← Eesti

2-20-13537/60

Obsah (21)§ 646§ 198§ 692§ 691§ 368§ 688§ 656§ 641§ 648§ 640§ 635§ 456§ 67§ 68§ 6182§ 6181§ 478§ 6185§ 442§ 209§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-13537 Otsuse kuupäev Tartu, 14. juuni 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull

) § 6185 eeldused ei ole täidetud, kuna asjaolud ei ole oluliselt muutunud ja puuduvad asjaolud, mille alusel eeldada, et kohtumääruse muutmine on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kostja pole õigustatud isikutel juurdepääsu takistanud. Hagejatel puudub tuvastushuvi. Kohustamisnõue on õiguslikult perspektiivitu.

  1. Kostja esitas hagejate vastu vastuhagi, milles palus muuta Tartu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-21396 selliselt, et määrata juurdepääsu eest tasu 300 eurot aastas iga õigustatud kinnisasja (Saare 1 kuni Saare 12) omaniku kohta. 2

(10)2-20-13537
  1. Hagejad leidsid, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja taotlus on suunatud hagita menetluses tehtud määruse muutmisele, mida on võimalik muuta hagita menetluses. Nõutav juurdepääsutasu on liiga suur.
  2. Tartu Maakohus rahuldas
  3. märtsi
  4. a otsusega hagi osaliselt, muutes Tartu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-21396 ning määras juurdepääsutee laiuseks 4,5 meetrit kogu ulatuses; igakordsetel Saare 1 kuni Saare 12 kinnisasjade omanikel on kohustus hooldada mööda Kariste, Poti ja Hiie kinnisasju kulgevat Sooääre teed kui juurdepääsuteed; jättis rahuldamata hagejate taotluse juurdepääsu kaitsevööndi mõõtmete määramiseks ning jättis rahuldamata hagejate taotluse asendada eelnevas kohtumääruses sätestatud Saare kinnisasjade omanike juurdepääsutasu maksmise kohustus juurdepääsutee hooldamise õigusega. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse alusel on hagejatel juurdepääsuõigus kõikide tavapäraste liikumisvahenditega ja jalgsi, mis kehtib ka hagejate pereliikmetele, külalistele, teenusepakkujatele ja teistele isikutele, kellel on selleks mõne hageja nõusolek, ning kostjal puudub õigus neid peatada ja küsitleda ning keelata neil juurdepääsutee kasutamist. Samuti tuvastas maakohus, et eelviidatud määruse alusel on kostja koera ligipääs Sooääre teele käsitatav Saare kinnisasjade omanike juurdepääsuõiguse rikkumisena ning kostja on kohustatud välistama oma koera ligipääsu juurdepääsuteele. Saare kinnisasjade omanikel on õigus läbida juurdepääsuteed peatumata, värav rikub õigustatud isikute juurdepääsuõigust ja kostja on kohustatud värava eemaldama. Maakohus jättis rahuldamata vastuhagi ja hagejate nõude kohustada kostjat niitma kinnisasju kaks korda aastas ning likvideerima kostja kinnisasjadelt lähtuv tuleoht hagejate kinnisasjadele. Maakohus lahendas asja hagimenetluses, kuid juurdepääsutee laiuse ja hooldamise ning juurdepääsutasu küsimustes kohaldas hagita menetluse erisusi. Kuivõrd juurdepääsutee asukoht ei muutu ja maakohus määras kindlaks üksnes selle laiuse, ei puuduta kohtumenetlus kohaliku omavalitsuse huve ning viimase menetlusse kaasamine ei aitaks kaasa asja lahendamisele. Kostja vastuhagi juurdepääsutasu suurendamiseks on võimalik läbi vaadata samas hagimenetluses.
  7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9, st osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  8. Tartu Ringkonnakohus võttis
  9. mai
  10. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse, otsustas asja

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ning rahuldas apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlustas kostja maakohtu otsust resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 osas. Seega on maakohtu otsus resolutsiooni p-de 2b, 2d ja 6 osas jõustunud. Käesoleva juurdepääsuteed puudutava vaidluse läbivaatamine hagimenetluses on lubatud, kuid asja läbivaatamisel tuleb järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. Maakohus ei ole seda teinud. 3

(10)2-20-13537 Hagejad soovisid hagis mh muuta maakohtu varasemat määrust tsiviilasjas nr 2-12-21396 ja juurdepääsutee hooldamise kohustuse panemist kõigile Saare kinnisasjade omanikele. Samas Saare 5 kinnisasja omanikku hagejate hulgas ei ole. Kostja palub vastuhagis suurendada juurdepääsutasu 25 eurolt 300 eurole aastas. Saare 5 kinnisasja omanikku kostja oma vastuhagis menetlusosalisena välja toonud ei ole ja maakohus on jätnud ka vastuhagi osas menetlusosaliste ringi vajaliku tähelepanuta. Seega on maakohus oluliselt rikkunud

§ 198

lg 3 esimest lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut, kuna ei ole kaasanud menetlusse Saare 5 kinnisasja omanikku, kuid on teinud otsuse ka selle kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Kohaliku omavalitsuse menetlusse kaasamata jätmine on piisavalt põhjendamata. Apellatsioonkaebuses on viidatud ka Margani kinnisasja (mis jääb Poti ja Hiie kinnisasjade vahele), mida vaidlusalune juurdepääs mööda Sooääre teed samuti puudutab, omanike kaasamata jätmisele. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha ka Margani kinnisaja omanike seisukoht juurdepääsutee suhtes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5 ning saatis vastavas osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, samuti osas, milles ringkonnakohus luges jõustunuks maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2b, 2d ja
  2. Hagejad paluvad saata asi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks, et lahendada kostja apellatsioonkaebus ning võimaldada hagejatel esitada vastuapellatsioonkaebus. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti tühistanud maakohtu otsuse tuvastusnõuete lahendamise osas. Ringkonnakohus tugines maakohtu otsuse tühistamisel alustele, mis on asjakohased ainult hagita asjade puhul. Ringkonnakohtu viidatud hagita menetluse sätted (

§ 198

lg 3 ja § 6182 lg 1) ei ole kohaldatavad maakohtu otsuse osale, millega rahuldati tuvastusnõuded. Maakohus oleks pidanud küll juurdepääsuõiguse muutmise menetlusse kaasama Saare 5 kinnisasja omaniku, kuid tema seisukohad ei saa mõjutada seda, milline on hagejate ja kostja õigussuhe tulenevalt

  1. a määrusest. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja käigu. Kumbki pool ei taotlenud Saare 5 kinnisasja omaniku ega kohaliku omavalitsuse kaasamist. Ringkonnakohus ei selgitanud, miks isikute kaasamata jätmine on tuvastusnõuete kohta tehtud otsuse tühistamise alus. Ringkonnakohus oleks pidanud kostja apellatsioonkaebuse vastavas osas sisuliselt lahendama. Ringkonnakohus on ebaõigesti lugenud maakohtu otsuse osaliselt jõustunuks. Hagejad soovisid otsustada vastuapellatsioonkaebuse esitamise lähtuvalt kostja võimalikust apellatsioonkaebusest. Ringkonnakohus tegi kostja apellatsioonkaebuse hagejatele kättesaadavaks samal ajal kui oma otsuse. Samas luges ringkonnakohus, et maakohtu otsus on jõustunud osas, milles hagejad ei ole seda vaidlustanud. Hagejatel oli õigus eeldada, et neil on pärast apellatsioonkaebuse saamist 14 päeva aega vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus rikkus eeltooduga oluliselt ärakuulamise põhimõtet.
  2. Kostja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, ringkonnakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hagejate kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4

(10)2-20-13537 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel täies ulatuses tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus luges maakohtu otsuse jõustunuks maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas.

§ 691

p 4 alusel tuleb tühistada ka maakohtu otsus resolutsiooni punktide 2b ja 2d osas ning saata tühistatud osas asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohustamisnõude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) tuleb asi

§ 691

p 2 alusel saata ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimaldamiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Hagejate kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Kolleegium määrab esiteks kindlaks kassatsiooniastmes vaidluse all olevad nõuded (I), seejärel käsitleb kassatsioonkaebuse väiteid maakohtu otsuse osalise jõustumise ja vastuapellatsioonkaebuse esitamise kohta (II) ning kassatsioonkaebuse väiteid tuvastusnõuete osas maakohtu otsuse alusetu tühistamise kohta (III). Viimaks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I
  2. Hagejad esitasid kolme tüüpi nõudeid: • nõue muuta tsiviilasjas nr 2-12-21396 määratud juurdepääsuõigust; •

§ 368

lg 2 alusel tuvastusnõuded tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse tõlgendamiseks; • Saare 1, 7, 8, 9 ja 12 kinnisasjade omanike nõue kohustada kostjat niitma nende kinnisasjadega piirnevate kostja kinnisasjade osi regulaarselt. Kostja esitas vastuhagi tsiviilasjas nr 2-12-21396 määratud juurdepääsutasu muutmiseks. 13. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt juurdepääsuõiguse muutmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2a, 2c, 2e ja 7), tuvastusnõuete lahendamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 4, 5 ja 7), vastuhagi rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8) ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9). Ringkonnakohus otsustas asja üksnes kostja apellatsioonkaebuse põhjal ja tühistas maakohtu otsuse

§ 646ning § 656 lg 1 p 2 alusel osas, milles kostja maakohtu otsuse vaidlustas.

Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on maakohtu otsus jõustunud resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas. 14.

§ 688

lg 1 järgi kontrollib kolleegium kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hagejad on kassatsioonkaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse tuvastusnõuete lahendamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5), ning osas, milles ringkonnakohus luges maakohtu otsuse osaliselt jõustunuks juurdepääsuõiguse muutmise (maakohtu resolutsiooni punktid 2b, 2d) ja kohustamisnõude (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) osas. II 15. Järgnevalt käsitleb kolleegium kassatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad maakohtu otsuse osalist jõustumist ning vastuapellatsioonkaebuse esitamist. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus luges ekslikult maakohtu otsuse osaliselt jõustunuks. Hagejad on kassatsioonkaebuses põhjendatult leidnud, et ringkonnakohus võttis hagejatelt võimaluse vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks. 5

(10)2-20-13537

§ 646

järgi võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui ta leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

§ 646

järgi asja lahendamisel teeb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse toiminguid lihtsustatud korras. Seetõttu võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisel jätta vahele mitmed olulised menetlustoimingud. Muu hulgas ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1), arutada asja kohtuistungil (

§ 648

) ega analüüsida ka oma määruses apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1).

Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus ka

§ 646

alusel asja lahendamisel seotud eelkõige sellega, kas ja millises ulatuses on maakohtu otsuse peale kaebus esitatud (vt RKTKo 24.01.2018 2-13-56825/57, p 11). Seetõttu nt olukorras, kus apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes osaliselt ja ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust

§ 656

lg 4 alusel tervikuna tühistada (vt täpsemalt käesoleva otsuse p-d 16–18) peab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist toimetama teistele menetlusosalistele kätte apellatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega (

§ 640lg 1 p 1) ja võimaldama neil esitada vastuapellatsioonkaebus.

16.

§ 646

puhul tuleb arvestada ka

§ 656lg-s 4 sätestatut.

Eelviidatud sätte kohaselt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada.

§ 656

lg 4 kasutamist ja ilma kaebuseta lahendi tühistamist tuleb põhjendada ning apellatsioonkaebuse piiride mittearvestamise aluseks ei saa olla materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (vt nt RKTKo 24.01.2018 2-13-56825/57, p 12; RKTKo 14.01.2009 3-2-1-120-08, p 14). 17. Käesoleval juhul jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et maakohus lahendas otsuse resolutsiooni p-s 2 hagejate juurdepääsuõiguse muutmise taotluse. Olukorras, kus ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt juurdepääsuõiguse muutmise taotluse lahendamise osas seetõttu, et juurdepääsuõiguse muutmise menetlusse ei olnud kaasatud Saare 5 kinnisasja omanikku (vt käesoleva otsuse p 24), pidi ringkonnakohus

§ 656

lg 4 alusel hindama, kas menetlusõiguse normi rikkumine puudutab ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2b ja 2d, mille peale kaebust ei olnud esitatud. 18. Ringkonnakohus eksis

§ 646

, § 656 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaldamisel kui jättis maakohtu otsuse tühistamata maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2b ja 2d osas. Kolleegiumil on võimalik

§ 692

lg 5 ja § 669 lg 1 p 2 alusel eksimus kõrvaldada ja saata ise ka selles osas asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Juurdepääsuasjad tuleb lahendada tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (RKTKm 17.05.2010 3-2-1-42-10, p 24). Kolleegiumi arvates kehtib eeltoodu ka juurdepääsuõiguse muutmise taotluste lahendamise kohta. Seetõttu oleks ringkonnakohus ka ilma apellatsioonkaebuseta pidanud

§ 656

lg 4 alusel tühistama maakohtu lahendi tervikuna juurdepääsuõiguse muutmise taotluse lahendamise osas, st ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2b ja 2d osas. 19. Arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ei olnud ringkonnakohtul alust

§ 656lg 4 alusel tühistada maakohtu otsust kohustamisnõude rahuldamata jätmise osas.

Sellises olukorras kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 635lg-tes 1 ja 3 sätestatut, toimetades kostja apellatsioonkaebuse hagejatele kätte alles kohtuotsuse tegemise päeval. Sellega võttis 6

(10)2-20-13537 ringkonnakohus hagejatelt võimaluse esitada vastuapellatsioonkaebus maakohtu sh kohustamisnõude osas, mida kostja ei vaidlustanud. otsusele,

§ 635

lg-te 1 ja 3 järgi oli hagejatel õigus esitada kostja apellatsioonkaebusele vastuseks vastuapellatsioonkaebus 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse hagejatele kättetoimetamisest. Sealjuures ei hakka vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud ringkonnakohtu määrus selle kohta, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud (RKTKm 12.06.2013 3-2-1-67-13, p 9). Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse menetlusse vaidlusaluses otsuses

  1. mail
  2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et samal päeval tegi ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse ka hagejatele nähtavaks. Eelnevast tulenevalt ei toimetanud ringkonnakohus hagejatele õigel ajal kätte kostja apellatsioonkaebust ega ka apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrust. Selliselt võttis ringkonnakohus hagejatelt võimaluse esitada vastuapellatsioonkaebus. 20.

§ 635

lg-te 1 ja 3 ning §-i 646 ebaõige kohaldamise tulemusel luges ringkonnakohus ekslikult maakohtu otsuse osaliselt jõustunuks.

§ 456lg 4 kohaselt peatab kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine kohtuotsuse jõustumise.

Sama sätte teise lause kohaselt jõustub kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral kohtuotsus vaidlustamata osas. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 6 osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis on vastavas osas maakohtu otsus jõustunud. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata (RKTKm 31.05.2011 3-2-1-18-11, p 15). Käesoleval juhul toimetati hagejate esindajale kostja apellatsioonkaebus kätte 13. mail 2022. Samal päeval said hagejad teada ka kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega alles 13. mail 2022 hakkas kulgema

§ 635lg-s 3 sätestatud tähtaeg vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks.

Otsuse tegemise ajal ei olnud edasikaebetähtaeg möödunud, mistõttu oli ringkonnakohtu viide otsuse osalisele jõustumisele ekslik. 21. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus luges maakohtu otsuse osaliselt jõustunuks. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on praeguseks möödunud. Kuivõrd see on aga tingitud eelkirjeldatud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulisest rikkumisest, esineb kolleegiumi hinnangul alus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks

§ 67järgi.

Kolleegium loeb Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluseks. Tähtaja ennistamise taotlus tuli esitada ringkonnakohtule, mistõttu peab selle taotluse lahendama ringkonnakohus (

§ 68

lg 1) juhul, kui hagejad esitavad ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse (

§ 68lg 2).

  1. Kokkuvõttes tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus luges maakohtu otsuse jõustunuks maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2b ja 2d osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 6, st kohustamisnõude osas on hagejatel võimalus esitada vastuapellatsioonkaebus. III
  2. Järgmisena käsitleb kolleegium hagejate kassatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt tühistas ringkonnakohus tuvastusnõuete osas maakohtu otsuse alusetult. Ringkonnakohtu hinnangul oleks 7

(10)2-20-13537 pidanud maakohus juurdepääsuteed puudutavasse menetlusse kaasama ka Saare 5 kinnisasja omaniku ning kaaluma kohaliku omavalitsuse ja Margani kinnisasja omanike menetlusse kaasamist. Hagejad leiavad, et need ringkonnakohtu kaalutlused ei põhjendanud hagimenetluses lahendatavate tuvastusnõuete osas maakohtu otsuse tühistamist. 24. Kolleegium leiab esiteks, et juurdepääsuõiguse muutmise osas saatis ringkonnakohus põhjendatult asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis õigesti, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades on

§ 6182

lg 1 esimese lause järgi menetlusosalised kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab.

§ 198

lg 3 esimese lause kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Eelkõige peab kohus hagita menetluses menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine on menetluse eset arvestades võimalik (vt RKTKm 13.05.2020 2-18-15388/49, p 19). Nii hagis kui ka vastuhagis sooviti mh Saare 5 kinnisasja omaniku kohustuste suurendamist. Seega puudutas menetlus Saare 5 kinnisasja omaniku õigusi ja kohustusi ning maakohus oleks pidanud Saare 5 kinnisasja omaniku menetlusse kaasama. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2c pandi Saare kinnisasjade, sh Saare 5 kinnisasja omanikele kohustus hooldada juurdepääsuteed. Ringkonnakohus leidis õigesti, et maakohus tegi otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud seaduse kohaselt kohtusse (

§ 656lg 1 p 2).

25. Eeltoodu kehtib sõltumata sellest, kas asja lahendatakse hagi- või hagita menetluses. Avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks ning juurdepääsuõiguse muutmiseks lahendatakse üldjuhul hagita menetluses (

§ 6181

lg 1, § 6185).

§ 6181

lg 2 võimaldab avalduse läbi vaadata hagimenetluses, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Käesolevas asjas esitasid hagejad muuhulgas kohustamisnõude, mis tuleb lahendada hagimenetluses (tuvastusnõuete kohta vt käesoleva otsuse p-d 26–29). Seega võis ka juurdepääsuõigust puudutava avalduse läbi vaadata hagimenetluses. Ka sellisel juhul tuleb juurdepääsuõiguse muutmise avalduse lahendamisel järgida siiski hagita menetluse põhimõtteid (vt RKTKo 18.12.2019 2-17-10474/80, p 39). 26. Samuti on hagejad kassatsioonkaebuses õigesti leidnud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise lahendi selgitamiseks esitatud tuvastushagi

§ 368lg 2 teise lause mõttes tuleb lahendada hagimenetluses.

Avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks lahendatakse

§ 6181

lg 1 järgi üldjuhul hagita menetluses.

§ 478

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada

§ 368

lg-s 2 nimetatud hagi.

§ 368

lg 2 teise lause järgi võib esitada tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Juurdepääsuasjades tehtud kohtulahend on täitedokument, kuivõrd sellest tulenevad nii õigustatud kui ka kohustatud isikud. Seega on menetlusosalistel võimalik kohtulahendi selgitamiseks esitada

§ 368lg-s 2 sätestatud hagi (RKTKm 06.06.2018 2-17-8643/28, p 20.3).

Samuti on märgitud nii õigustatud kui ka kohustatud isikud vaidlusaluses Tartu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a määruses tsiviilasjas nr 2-12-
  3. 27.

§ 368

lg 2 järgne hagi ei anna siiski alust täitedokumendiks olevat kohtulahendit muuta, vaid üksnes õiguse lahendada selle sisu tõlgendamisel tekkinud vaidlus (RKTKm 06.06.2018 8

(10)2-20-13537 2-17-8643/28, p 20.3). Avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu kohtulahendit võimaldab muuta

§ 6185

. Eelviidatud paragrahvi kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Seega tuleb kohtul konkreetsel juhul välja selgitada, kas hageja soov on üksnes varasemat kohtulahendit tõlgendada, mida on võimalik teha

§ 368

lg 2 järgi hagimenetluses, või on hageja soov varasemat kohtulahendit muuta ning sellisel juhul on vaja avaldus lahendada

§ 6185järgi hagita menetluses.

28. Kolleegiumi selgitab, et üldjuhul peab kohtuotsuse resolutsioon olema

§ 442

lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 24.11.2021 2-20-15376/34, p 14.3). Kui sellele vaatamata aga tekib poolte vahel vaidlus kohtulahendi tõlgendamise üle, saab kohtulahendi selgitamine

§ 368

lg 2 teise lause mõttes piirduda üksnes selliste õiguste ja kohustuste või nende täpse ulatuse tuvastamisega, mille olemasolu kohus varasema kohtulahendi tegemisel hindas. See tähendab, et vähemalt kohtulahendi põhjendustest peab nähtuma, kas hagejal on vaidlusalune õigus või kohustus. 29. Lähtudes eeltoodust ei nõustu kolleegium hagejate seisukohaga, et ringkonnakohus tühistas põhjendamatult maakohtu otsuse tuvastusnõuete rahuldamise osas. Käesoleval juhul on hagejad esitanud sisuliselt avalduse juurdepääsuõiguse muutmiseks. Hagejate nõuded ei ole piirdunud üksnes varasemas tsiviilasjas arutatud õiguste ja kohustuste tuvastamisega. Nt ei nähtu hagiavaldusest ega tsiviilasja materjalidest, et varasemas tsiviilasjas oleks käsitletud juurdepääsuteele paigutatud värava kasutamist ega ka lemmikloomi. See tähendab, et kohtud on ekslikult käsitanud hagejate nõudeid tuvastusnõuetena

§ 368lg 2 mõttes.

Hagejate avalduste puhul on tegemist

§ 6185

mõttes selliste avaldustega juurdepääsuasjas tehtud määruse muutmiseks, mis tuleb lahendada hagita menetluses. Seetõttu on ringkonnakohus põhjendatult ka selles osas saatnud asja maakohtule, et avalduse lahendamisele kaasataks Saare 5 kinnisasja omanik.

  1. Kokkuvõttes on ringkonnakohus põhjendatult tühistanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3–5 ning saatnud vastavas osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hagejate kassatsioonkaebuse väited tuvastusnõuete kohta ei ole põhjendatud. IV
  2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hagejatele võimalus esitada vastuapellatsioonkaebus (vt käesoleva otsuse p-d 19–21). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui hagejad ei esita kohustamisnõude osas vastuapellatsioonkaebust või kui ringkonnakohus jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, siis langeb ära

§ 6181lg-s 2 sätestatud alus asja läbivaatamiseks hagimenetluses.

Ülejäänud hagejate esitatud taotlused tuleb läbi vaadata hagita menetluses. See tähendab, et sellisel juhul tuleb asi uuel läbivaatamisel lahendada tervikuna hagita menetluses (vt ka RKTKo 19.03.2021 2-18-13649/57, p 23). 32. Riigikohtu menetluse ajal suri hageja Leida-Erika Leiman. Lähtudes

§ 209

lg-st 1 ja hagejate lepingulise esindaja esitatud teabest tuleb lubada menetlusse astuda õigusjärglasel Inari Leimanil. 33.

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine alama astme kohtu otsustada. 9

(10)2-20-13537 (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.