhul

§ 114lg 1 p 4 järgi õigeks ja õiglaseks karistuseks 12 aastat vangistust.

Kaitsja arvates puudub põhjus süüdistatava kahetsuse alahindamiseks. Kohtu arvates püüdis süüdistatav oma ütlustega oma süüd vähendada, aga tegelikult see nii ei olnud. Ta rääkis sellest, kuidas ta sündmust mäletas ja ka sellest, mis psühholoogiliselt tõi kaasa raske kuriteo sooritamise - ärritumine. Aga see ei muuda vähimalgi määral kohtus esile toodud kahetsuse siirust, mistõttu palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 04.04.2023 otsus Aleksei Mamkitševile mõistetud karistuse osas ning uue otsusega karistada Aleksei Mamkitševi 12 aastase vangistusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohtu kolleegium, leiab üksmeelselt, et süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonid, mis puudutavad üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamist on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral nii süüdistatava süü suurusega, karistust kergendavate asjaolude esinemise, kui ka raskendavate asjaolude puudumisega, samuti arvestas kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja 2 1-22-6301 nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus põhjendas jälgitavalt ning veenvalt, miks karistust kergendava asjaolu esinemise juures mõistab ta süüdistatavale karistuse, mis on sanktsiooniga ettenähtud keskmisest määrast veidi suurem. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu, süüdistatava esitatud versiooni süüteo toimepanemise tehiolude kohta, millest nähtub soov oma süüd vähendada, ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. Maakohtu otsus süüdistatavale karistuse mõistmise osas on seega kooskõlas nii materiaalõiguse, kui ka kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtukolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtu veatute põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. 6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3