3-23-1026/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1026 Määruse kuupäev

1. mai 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jarko Tomassoni (Tomasson) riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta Jarko Tomassoni taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Viru Vangla kinnipeetav Jarko Tomasson esitas
3. mail 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest nähtuvalt soovib J. Tomasson riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib teada, miks ta on paigutatud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda ning miks ta paigutati Tartu Vanglast Viru Vanglasse. Taotleja märkis, et ta ei tea seadusi ning ei oska esitada vaideid ega kohtupabereid, mistõttu vajab ta esindajat, kes kaitseks taotleja huve nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses.
4. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, J. Tomassoni eesmärk on saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses, et vaidlustada enda
5. mai
6. a paigutamist Tartu Vanglast Viru Vanglasse ja Viru Vangla vanglasisest paiknemist, ning kohtueelse menetluse läbimise järgselt saada riigi õigusabi ka halduskohtule kaebuse esitamisel.
7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
8. Kohus leiab, et J. Tomasson on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
9. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest on arusaadav probleem, mille lahendamiseks J. Tomasson õigusabi taotleb, mistõttu on kohus veendunud, et taotleja on probleemi kirjeldamiseks võimeline nii vanglale esitatava(te) pöördumis(t)e kui ka kohtule esitatava kaebuse esitamisel.
10. Kohus selgitab, et kui J. Tomasson soovib teada, miks ta paikneb Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas, on taotlejal mõistlik esmalt vastava küsimusega pöörduda Viru Vangla poole. Juhul, kui taotleja leiab, et Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonna tingimused ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuetekohaselt jäetakse tagamata taotleja õiguste kasutamine, siis tuleb tal pöörduda Viru Vangla poole taotlusega konkreetse toimingu sooritamiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata või ei lahenda seda mõistliku aja jooksul, tuleb taotlejal esitada vaie. Kohtusse saab taotleja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema vaide õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11. Lisaks rõhutab kohus, et Tartu Vangla
12. aprilli
13. a vastusest nr 2-3/657-2 ilmneb, et taotleja paigutati edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, kuna enne vangistust oli J. Tomassoni rahvastikuregistrijärgne elukoht Soome. Kui J. Tomasson leiab, et tema põhiõigused ei ole Viru Vanglas karistust kandes tagatud ja ta soovib erandkorras enda ümberpaigutamist Tartu Vanglasse, on taotlejal õigus esitada Viru Vangla direktorile taotlus haldusmenetluse algatamiseks (taotlusega enda ümberpaigutamiseks). Kui vangla direktor jätab taotluse rahuldamata, on taotlejal võimalik esitada selle peale vaie Justiitsministeeriumile. Halduskohtusse saab taotleja pöörduda pärast seda, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
14. Kui taotleja hinnangul on riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaolude tõttu talle põhjustatud kahju, tuleb tal esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Selleks tuleb esitada vanglale kirjalik taotlus hüvitada tekitatud kahju. Kohtusse saab taotleja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
15. Ühtlasi selgitab kohus, et haldus- ja halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist on nii vanglal kui ka halduskohtul kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid oma algatusel. Kui taotleja pöördub vangla või halduskohtu poole ning esitatud taotluses või kaebuses esinevad puudused, antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Seega kohustuslikus kohtueelses menetluses osalemine ega kaebuse esitamine halduskohtule ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu.
16. Lisaks arvestab kohus taotleja varasemat halduskohtusse pöördumise kogemust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja ka varem vangla tegevust halduskohtus iseseisvalt vaidlustanud. Seega ei ole taotleja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga.
17. Arvestades eeltoodut ja lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus J. Tomassoni riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2