(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. IDR INKASSO AGENTUUR OÜ esitas 06.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 1 554.30 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2021 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule A. K. 13.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu ja võlgnikule OÜ MOOTORVEDU 13.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kätte toimetatud. Võlgnike A. K. ja OÜ MOOTORVEDU lepinguline esindaja Andi Tubin esitas 27.10.2021 nõudele vastuväite. 08.11.2021 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis 26.11.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt IDR INKASSO AGENTUUR OÜ (hageja) ja MOOTORVEDU OÜ (kostja) sõlmisid 19.12.2018 käsunduslepingu nr xxxx, mille kohaselt volitas kostja hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu juurde akti nr 1, milles on fikseeritud võlgniku nimi, võla suurus, ja käsundisaaja teenustasu, lepingu ja lepingu juurde kuuluva akti nr 1 kohaselt kohustus hageja nõudma kostja nimel võlgnikult I. K. sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 5 181 eurot. Osutatud teenuse eest kohustus kostja tasuma teenustasu sissenõutava summa pealt 25%, so 1 295.25 eurot (5181 x 25%) + 20%, kokku 1 554.30 eurot. 2 2-21-131367 Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole lepingujärgseid teenuseid kostjale osutanud, millest tulenevalt ütles kostja lepingu üles 15.08.2019 ning kostjal puudub kohustus lepinguga võetud tasu maksmise kohustust täita.
lg 1 (19.04.2021 - 31.12.2021) kehtinud redaktsiooni kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud
lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Eeltoodust tulenevalt kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale
lg-le 1.
lg 4 järgi võib kohus
lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust
lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitas otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 26.08.2022 kohtuotsusega kohus rahuldas hagiavalduse, mõistis kostjalt OÜ MOOTORVEDU hageja IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 554.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 391.68 eurot, viivised alates 16.11.2021 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 07.09.2022 teavitas kostja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Tulenevalt asjaolust, et kostja soovib esitada apellatsioonkaebuse, annab kohus käesolevaga välja kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendi. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma 3 2-21-131367 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
lg 1 kohaselt.
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (
Kohus leiab, et tulenevalt
lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 5 2-21-131367 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.