← Eesti

3-19-2244/19

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 8 lg 1 p 7 järgi. Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele (

§ 50lg 4).

Kuna asjas kogutud tõendid ei kinnita, et nimetatud tehingute väärtused on võrdsed, siis tuli tehing täiendavalt maksustada maksuotsuses toodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel. 4.

  1. Kaebaja väide, et Vedelgaas OÜ müüs Stellamax OÜ-le kasutuskõlbmatud seadmed ja Raisan OÜ tehtud parenduste tõttu nende väärtus kasvas, pole tõendatud. Kaebaja tõendab oma väiteid äriühingutevahelise kirjavahetusega, samas kattusid tehingus osalenud äriühingute esindajad, mis vähendab nende selgituste usaldusväärsust. Kirjas nimetati parendustena mahutite pinna samblast ja mustusest puhastamist, korrosiooni ja komplektsuse kontrolli, mahuti armatuuri funktsioneerimise kontrolli ja kraanide, klappide, termomeetrite, manomeetrite, nivoomõõtjate, heitkaitseklappide kontrolli ja hooldust, dokumentatsiooni ülevaatust ja mahutite transpordiks ettevalmistust. Kirjast ei selgu, milles seisnes rutiinsete kontrollitoimingutega gaasimahutite tehnilise seisukorra parendamine ja kuidas selline väidetav hooldamine tõi kaasa gaasimahutite väärtuse suurenemise 7 200 eurolt 60 000 eurole. Gaasimahutite parendusena nimetatud toimingute puhul on tegemist tavapäraste asja soetamisel tehtavate toimingutega veendumaks, kas soetatav asi vastab müüjaga kokkulepitud asja komplektsusele. Surveseadmete soetamisel peaks olema tavapärane, et ostja veendub asja dokumentatsiooni vastavuses seadmete ekspluateerimiseks kehtestatud korrale. Samuti ei ole arusaadav, kuidas saab asja transpordiks ettevalmistamine mõjutada asja tehnilise seisukorra parendamist. Tegemist on ostja tavapäraste toimingutega, kui lepingu kohaselt on transpordi korraldamine ostja, mitte aga müüja kohustuseks. Isikud, kes on panustanud mahutite parendamisele ja pädevuskinnituse andmisele, on kaebaja seaduslikud esindajad. Kohtu hinnangul oli elementaarne, et isikud, kes soetavad oma ettevõtte kaudu pädevuskinnitust nõudva asja, veenduvad neil olevaid eriteadmisi arvestades, kas tegemist on kasutusse lubamise tingimustele vastavate asjadega. Stellamax OÜ nimel
  2. juulil 2019 MTA-le saadetud teabe kohaselt soetati Sauel asuva tootmishoone gaasiküttele üleviimiseks Vedelgaas OÜ-lt kasutatud gaasimahutid. Projektiga 2

(6)3-19-2244 tegeledes otsustati kohaliku omavalitsusega asjaajamise keerukuse ja mahutite töösse rakendamiseks vajaliku investeeringu suuruse tõttu müüa gaasimahutid soetamishinnaga tagasi Raisan OÜ-le. Kohtu hinnangul ei viidanud kumbki esile toodud faktiline asjaolu gaasimahutite kasutuskõlbmatusele. 4.
  1. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et gaasiseadmete kasutuskõlbmatust tõendavad surveseadmete auditid, kuna kaebaja ei ole gaasimahutite väärtust mitu korda tõstnud parendusi maksumenetluses usaldusväärselt tõendanud. Tõendikogum ei kinnita, et seadmed ei olnud Raisan OÜ poolt soetamisel tehniliselt korras või ei vastanud nõuetele või ei olnud kasutamiskõlbmatud nendest lähtuva ohu tõttu. Kaebaja kirjeldatud audit oli tavapärane toiming, mis peab eelnema kõigi auditi tegemist eeldavate seadmete kasutusse võtmisele, kui vastav kohustus ei lasunud lepingu kohaselt müüjal. 4.
  2. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et MTA pidi kaebajalt kontrollaktile eriarvamuse saamise järel talle täiendavalt selgitama teabe kogumise vajadust või ise koguma lisateavet, saamaks infot seadmete seisukorra kohta.
  3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.
  4. Tartu Ringkonnakohus jättis
  5. juuni
  6. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on selgelt toodud kõik põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. 6.
  7. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja esitatud tõenditest ei saa teha sellist järeldust, nagu väidab kaebaja, s.o et algul olid gaasimahutid kasutuskõlbmatud ja Raisan OÜ tegi mahutitele selliseid parendusi, et mahutite edasimüügihind kaebajale tõusis seetõttu müügitehingute vahel
  8. veebruarist
  9. veebruarini 2017 üle kaheksa korra. 6.
  10. Ka apellatsioonkaebuses toodud väide, et Raisan OÜ juhatuse liikme e-kirjas kirjeldatud tööde (parenduste) puhul ei olnud tegemist tavapäraste asja soetamisel tehtavate toimingutega, vaid surveseadmete auditeerimise tarbeks tehtud töödega, mida tegi vastava pädevustunnistusega isik, ei kinnita kuidagi kaebaja seisukohta, et gaasimahutite turuhind oligi sellest tulenevalt varasemast kaheksa korda kõrgem. Maksumenetluses ei leidnud tõendamist ka see, et väidetavad gaasimahutite parendustööd enne nende kaebajale edasimüümist tegelikult teostati, sest Raisan OÜ
  11. majandusaasta aruande ja käibedeklaratsioonide andmetel ei ole äriühing gaasiseadmete komplekteerimiseks kaupu soetanud ning ebausutav on ka Raisan OÜ juhatuse liikme seletus maksuhaldurile, et soetatud gaasimahutite parendustöid tegid Raisan OÜ juhatuse liikmed ise üheksa päeva jooksul mahutite ostmisest kuni nende edasimüümiseni kaebajale. 6.
  12. Gaasimahutitele tehtud seadmete ohutust ja tehnilist korrasolekut kinnitav audit ei tõenda kuidagi seda, et samad gaasimahutid olid varasemate müügitehingute ajal tegelikult kasutuskõlbmatud. Seega pole alust ka apellatsioonkaebuses toodud etteheitel, et halduskohus jättis tähelepanuta tehingu turuväärtusega seotud väited ning tõendid ehk selle, et varasem gaasimahutite audit puudus, kuid enne nende kaebajale müümist seadmed siiski auditeeriti. 6.
  13. Halduskohtu vaidlusaluse otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka väide, mille kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid seadmete turuhinna kohta ehk eriarvamuses kontrollaktile esitatud hinnapakkumised ja hilisemad eksperdihinnangud. Kaebaja viidatud hinnapakkumised pärinevad perioodist 2012–2019 ja on tehtud uute 50–60 m3 suuruste 3
(6)3-19-2244 gaasimahutite kohta ning ei kajasta kasutatud seadmete hinda. Vaidemenetluses esitatud
  1. oktoobri
  2. a hindamisakt ja halduskohtumenetluses esitatud
  3. novembri
  4. a eksperdiarvamus, mille järgi on hindamine toimunud üksnes kaebaja poolt hindajale saadetud fotode alusel ning võrdlusmaterjalina kasutati Hollandis auto järelhaagistele paigaldatud gaasimahutite hindasid, mis ei ole võrreldavad kaebajale müüdud gaasimahutite ja nende hindadega. Samuti ei esitatud hindajale andmeid Eestis sarnaste gaasimahutitega tehtud tehingute kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  5. Gas Energy OÜ esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonna- ja halduskohtu otsused ning kaebus rahuldada. Alternatiivselt palub kaebaja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 7.1.

§ 50

lg 4 ei ole kohaldatav äriühingu kapitali mitterahalise sissemakse tegemisele, sest vara mitterahalise sissemakse üleandmisel äriühingule ei toimu äriühingu poolt tavapärasel viisil vastusooritust eeskätt raha või muu sarnase eseme üleandmise näol. Mitterahalise sissemakse üleandja saab äriühingult vastu üksnes äriühingu osaluse. Kaebaja ei saanud

§ 50lg 4 tähenduses tulu ega kaebajal jäänud ka kandmata kulu.

7.

  1. Ringkonnakohus on sarnaselt halduskohtuga jätnud mitterahalise sissemakse väärtusele hinnangu andmisel tähelepanuta tehingu turuväärtusega seotud väited ja tõendid. 7.
  2. Kaebaja on mitterahalise sissemakse väärtust hinnanud õigesti ja esitanud selle kohta ka asjakohased tõendid. Kohtute etteheited tõendite ebapiisavuse suhtes on alusetud.
  3. MTA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta ringkonnakohtu lahend muutmata. Muu hulgas on MTA seisukohal, et

§ 50lg 4 on kohaldatav ka mitterahalise sissemakse üleandmise tehingule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium on seisukohal, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Riigikohus teeb uue otsuse, millega tühistab maksuotsuse ja vaideotsuse. Maksuhalduril on õigus teha uus maksuotsus, milles ta saab vähendada kaebaja poolt

§ 50lg 2 alusel deklareeritud omakapitali sissemakse suurust.

  1. Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus on otsuses õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme (HKMS § 229 lg 1). Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega (HKMS § 229 lg 2). Riigikohus on seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme (HKMS § 229 lg 3).
  2. Kolleegiumi hinnangul ei ole halduskohus ja ringkonnakohus rikkunud menetlusnorme, kui nad lugesid tõendatuks, et vaidlusaluse gaasimahuti turuväärtus oli 6000 eurot.
  3. Kuigi tehing toimus seotud isikute vahel ja tehingu väärtus erines turuhinnast, ei ole tulumaksu määramine siiski praegusel juhul õigustatud. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et

§ 50lg 4 ei ole kohaldatav äriühingu kapitali mitterahalise sissemakse üleandmise tehingule. 4

(6)3-19-2244 13.

§ 50

lg 4 sätestab järgmist: „Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.“ 14. Seda sätet tuleb tõlgendada koostoimes sama paragrahvi teiste lõigetega. Eesti tulumaksusüsteemi keskne põhimõte on jaotatud kasumi maksustamine. Kasumi jaotamine toimub üldjuhul dividendide maksmisena (

§ 50

lg 1), kui kuritarvituste ärahoidmiseks ja maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamiseks näeb tulumaksuseadus ette erisätted, mis võimaldavad maksustada ka varjatud kujul kasumi jaotamist. Üks nendest erisätetest on

§ 50lg 4.

  1. Maksuotsuse kohaselt esitas Raisan OÜ kaebajale
  2. veebruaril 2017 arve nr 1700 summas 60 000 eurot, millest 10 000 eurot tasuti pangaülekandega ning ülejäänud summa loeti tasutuks
  3. veebruari
  4. a mitterahalise sissemakse hindamise akti alusel. Mitterahalise sissemakse summa 50 000 eurot kajastati Raisan OÜ osa suurendamisena
  5. a veebruari deklaratsiooni vormi TSD lisas 7 (maksuotsuse punktid 2.2.5 ja 2.2.6 ning kontrolliakti p 1.2 alapunktid e ja f).
  6. Gas Energy OÜ (registrikood 11516652) äriregistri kaardilt nähtub, et
  7. veebruaril 2017 on tehtud kanne nr 7, mille kohaselt on osakapitali suurus 32 000 eurot. Äriregistri infosüsteemis on nähtav kandeavaldus ja selle lisad (osanike otsus, mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja mitterahalise sissemakse hindamise akt).
  8. Eelnevast nähtub, et vaidlusalune gaasimahuti ei antud kaebajale üle mitte müügilepingu alusel, vaid osakapitali suurendamise otsuse alusel tehtud mitterahalise sissemaksena. Mitterahalise sissemakse üleandmine on oma olemuselt selline tehing, mille suhtes ei saa kohaldada

§ 50

lõiget 4, sest olenemata tehingu väärtusest ei saa kumbki tehingu pool sellisest tehingust mingit tulu ega kanna mingit kulu. Gas Energy OÜ suurendas osakapitali ning OÜ Raisan omandas Gas Energy OÜ osa. Kummagi tehingupoole kasum ei suurenenud ega vähenenud. Tulu saaks OÜ Raisan teenida alles siis, kui ta võõrandaks talle kuuluva Gas Energy OÜ osa. Kui tehinguosalise kasum ei suurene, siis ei saa ka tekkida kasumi varjatud jaotamise riski ning

§ 50lg 4 kohaldamise eeldus ei ole täidetud.

18. Maksuhaldur ja kohtud on jätnud tähelepanuta, et äriühingu osakapitali sissemaksete ja väljamaksete maksustamist reguleerib erisättena

§ 50lg 2, mille kohaselt (2017.

aastal kehtinud redaktsioonis) peab residendist äriühing maksma tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. 19. Tulenevalt

§ 54

lõikest 2 peab äriühing esitama deklaratsiooni lisaks

§-des 49-53 nimetatud maksuobjektide kohta ka

§-des 50, 502, 521 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. Rahandusministri

  1. novembri
  2. a määrusega nr 60 on kehtestatud maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 7 „Dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist ja nendega seotud õigused, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute kasum, tulumaks lahkumisel ning krediidiasutuse avansiline tulumaks kasumilt”. Maksustamisperioodil omakapitali tehtud sissemaksed deklareeritakse lahtris
  3. Deklaratsiooni täitmise korra punktis 11 selgitatakse: „Koodil 7030 näidatakse maksustamisperioodil omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed, sealhulgas äriühingu asutamisel tehtud sissemaksed.“ 5

(6)3-19-2244 20. Kolleegium on seisukohal, et maksuhalduril on õigus kontrollida, kas äriühingu osakapitali üle antud mitterahalise sissemakse eseme väärtus vastab turuväärtusele. Äriregistrile esitatud hindamisakt ei ole maksumenetluses siduv tõend. Kui maksuhaldur teeb kontrolli tulemusena kindlaks, et mitterahalise sissemakse ese on hinnatud turuhinnast kallimaks, siis on maksumaksja deklareerinud TSD lisas 7 valeandmeid ning maksuhalduril on õigus teha maksuotsus, millega vähendatakse TSD lisa 7 lahtris 7030 deklareeritud väärtus. Selle tulemusena väheneb summa, mille ulatuses saab äriühing tulevikus teha maksuvabalt

§ 50lõikes 2 nimetatud väljamakseid.

Kokkuvõttes toob selline korrigeerimine äriühingule kaasa sama suure tulumaksukohustuse, nagu tekiks ka

§ 50

lg 4 kohaldamisel, kuid erinev on maksukohustuse tekkimise aeg –

§ 50

lg 2 kohaselt tekib tulumaksu tasumise kohustus alles siis, kui osaühingus vähendatakse osakapitali, osaühing omandab oma osa (osade tagasiost) või tehakse osanikele väljamakseid osaühingu likvideerimisel.

  1. Kolleegium on oma praktikas korduvalt kinnitanud, et maksuhaldur on pädev maksuotsuses korrigeerima kõiki maksudeklaratsioonis deklareeritavaid väärtusi olenemata sellest, kas korrigeerimise tulemusena tekib kohe ka suurem maksukohustus. Kui maksukohustuslane on deklareerinud ebaõigeid väärtusi ning keeldub vabatahtlikult maksudeklaratsiooni parandamast, saab deklaratsiooni parandust asendada haldusaktiga (maksuotsus). Näiteks on kolleegium aktsepteerinud maksuotsust, milles vähendatakse deklareeritud maksukohustust (vt
  2. märtsi
  3. a otsust kohtuasjas 3-18-495). Kuna äriühingu omakapitali tehtud sissemakse mõjutab äriühingu tulevikus tekkivat maksukohustust (

§ 54

lg 2), siis on maksuhalduril ka õigus selle sissemakse väärtust maksuotsusega korrigeerida. 22. Kolleegium märgib täiendavalt, et

§ 50

lg 2 deklareeritud sissemakse väärtuse korrigeerimine maksuotsusega ei too kaasa äriõiguslikke tagajärgi ega mõjuta osanike omavahelisi suhteid. Maksuotsusest ei teki õigusi ega kohustusi muuta osakapitali nimiväärtust, ülekurssi või osade nimiväärtuse suurust.

  1. Kuna kolleegium rahuldab kaebuse, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastavalt kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjale oli kaebaja menetluskulude suurus (koos riigilõivuga) halduskohtumenetluses 4380 eurot ning ringkonnakohtus 1942 eurot 50 senti. Kassatsioonimenetluses tasus kaebaja riigilõivu 50 eurot ning tasus õigusabi eest (ilma käibemaksuta) 1537 eurot 50 senti. Koos menetluskulude nimekirjaga esitati Advokaadibüroo WALLESS OÜ arve nr
  2. Kokku on seega kaebaja menetluskulud 7910 eurot (4380 + 1942,50 + 1587,50). Kolleegium leiab, et kulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning vastustajalt tuleb välja mõista 7910 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.