← Eesti

2-22-4059/32

Obsah (9)§ 84§ 91§ 96§ 97§ 100§ 99§ 61§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-22-4059 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 18. aprill 2

) § 82). Asjas ei ole vaidlust, et hageja X on kostja Y isa ning kohustatud kostjat üleval pidama. 15. Hageja esitatud tema kahe noorema lapse sünnitõendid (lk 87 – 88) ja Rahvastikuregistri andmed tõendavad, et xx xx xxxx El sündinud poeg D ning xx xx xxxx sündinud tütre Q isana on sünniaktidesse kantud X. Seega on hageja isadus Q ja D suhtes

§ 84

lg 1 p -s 2 sätestatud korras tõestatud ning Xl on seadusest tulenev kohustus ka nendele lastele ülalpidamist anda. Kostja seadusliku esindaja kahtlused Q ja D Xst põlvnemise osas ei puutu asjasse.

§ 91

lg 1 kohaselt ei ole kostjal ega tema seaduslikul esindajal õigust vaidlustada kostja isadust D ja Q suhtes. 3 2-22-4059 16.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Tulenevalt

§ 100

lg-st 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust rahas elatise maksmise teel eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg-d 1 ja 2).

Seaduses on ette nähtud alaealisele lapsele makstava minimaalse elatise suurus. Alaealise lapse ülalpidamiseks mõeldud elatise väljamõistmiseks alla alammäära peab olema mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ka elatise vähendamisel tuleb samu asjaolusid hinnata. 17. Xx xx xxxx.a otsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 2175 eurot kuus vastas sel ajal kehtinud

§ 61

lg-s 4 sätestatud minimaalsele elatisele - pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Sarnaselt reguleeris alaealisele lapsele ettenähtud minimaalse elatise suurust 01. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

§ 101lg 1.

  1. Alates
  2. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-tes 3 - 4 sätestatust tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. 19.

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eelnevast tulenevalt on lisaks hageja tervise halvenemisele ja alaealiste ülalpeetavate lisandumisele oluliselt muutunud ka õiguslik olukord minimaalse elatise suuruse arvutamise osas.

  1. Kohtupraktikas eeldatakse, et seaduses sätestatud minimaalmääras elatis on lapse kulude katmiseks piisav, kui ka lapsega koos elav vanem panustab samas ulatuses. Seetõttu ei nõuta miinimummääras elatise nõudmisel ka kulude tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kostja tegelikud igapäevavajadused oleksid vähenenud ning kostja kulud on väiksemad minimaalse elatise kahekordsest summast, hageja ei ole hagis kostja kulude vähenemisele ka tuginenud. Seega saab eeldada, et kostja ülalpidamiseks on minimaalne elatis vajalik.
  2. Hageja palub elatise vähendamisel arvestada, et osaliselt on lapse vajadused kaetud peretoetustega.
  3. a kohtuotsuse kohaselt hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise kohtuotsuses ei seotud elatise suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, mistõttu alampalga pidevale suurenemisele vaatamata hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurus ei ole muutunud. Samuti ei sõltunud elatise suurus kostjale makstavatest perehüvitistest. Võrreldes
  4. aastal elatise väljamõistmisega on riigi poolt makstavad perehüvitised kordades suurenenud. Nii oli lapsetoetuse määr
  5. aastal 150 krooni (9,57 eurot),
  6. aastal 80 – 100 eurot kuus. 4 2-22-4059
  7. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse § 101 lg 5 sätestab selgesõnaliselt, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja seaduses sätestatud ulatuses lasterikka pere toetuse arvel. Lisaks Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas pidas juba enne
  8. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatusi võimalikuks võtta elatise suuruse määramisel arvesse peretoetusi, kui ka muud asjaolud seda tingivad. Vanema töövõimekaotus ja teiste ülalpeetavate olemasolu kindlasti sellisteks asjaoludeks olid. Seega ka elatise suuruse vähendamisel tuleb praegusel juhul arvestada nii lapsetoetust kui ka suure pere toetust.
  9. Elatise suurust saab muuta alates elatise muutmise hagi esitamisest. X hagi esitamise ajal juba kehtis

§ 101

redaktsioon, mille kohaselt miinimumelatise suuruse määramisel arvestatakse peretoetustega. Eeltoodu alusel, eelkõige arvestades perehüvitiste suurenemist ligi 10 korda (võrreldes elatise väljamõistmise ajaga), tuleb kohtu hinnangul elatise vähendamise asjas mõistlikult arvesse võtta, et lapse kulud on osaliselt võimalik katta perehüvitistega. 23. Hageja taotleb elatise vähendamist 50 euroni kuus. Alaealisele lapsele on seaduses ette nähtud minimaalse elatise vähendamise alused sätestatakse

§-is 102.

§ 102

lg-te 1 ja 2 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on seisukohal, et mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema elatise maksmiseks kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2.;
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Hageja elatise vähendamise nõue tuginebki sellele, et pärast elatise väljamõistmist on hageja kaotanud töövõime, talle on sündinud veel kaks last, kellele ta peab andma ülalpidamist, ning tema sissetulekud ei võimalda iga lapse ülalpidamiseks anda rohkem kui 50 eurot kuus, samal ajal on kostja kulusid võimalik katta oluliselt suurenenud perehüvitiste arvelt. Hagi lahendamiseks peab kohus kindlaks tegema, kas ning mil määral mõjutab hageja töövõimekaotus hageja majanduslikku võimekust maksta kostjale kohtuotsusega väljamõistetud elatist 139 eurot kuus, kas selles ulatuses elatise maksmise korral on hageja kaks teist last kostjaga võrreldes varaliselt vähemkindlustatud ning kas ja kui suures ulatuses on seetõttu põhjendatud vähendada kostjale makstava elatise suurust. Ennekõike tuleb kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust võrrelda seaduses sätestatud miinimumelatisega.
  8. aastal oli alampalk 4350 krooni (278 eurot), 2011.aastal võeti Eestis kasutusele euro ning alampalgaks jäi 278 eurot kuus. Seega 2010 – 2011 vastas kostja kasuks väljamõistetud elatis 2175 krooni (139 eurot) seaduses sätestatud minimaalse elatise suurusele.
  9. aastaks kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega alampalgaks 290 eurot ja vastavalt oli minimaalne elatis 145 eurot. Edasi minimaalne elatis järjest suurenes koos alampalga suurenemisega kuni
  10. detsembrini
  11. Viimati kehtinud alampalgaga seotud minimaalse elatise suurus oli 292 eurot kuus. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis oli juba alates
  12. aastast väiksem kui alaealisele lapsele seadusega ettenähtud minimaalne elatis, 2020.aastast ületas minimaalne elatis hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud summat juba rohkem kui kaks korda. 5 2-22-4059
  13. Alates
  14. jaanuarist 2022 muudeti minimaalse elatise suuruse arvutamise korda ning miinimumelatis ei ole enam seotud alampalgaga: 01.jaanuaril 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem, kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Bassummaks kehtestati 200 eurot ja sellele lisandus eelmise aasta keskmise palga järgi 43,44 eurot, saadud summast 243,44 eurot tuli lahutada pool lapsetoetusest ja lapse osa suure pere toetusest. Minimaalse elatise suurus muutub igal aastal

  1. aprillil baassumma indekseerimise tõttu, samuti mõjutab elatisesuurust baassummale lisatava eelmise aasta keskmisest kuupalgast 3% osa suuruse muutumine. Esimene baassumma indekseerimine ja lisanduva keskmise palga osa suuruse muutus oli
  2. aprillil
  3. aastal, mille järel kuni
  4. märtsini 2023 oli uueks baassummaks 209,20 eurot ja sellele lisanduv 3% eelmise aasta keskmisest kuupalgast 46,44 eurot. Kostja sai xx xx xxxx täisealiseks, seega
  5. aprillil 2023 toimunud järjekordne indekseerimine hagejalt
  6. aasta kohtuotsusega kostja kasuks väljamõistetud elatist ega selle muutmist enam ei mõjuta.
  7. Hageja toob välja, et kostja saab lapsetoetust ning kostja emale makstakse ka suure pere toetust, millega on võimalik kostja kulusid osaliselt katta. Hageja jätab märkimata, et hageja ja E laste eest makstakse samuti nii lapsetoetust kui suure pere toetust. Rahvastikuregistri andmetel on Y emal Cl kolm last ja kostja Y on nendest kõige vanem. Hageja elukaaslasel El on neli last, kellest hagejaga ühised kaks last on pere noorimad. 27.

§ 101lg 5 (01.

jaanuarist 2022 kuni

  1. veebruarini 2023 kehtinud redaktsiooni kohaselt) vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  2. veebruaril 2023 jõustunud muudatusega seda sätet täpsustati ning lisati teine lause, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
  3. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 punktide 1 ja 5 järgi makstakse iga kuu makstava peretoetusena lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kuni
  4. jaanuarini 2023 kehtinud PHS § 17 lg 3 järgi oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Alates
  5. veebruarist 2023 on lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. PHS § 17 lg-te 2 ja 3 kohaselt on kostjal õppimise ajal õigus saada lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni või jooksva õppeaasta lõppemiseni. Elatise vähendamise hagi
  6. märtsil 2022 esitamise ajal oli Y 17-aastane, tänaseks on ta täisealine, kuid jätkab õpinguid. Kui lapsel on täisealiseks saamise järel õigus lapsetoetusele, arvestatakse temaga ka suure pere toetuse maksmisel.
  7. X hagi puudutab üksnes kostja täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatist, mistõttu hagi lahendamist ei see ei mõjuta, kas kostja eest makstakse lapsetoetust ja suure pere toetust ka pärast kostja täisealiseks saamist. E neli last on kõik veel alaealised. Kuni
  8. veebruarini 2023 oli Yle makstava lapsetoetuse suurus 60 eurot, alates
  9. veebruarist 2023 kuni xx xx xxxx täisealiseks saamiseni 80 eurot kuus. Samal ajal hageja kahele nooremale lapsele, kes on E peres kolmas ja neljas laps, maksti ja makstakse jätkuvalt lapsetoetust kummalegi 100 eurot kuus.
  10. Kuni
  11. jaanuarini 2023 kehtinud PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot, alates
  12. veebruarist 2023 kehtiva seaduse kohaselt 650 eurot kuus. 6 2-22-4059 Nii kostja ema C, kui hageja nooremate laste ema E saavad samas määras suure pere toetust. Minimaalse elatise suuruse määramisel tuleb pool lasterikka pere toetusest jagada pere laste arvuga ning saadud ühe lapse osast pool summat elatisest maha arvestada. Seega perioodil alates hagi esitamisest
  13. märtsil 2022 kuni
  14. jaanuarini 2023 saab kostja kulud lugeda lasterikka pere toetuse arvelt kaetuks 50 euro (=(300:2):3) ja alates
  15. veebruarist 2023 vastavalt 108,33 euro (=(650:2):3) ulatuses kuus.
  16. Eeltoodust tulenevalt olnuks elatise vähendamise hagi esitamisest 18.03.2022 kuni
  17. märtsini 2022 kehtinud seaduses sätestatud korras arvutatud minimaalne elatis alaealisele kostjale 163,44 eurot (=243,44 – 30 – 50).
  18. Esimene miinimumelatise baassumma indekseerimine toimus
  19. aprillil
  20. Sellest tulenevalt oli
  21. aprillist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx minimaalse elatis arvutamisel baassummaks 209,20 eurot, sellele lisandus 3% eelmise aasta keskmisest palgast (46,44 eurot) ning saadud summast (255,64 eurot) tuleb lahutada seaduses ettenähtud osa lapsetoetusest ja suure pere toetusest, arvestada samuti, et
  22. veebruaril 2023 peretoetuste suurused muutusid.
  23. aprillist 2022 kuni
  24. jaanuarini 2023 olnuks kostjale seaduses ettenähtud minimaalse elatise suurus seega 175,64 eurot (=255,64 – 30 – 50) kuus ja
  25. veebruarist 2023 kuni kostja xx xx xxxx täisealiseks saamiseni 107,31 eurot (=255,64 – 40 – 108,33) kuus. See tähendab, et alates
  26. märtsist 2022 kuni
  27. märtsini 2023 oli hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 24 euro võrra kuus (14 päeva eest 10,84 eurot) ja
  28. aprillist 2022 kuni
  29. jaanuarini 2023 iga kuu 36,64 euro võrra väiksem ka perehüvitise arvesse võtva uue korra järgi arvutatud miinimumelatisest. Seoses perehüvitiste suurenemisega alates
  30. veebruarist 2023 ületas kostjale väljamõistetud elatis seaduse alusel arvutatud miinimumelatist üksnes viimasel kuuel päeval enne lapse täisealiseks saamist, kokku kuue päeva eest 6,79 euro võrra (=(139-107,31):31x6). Kuna hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis hagi esitamise ajal (ja aastaid enne seda) juba oli seaduses sätestatud miinimumelatisest väiksem, saab elatist veel suuremas ulatuses vähendada väga mõjuval põhjusel.
  31. Hageja tugineb

§ 102

lg-s 2 mõjuva põhjuse kirjeldusena näitlikult loetletud asjaoludele elatise vähendamiseks alla alammäära: töövõime kaotus ja täiendavate ülalpeetavate lisandumine. Ka nende asjaolude puhul on elatise vähendamise esmaseks eelduseks see, et hageja ei ole majanduslikult võimeline maksma hagejale elatist 139 eurot kuus.

  1. Kohus leiab, et hageja tervise halvenemise ja töövõime puudumise saab esitatud tõenditega lugeda tõendatuks, kuigi kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja töövõime ulatuse ega töövõimetoetuse maksmise kohta pärast
  2. septembrit
  3. Eesti Töötukassa 29.10.2021 otsus nr TVT/21/055550 (lk 25-26) kajastab, et hagejal oli tuvastatud puuduv töövõime ning talle maksti perioodil
  4. september 2021 –
  5. september 2022 töövõimetoetust 15,13 eurot iga kalendripäeva eest. Otsuseid töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise kohta pärast
  6. septembrit 2022 ei ole kohtule esitatud, kuid hageja esindaja
  7. veebruari 2023 vastuses kohtunõudele teatab, et hageja on jätkuvalt sügava puudega isik, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus. Kohus leiab, et TsMS § 328 lg 1 alusel ja uuemate andmete puudumisel saab kohus arvestada, et ka pärast
  8. septembrit 2022 makstakse hagejale töövõimetoetust 15,13 eurot iga kalendripäeva eest.
  9. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti
  10. oktoobri
  11. a otsusega nr P260-2022-75264 (lk 161) tuvastati Xl raske puude raskusaste (mitte sügav puue, nagu esindaja märkis) kestusega
  12. september 2022 –
  13. september 2027 ning talle määrati puudega tööealise inimese toetus 49,09 eurot kuus (s.o 192% toetuse määrast). Puude raskusastme määramise otsuse põhjendustest nähtuvalt on hagejal raskele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle. 7 2-22-4059
  14. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarsest epikriisist (toimikus lk 62 – 86) nähtuvalt
  15. aprillil 2020 oli hagejal peaaju infarkt, 2021.a septembris äge anterioorne infarkt, 2021.a oktoobris äge aju isheemiline insult parempoolse hemipareesiga ning
  16. a jaanuaris (epikriisi järgi hageja oli haiglas
  17. jaanuarist 2022 kuni
  18. jaanuarini 2022) on hagejal diagnoositud korduv müokardi eesseina infarkt, kognestiivne südamepuudulikkus ja peaajuinfarkti jääknähud. SA Pärnu Haigla
  19. juuni 2022 uuringu vastuse (lk 97) kohaselt tuvastati samal päeval hagejale tehtud peaaju kompuutertomograafia uuringuga „vasakul T-P-O sagarates parasagitaalsel kujunenud madala tihedusega uus ajuinfarkt“. Tõenditest nähtuvalt 2020.a peaaju infarkti tagajärjel hageja parema käe kasutamine on olnud häiritud. Pärast seda on hagejal veel olnud infarkte ja insult, mis ilmselgelt kehafunktsioonide taastumist ei soodusta. Kostja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja on paremakäeline. Kohus leiab, et mõistlikult saab eeldada, et hageja töövõime ei ole pärast
  20. septembrit 2022 taastunud ning töövõimetoetust makstakse hagejale edasi. Hageja esindaja koostatud kirjalikest seisukohtadest järelduvalt hageja oli (vähemalt ajutiselt) hoolekandeasutuses, sest talle ei olnud kodus võimalik vajalikku järelevalvet ja hooldust tagada.
  21. Arusaadavalt töövõime kaotamine ja tervise halvenemine toovad kaasa muutusi isiku sissetulekutes. Elatise vähendamiseks peab kohus kindlaks tegema hageja ja kostja sissetulekute suuruse. Kuna hageja tugineb muu hulgas sellele, et kostjale senises suuruses elatise maksmise korral jäävad hageja E kaks ühist last varaliselt halvemasse olukorda, tuleb analüüsida ka E varalise olukorda ja sissetulekute suurust. Menetlusosalised kohtu nõutud andmeid ei ole esitanud. Hageja esitas andmed enda ja E sissetulekute kohta osaliselt.
  22. Kohus TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 alusel lahendab hagi poolte esitatu alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus
  23. juunil 2022 istungil selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, tõendamiskoormise jaotust ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hagejal tuli esitada tõendid enda ja oma elukaaslase sissetulekute ja varalise olukorra kohta, tõendamaks, et hagejal ei ole majanduslikku võimekust maksta kostjale elatist 139 eurot kuus ning et sellises summas kostjale elatise maksmise korral on hageja kaks nooremat last hagejaga võrreldes varaliselt halvemas olukorras. Hageja ise istungil ei osalenud, teda esindas istungil õigusalaste eriteadmistega lepinguline esindaja. Kostja omakorda pidi esitama oma vajaduste loetelu ja sissetulekute andmed (lisaks kostja seaduslikule esindajale osales istungil ka kostja ise).
  25. juunil 2022 hageja esitas kohtule enda pangakonto ja B pangakonto väljavõtted perioodi kohta
  26. jaanuarist 2021 kuni
  27. juunini
  28. E pangakontosid ei esitatud. Hageja esindaja teatas, et hageja tervislik seisund on
  29. juunil 2022 tekkinud uue ajuinsuldi tagajärjel halvenenud, hagejat sel hetkel ilma järelevalveta kodus hoida ei olnud võimalik. Hageja esindaja pidas nõu hageja elukaaslase Ega ning ollakse seisukohal, et hagis taotletud elatise vähendamine 50 euroni on maksimum, isegi selle täitmine on hetkel raskendatud, kuid E aitab hagejal seda elatise summat tasuda.
  30. Kostja seaduslik esindaja andmeid kostja kulude/vajaduste ega kostja sissetulekute ei esitanud. Kostja seaduslik esindaja ei vaielnud vastu hageja esindaja väitele, et kostjale makstakse samuti töövõimetoetust. Kohus
  31. veebruaril 2023 määrusega andis mõlemale poolele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. Kostja esindaja kinnitas kohtunõude kättesaamist, kuid määratud tähtpäevaks midagi kohtule ei esitanud. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on kõik omapoolsed tõendid esitanud, midagi täiendavalt lisada 8 2-22-4059 ei soovi. Hagejat toetab elukaaslane E heast usust ja aitab maksta hageja raviarveid, E sissetulekuid ei saa antud tsiviilasjas arvestada X tulude hulka, kuna ta on antud tsiviilasja kontekstis kolmas isik. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada, et kostja ega kostja seaduslik esindaja ei ole oma sissetulekute suurust avaldanud, sh ei ole avaldatud kostjale makstava töövõimetoetuse suurust.
  32. Hageja pangakontolt (ega kohtule esitatud B kontolt) ei nähtu hagejale makstavate töövõimetoetuse ja puude toetuse laekumisi. Seega hagejal võib olla veel pangakontosid või laekuvad hageja sissetulekud teise isiku kontole, mida kohtule ei esitatud. Kohtule esitatud andmed ja tõendid ei võimalda kindlaks teha hageja elukaaslase E varalist seisu (sh tema tegelike sissetulekute suurust). Hagiavalduses ja hageja kirjalikes seisukohtades ei ole esitatud hageja sissetulekute kohta täielikke andmeid. Näiteks nähtuvad hageja pangakonto väljavõttelt 4 väljamakset AS-ilt Pensionikeskus ja üks makse (131,85 eurot) kohtutäiturilt 2011.aastal tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtuotsusega J. A.-lt hageja kasuks väljamõistetud rahasummade katteks.
  33. Kohus leiab aga, et eelnevale vaatamata ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Esitatud tõenditest nähtuvalt hageja ei ole suuteline töötama ega sissetulekut teenima. Tõendite kogumi alusel ei saa eeldada hagejal selliste sissetulekute olemasolu, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kõiki olemasolevaid tõendeid arvestades tuleb hagi rahuldada ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist on põhjendatud vähendada 50 euroni kuus. Ka kostja ei ole esitanud andmeid enda kulude ja sissetulekute kohta. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja eest makstavate perehüvitiste, töövõimetoetuse, hageja makstava vähendatud suuruses elatise (ja samas ulatuses kostja ema panuse) summa on piisav kostja vajalike kulude katmiseks.
  34. Kostja täisealiseks saamisega xx xx xxxx on kogu hagejalt xx xx xxxx.a kohtuotsusega väljamõistetud elatis muutunud sissenõutavaks. Siinse menetluse esemeks on elatise vähendamine perioodi eest alates hagi esitamisest
  35. märtsil 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx (kokku 326 päeva). Kohtule esitatud andmetel ei ole hageja sellel perioodil hagejale elatist maksnud, ka mitte 50 eurot kuus, mida väidab end olevat suuteline kostjale maksma. Seega on selle perioodi elatis käsitatav elatise võlana. Kohtuotsuses märgitud suuruses 139 eurot kuus elatise maksmise kohustuse korral on võlgnevuse kogusumma 1500,50 eurot (arvestades 2022.a märtsis proportsionaalselt 18 päeva elatise summaks 80,71 eurot ja 2023.a veebruaris 6 päeva eest 29,79 eurot). Selle perioodi elatise võla tegelik suurus sõltub elatise vähendamise hagi kohta tehtavast kohtuotsusest, samuti tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal tehtud võimalikke makseid, kuigi kohtule sellest teatatud ei ole. Hagi rahuldamine ja elatise vähendamine ei mõjuta enne hagi esitamist tekkinud elatise võlgnevust ega selle sissenõudmiseks algatatud võimalikke täitemenetlusi.
  36. Hagiavalduses ja hageja täiendavates kirjalikes seisukohtades esitatud andmetest hagejale töövõimetoetuse maksmise kohta ning kohtule esitatud tõenditest järelduvalt olid hageja sissetulekud alates
  37. märtsil 2022 hagi esitamisest kuni kostja xx xx xxxx täisealiseks saamiseni kokku umbes 6299 eurot (keskmiselt u 570 eurot kuus):  Hageja konto väljavõtte kohaselt tehti hagejale väljamaksed AS-ilt Pensionikeskus, 262,55 eurot 18.aprillil 2022 ja 287,96 eurot
  38. mail 2022
  39. aprillil 2022 väljamakse
  40. mail 2022, kokku 550,51 eurot (lk 100 – 101), nende summade saamist ei ole hageja oma menetlusdokumentides nimetanud ega sissetulekute hulka arvestanud. Hageja pangakonto väljavõte (
  41. juuni 2022 kuupäeva seisuga) kajastab kokku nelja sellist väljamakset: hagejale laekus ka vahetult enne elatise vähendamise hagi esitamist AS-ilt Pensionikeskus märtsis 569,81 eurot ja veebruaris 596,31 eurot. Viimased kaks laekumist on väiksemates summades. Kõik summad on samal päeval edasi kantud B kontole. 9 2-22-4059  hagejale maksti töötukassa otsuse alusel kuni
  42. septembrini 2023 töövõimetoetust (lk 2526). Otsuses oli töövõimetoetuse määraks 15,13 eurot päevas. Hageja kirjalikes seisukohtades kinnitab töövõimetoetuse jätkuvat saamist. Arvestades õigusaktidega kehtestatud töövõimetoetuse suurenemist alates
  43. aprillist 2022, on märtsist 2022 kuni kostja xx xx xxxx täiseealiseks saamiseni hagejale makstud töövõimetoetust kokku 5306,78 eurot (=(14 päeva x 15,13 eurot)+(312 päeva x 16,33 eurot)).  puude raskusastme järgi makstavat toetust kokku u 442 eurot (aprillist septembrini 2022 oli hagiavalduses märgitu kohaselt puude toetuse suurus 41 eurot kuus, Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt alates 23.09.2022 makstakse hagejale puudetoetust 49,09 eurot kuus).
  44. Töövõimetoetuse suurus määratakse kindlaks töövõimetoetuse seaduse (TvTS) alusel. TvTS § 14 lg-tes 1-3 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär muutub igal aastal
  45. aprillil, mil Töötukassa indekseerib päevamäära suurust riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 aluseel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31.märtsil kehtinud päevamäära. Päevamäära suuruse arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist ühe sendi täpsuseni.
  46. juunil 2022 istungil hageja esindaja kinnitas, et 2022.a märtsi seisuga oli hageja töövõimetoetus 454 eurot, kuid see muutus
  47. aprillist
  48. Hageja esindaja
  49. juuni 2022 menetlusdokumendis esitas hageja töövõimetoetuse suuruse andmed viimase nelja kuu keskmisena – 429,16 eurot. See summa ei saa olla õige. Kohtule ei esitatud keskmise töövõimetoetuse arvutuskäiku ega andmeid tegelikult laekunud toetuse suuruse kohta. Hagejale oli töövõimetoetuse suurus kindlaks määratud
  50. septembrini 2022 ning see ei saanud
  51. aprillist 2022 väheneda. Töövõimetoetust makstakse kindlaksmääratud suuruses iga päeva eest ja töövõimetoetuse summa kuus sõltub kalendripäevade arvust selles kuus, mille eest toetust makstakse.
  52. aprillil 2022 (s.o pärast hagi esitamist) toimunud indekseerimist arvestamata kujuneks 15,13 eurot päevamääraga hageja
  53. juuni 2022 seisukoha esitamisele eelneva nelja kuu keskmiseks (veebruar 28 päeva, märts ja mai 31 päeva ja aprill 30 päeva) töövõimetoetuse summaks 453,90 eurot kuus. Alates
  54. aprillist 2022 oli indekseerimise tulemusel töövõimetoetuse uus päevamäär 16,33 eurot (kuni
  55. märtsini 2023), seega hageja märgitud neljakuulise perioodi töövõimetoetuse tegelik keskmine suurus oli 472,23 eurot. Kummagi päevamäära järgi ei ületa töövõimetoetuse ühe aasta kogusumma 2022.aastal kehtinud maksuvaba tulu määra 6000 eurot.
  56. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 punktide 2 ja 61 kohaselt puudega inimese sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele ei saa sissenõuet pöörata. TMS § 131 lg 2 võimaldab sissenõudja avalduse alusel sissenõuet pöörata ka töövõimetoetusele, kui võlgnikul muud vara ei ole. Seega elatise suuruse vähendamise hagi lahendamisel ei saa hageja sissetulekuks, mille arvelt temalt oodata elatise maksmist, puudetoetust arvestada.
  57. Hageja sissetulekute kohta olevate andmete alusel sai hageja
  58. märtsist 2022 kuni
  59. veebruarini 2023 umbes 5850 eurot (keskmiselt umbes 530 eurot kuus) sissetulekut, millele saab ka sissenõudeid pöörata. 48.

§ 102

lg 2 teine lause kohustab majanduslikus kitsikuses olevat vanemat kasutama tema kasutuses olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ühetaoline ülalpidamine ei tähenda sissetuleku jagamist aritmeetilise tehte järgi hageja ja tema kolme lapse vahel võrdselt. Ühetaoline ülalpidamine kohtu hinnangul tähendab, et kõikide hageja arvelt ülalpidamist saavate isikute vajadusi arvestatakse proportsionaalselt. Kostjale ja hageja kahele nooremale lapsele peavad lisaks hagejale ülalpidamist andma ka laste emad C ja E, samal ajal hageja peab oma sissetulekutest suutma katta kõik oma kulud üksinda. Kuivõrd töövõime kaotanud hagejalt ei saa enam mõistlikult oodata töövõimetoetusele lisaks täiendava tulu teenimist, peab ka sissetuleku ühetaolise kasutamise korral hagejale endale jääma tema sissetulekutest suurem osa. 10 2-22-4059

  1. Hageja pangakontolt on kõik AS-ilt Pensionikeskus laekunud summad samal päeval edasi kantud B kontole. B pangakonto väljavõtet esitades hageja esindaja põhjendas, et sinna laekuvad kõik E sissetulekud. Rahvastikuregistri andmetel on B hageja elukaaslase E alaealine tütar. Asjaoludest nähtuvalt B arvelduskontot haldab ja sellele laekuvate rahadega faktiliselt opereerib E. Sellele kontole on laekunud E enda perehüvitised, vanemahüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, aga ka hageja ja E ühise lapse D sotsiaaltoetus. Samas on B pangakontolt näha ülekandeid B ja E enda pangakonto vahel (näiteks
  2. mail 2022 E kandis B pangakontole 581,77 eurot (lk 145). Hageja pensioniraha B kontole
  3. veebruaril 2022 ülekandmise järel on
  4. veebruaril 2022 B kontolt kantud 50 eurot E kontole. B kontole on suurtes summades laekumisi hageja alaealiselt lapselt Dlt (näiteks 368,17 eurot
  5. mail 2022).
  6. mail 2022 on B kontole laekunud E peretoetus 658,36 eurot ja vanemahüvitis 957,52 eurot, samal päeval on D kontole tehtud kaks ülekannet: 300 eurot + 900 eurot,
  7. mail 2022 veel 605 eurot. Jääb arusaamatuks vajadus väidetavalt äärmises kitsikuses elavas peres selliseid suuri summasid pereliikmete kontode vahel edasi-tagasi kanda, samuti alaealiste laste kontode kasutamine olukorras, kus nii hagejal kui tema elukaaslasel on endal pangakontod olemas.
  8. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Hageja kahe noorema lapse majanduslik kindlustatus sõltub lisaks nende ema sissetulekutest ja varalisest olukorrast. Hageja lepinguline esindaja on selgesõnaliselt kohtule teatanud, et nende asjaolude kohta täiendavate tõendite esitamist hageja vajalikuks ei pea. Samas nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et esindaja arutas tõendite esitamist Ega, mitte hageja endaga.
  9. Õige on hageja esindaja seisukoht, et E ei ole menetlusosaline. Arvamus, et E varalist seisu ja sissetulekuid ei tule tõendada, on aga ekslik olukorras, kus hageja elatise vähendamise hagi tugineb veel kahe ülalpeetava lapse olemasolule, kelle majanduslikku kindlustatust hagejale senises ulatuses elatise maksmine kahjustaks. Kohtu eelkirjeldatud asjaolud (eelkõige laste kontode kasutamine, suurte rahasummade liikumine kontode vahel ja El enda pangakonto olemasolu, mille andmeid ei ole kohtule esitatud) tekitavad põhjendatud kahtluse, et El on piisav võimekus oma lastele ülalpidamist anda ka siis, kui hageja sissetulekutest ei piisa kahele nooremale lapsele ülalpidamise andmiseks kostjaga võrdses ulatuses. Lisaks hageja toob ise välja, et tema kahe noorema lapse kulude katmiseks piisab kummalegi 100 eurost kuus. See on mõistetav, arvestades nendele lastele makstava lapsetoetuse suurust (100 eurot kummalegi) ja nendele langevat osa Ele makstava lasterikka pere toetusest. Hageja kahe noorema lapse ülalpidamisel rakendub ka nn mastaabisääst – teatud osas saab kasutada vanemate õdede-vendade asju. Samal ajal kostja on oma ema C peres vanim laps ning temale tuli kõik vajalik soetada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjale xx xx xxxx.a kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses elatise maksmise korral ei jäänuks hageja kaks nooremat last vajaliku ülalpidamiseta. Kuna aga ka kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid enda sissetulekute ja makstavate toetuste suuruse kohta, ei ole kohtul võimalik võrrelda hageja kolme lapse majanduslikku kindlustatust.
  10. Kohus leiab, et hageja enda tervislik seisund ja sissetulekute piiratus on piisav alus elatise vähendamiseks 50 euroni kuus, sõltumata hagejal veel kahe ülalpeetava olemasolust. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja vähendab hagejalt xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx väljamõistetud elatist 50 euroni kuus alates
  11. märtsist
  13. Hageja esitas koos hagiavaldusega avalduse elatise täitemenetluse peatamiseks. Kohus elatise vähendamise hagi menetlusse võtmisega samal päeval jättis hagi tagamise avalduse puuduste 11 2-22-4059 kõrvaldamiseks käiguta. Kohtul on seejärel jäänud tähelepanuta, et hageja hagi tagamise taotluse puudusi ei kõrvaldanud, kohus ei ole teinud otsustust hagi tagamise taotluse lahendamiseks. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab hagi tagamise taotluse kohtuotsusega. Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata, sest nõude täitmine täitemenetluses, mille peatamist hageja taotles, ei sõltu käesoleva asja lahendist. Hagiavaldusele lisatud töövõimetoetusest kinnipidamise aktist nähtuvalt oli täiteasjas nr 175/2020/3325 nõude sisuks perioodi
  14. aprill 2020 –
  15. detsember 2020 eest nõutav elatise võlgnevus. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust saab muuta alates elatise vähendamise hagi esitamisest. Hagi aluseks oleva elatise kohtulahendiga mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis 139 eurot välja kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja sai täisealiseks xx xx xxxx. Seega puudutab hageja elatise vähendamise nõue perioodil
  16. märts 2022 kuni xx xx xxxx sissenõutavaks muutunud elatist. Siin asja tehtav lahend ei mõjuta täiteasjas nr 175/2020/3325 perioodi eest kuni
  17. detsember 2020 nõutavat elatise võlgnevuse suurust. Menetluskulude jaotus
  18. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Arvestades, et kohus rahuldas elatise vähendamise hagi ning kostjaks asjas oli alaealine laps, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab kulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust kindlaks määrata. (Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.