4-23-859/17

4-23-859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-859 (2315,22,009035) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi M Ku kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 23.02.2023 otsusele väärteoasjas nr 2315,22,009035 M K karistamises LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Katrin Vizel, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: M K; ik; xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
5. Jätta M Ku kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 23.02.2023 otsusele väärteoasjas nr 2315,22,009035 M Ku karistamises LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 23.02.2023 otsus väärteoasjas nr 2315,22,009035 M Ku karistamises LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, muutmata ja tühistamata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 40 (nelikümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 22.05.2023 täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 ja e-toimiku süsteemis tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.04.
7. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 22.05.
8. Kui kassatsioonkaebust 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.05.
9. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 23.02.2023 otsusega väärteoasjas nr 2315,22,009035 karistati M Kut LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, selles, et menetlusalune isik 24.11.2022 kella 21.43 ajal juhtis Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn mootorsõidukit viisil, mis ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, millega võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Oma sõiduviisiga (pannes oma mootorsõiduki tahtlikult külglibisemisesse) seadis ohtu kõrvalised isikud ja nende vara. Nimetatid käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isik alljärgneva kaebuse Patrullpolitseinik R A ja L T-i ütlused väärteoprotokolli 2315,22,009035 pole õiged. Kuna L T on ise kirjutanud tunnistaja ülekuulamis protokolli ja kinnitanud allkirjaga, et on teadlik vale ütluste andmisest, siis tuleb ka vastutusele selle eest. Ma pole teinud midagi sellist, milles mind süüdistatud on. Olin parklas u. 35min ja sel ajal ei liigutanud sõidukit. Jätaks täpsustamata siin täpsemad olud, et istungil saaks täpsemaid vastuseid, kuidas nad nägid mind driftimas. Sellel sõidukil on läbi aegade üks parimaid stabiilsuskontrolle ja seda pole võimalik välja lülitada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning märkis, et tahab, et tuleks välja see, et väärteotoimikus ei ole kohapeal kirjutatud tunnistaja ütlused, andmed on hiljem muudetud ning soovib menetluse lõpetamist. Selgitab, et 24.11.2022 oli Ülemiste keskuse parklas peaukse ees 20.55 kuni 21.35, sõidukiga xxx reg. märgiga xxx. Oli seal, kuna tal pidi olema kokkusaamine kell 21.30, aga teine osapool ei tulnud, sellepärast ei läinud ka Ülemiste keskusesse sisse. Terve seal oleku aja auto ei liikunud, oli autos üksi ja autost ei väljunud. Auto on ostnud 4 aastat tagasi xxx käest, kes on siiani auto omanik, kuna autot ei ole ümber registreeritud. Parklast lahkus Neste tankla kaudu Tartu mnt-le, politsei pidas ta kinni Järvevana teel. Kinnipidamise järgselt oli oma sõidukis, talle väideti, et ta driftis, ise kuhugi alla ei kirjutanud. Tunnistaja ütluste paberit talle näidati ja sel hetkel oli tekst poole lühem, allkiri oli külje peal. Tema nõudmisel pandi kohapeal allkiri ka teksti alla. Parklas oleku ajal nägi ka politseid seal, kui hakkas ära sõitma, oli politsei parkla teises otsas. Tema selle autoga ei ole driftimine üldse võimalik. Ei teadnud, et tal neli tasumata trahvi on, suurema 600 eurose trahviga pidi tegelema advokaat, ise tunneb aeg-ajalt trahvide vastu huvi. Tunnistaja R A selgitas kohtuistungil, et eelmisel aastal teostasid neljapäeval Ülemiste keskuses enda initsiatiivil liiklusjärelevalvet, instruktaažil öeldakse sel päeval olevad probleemkohad. Seisid parklas, kui paariline juhtis tähelepanu, et musta värvi xxx oli külglibisemises, ületas kindlasti ka kiirust aga kiirust nad ei mõõtnud, sõitsid järgi, peatasid kinni ja tegid vastavad toimingud. Koostasid väärteoprotokolli 24.11.
10. Seisid parklas SuurSõjamäe tee pool, enda mäletamist mööda ei olnud seal kaua olnud. Sealt nägid menetlusaluse isiku autot väga hästi. xxx seisis suunaga Neste tankla poole, üpris parkla keskel. Parklas oli veel sõidukeid. Tema nägi, et enne parklast välja sõites oli külglibisemises, tegi ühe tiiru, ja ilmselgelt ületas kiirust, silma järgi 30-40 km/h tundus kiirus. Menetlustoimingud tegi enne Järvevana teed, väärteoprotokolli ja tunnistaja ülekuulamise. Menetlusalune isik oli oma sõidukis, olid tema akna juures, tutvustasid väärteoprotokolli, õigused ja kohustused. Paberid 2 koostasid oma sõidukis, tutvustasid menetlusaluse isikule akna kaudu. Tunnistaja ülekuulamist ei tutvustanud, andis selle korraks isiku kätte, aga kuna ta tahtis sellest kohe pilti teha, võtsid selle tagasi. Isik ei olnud nõus dokumentidele alla kirjutama ja seda ei põhjendanud. Väärteoprotokolli koopia sai kätte. Sel kuupäeval oli parklas lumi osaliselt maas, sel hetkel ei sadanud. See olukord võis põhjustada ohtu kõrvalistele isikutele, kuna parklas oli veel autosid ja teisi inimesi. Tajus, et see manööver võis olla ohtlik. Ülemiste keskuse parkla on neljapäeviti problemaatiline, kuna neljapäeviti sinna kogunetakse ja rikutakse liikluseeskirju. Ei mäleta, kas sel päeval oli enne väljakutse sinna või mitte. Tunnistaja L T selgitas kohtuistungil, et teostas koos paarilisega liiklusjärelevalvet, seisis operatiivsõidukiga Ülemiste keskuse parklas, kuna see on problemaatiline koht, kus tihti rikutakse liikluseeskirju. Märkasid, et neist paralleelselt musta värvi xxx driftis kaks-kolm korda ja suundusid talle järgi. Auto oli hakanud parklast välja sõitma, nende ees libistas natukene külge, keeras kesklinna poole, jäi foori taga seisma ja kui liikuma hakkas sõitsid talle järgi, andsid peatumise märguande ja peatasid auto kinni Cirkle K juures, suunaga Järvevana poole. Isik oli üksi autos. Ei mäleta menetlusaluse isiku selgitusi täpselt. Ei mäleta täpselt, kus politseisõiduk seisis, menetlusaluse isiku sõiduk oli nende ja Neste tankla vahel, kus oli rohkem sõidukeid. Algselt oli sinna piirkonda väljakutse aga kuna sellega seoses midagi ei märganud, siis jäid sinna kontrollima seda ala, kuna see on problemaatiline koht. Täpselt ilmastikuolusid ei mäleta, aga midagi maha ei sadanud. Pärast sündmust antud ütlused on kõige õigemad, kuna need kõige värskemad, ehk said kell 21.28 väljakutse kuna Ülemiste keskuse parklas mitmed mootorsõidukid driftivad ja kohale jõudes kell 21.
11. märkasid xxx driftimas. Menetlusalune isik ei olnud kiirmenetlusega nõus, seega paariline tegi väärteoprotokolli, menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest. Tema enda ülekuulamise protokolli paariline menetlusalusele isikule tutvustas, oli ise seal kõrval. Menetlusalune isik ei lugenud neid ütluseid, vaid tutvustati talle, aga täpselt ka ei mäleta. Tunnistaja istus politseisõidukis kõrvalistuja kohal. Kui nemad seisid parklas, siis menetlusalune isik kaks korda driftis, ehk lasi sõidukiga külglibisemisesse ja lasi ringiratast. Nemad ise seisid parklast veidi eemal, kust oli lai vaade parklale, menetlusaluse isiku auto oli aga täpselt teiste autode kõrval, ei näinud kas sel hetkel tuli inimesi ostukeskusest ka, aga külglibisemine võis olla kindlasti ohuks nii tervisele kui varale. Seda, et menetlusalune isik oleks ütluste juures allkirja kohta midagi öelnud, ei mäleta. Parklas oleku ajal teised sõidukid seisid, ei driftinud. Juhiga suheldes ütles, et peatamise põhjuseks võis olla, et natukene rohkem libistanud kui oleks tohtinud, soovis saada hoiatust, trahvist pääseda. Kui politseiametnikud ütlesid, et ei, kas kiirmenetlus või väärteoprotokoll, oli menetlusalune isik nendega ülbe, ei teinud koostööd, ei soovinud vestelda. Ütlused kirjutas tunnistaja sinna omakäeliselt. Kohtulikes vaidlustes kaebuse esitaja leidis, et see asi tuleb lõpetada ja ega neid selle asja eest vastutusele ei võeta nagunii. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikes vaidlustes leidis, et on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on temale süüks pandava teo toime pannud, seega jätta vastavalt VTMS § 132 p 1 jätta kohtueelse menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Tunnistajate ütlused osaliselt ei haaku aga sündmusest on möödunud päris mitu kuud ja ei saa eeldada, et iga sündmust üksipulgi mäletaks. Politseiametnikest tunnistajate ütlusi ei ole alust kahtluse alla seada ning mõlemad on kinnitanud, et nägid menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukit BMW driftimas ehk läinud külglibisemisesse. Selline manööver võib olla ohtlik kõrvalistele liiklejatele, tunnistajad kinnitasid, et antud kohas oli teisi sõidukeid ja isikuid. Kohtuväline menetleja nõustub mõistetud trahvi suurusega s.o 40 eurot, mis jääb sanktsiooni keskmisesse määra. Kaebuse esitaja repliigi korras leidis, et ta ei ole selle autoga driftinud, selle sõiduki pöörderaadius on 12 meetrit, mis on üsna palju ja autoga ringi pöörates võib jääda mingi mulje aga selle autoga ei ole võimalik teha seda, milles teda süüdistatakse. Maakohtu seisukoht 3 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 242 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Vaidlust ei ole selles, et M K 24.11.2022 kella 21.43 ajal juhtis Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn, Ülemiste keskuse parklas, sõidukit xxx reg. märgiga xxx. Seda kinnitab menetlusalune isik ise ja ka tunnistajad. Antud asjas on aga vaidlus selles, kas M K juhtis sõidukit viisil, mis ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, millega võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning oma sõiduviisiga, pannes oma mootorsõiduki külglibisemisesse, seadis ohtu kõrvalised isikud ja nende vara. Kaks tunnistajat on andnud ütlusi, et nad nägid menetlusaluse isiku juhitud sõidukit külglibisemises, kuigi nende ütlused erinevad selles, mitu ringi sõiduk tegi, ei ole kohtul alust tunnistajate ütlustes kahelda. Tunnistaja L. Ti ütlustest saab järeldada, et ta nägi kaebuse esitaja juhitud sõidukit minemas külglibisemisse ning juhtis sellele ka R. A tähelepanu. Seega nägi L. T kaebuse esitaja käitumist algusest peale, R. A aga alles sellest hetkest kui tema tähelepanu sellele juhiti. Seega ei saanudki tunnistajad näha kaebuse esitaja käitumist ühtemoodi. Kaebuse esitaja on eitanud sõiduki juhtimist viisil, et selle külglibisemisesse lasi. Väärteo protokolli koostamisel ei soovinud menetlusalune isik ütlusi anda. Hiljem on saatnud seletuskirja (vastulause), kus selgitas, et tegemist oli parklas ümber pööramisega, kuna alguses hakkas pöörama poe poole, kuid mõtles ümber ja oli vaja taas ümber pöörata. Samuti selgitas, et auto pöörab talvel suurema ringiga, kuivõrd on tegemist neliveolise sõidukiga, sõiduk on kohmard libedaga ja väldib seetõttu sellega sõitmist siis, kui teedel on koristamata lumepudru. Kaebuses on aga välja toonud, et sellel sõidukil on üks parimaid stabiilsuskontrolle, mida ei ole võimalik välja lülitada. Kohtuistungil menetlusalune isik täpsustavamaid ütlusi ei andnud. Ei ole aga eluliselt usutav, et menetlusaluse isik tehes parklas sõitma asudes kaks pööret jätab see tunnistajatele mulje, et tegemist on külglibisemisega. Külglibisemise jaoks on vaja kindlasti suuremat kiirust kui parklas liikumiseks vajalik on ja väikese kiirusega sõites sõiduk kergelt külglibisemisesse ei lähe. Seda enam, et kell 21.43 on veel Ülemiste keskus lahti, tunnistajate ütluste kohaselt oli parklasse pargitud ka autosid, millede ümber on suure tõenäosusega jalakäijaid, kellede tõttu peab parklas ka liikuma kiirusel, mis jalakäijaid ei ohustaks. Antud 4 juhul kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes ja kaebuse esitaja selgitusi saab pidada vaid ennast õigustavateks, otsides võimalust karistusest pääseda. Seejuures on kaebuse esitaja väited erinevates menetlusstaadiumites diametraalselt vastuolulised. Kui kaebuses on kaebuse esitaja leidnud, et tema juhitud sõidukil on läbi aegade üks parimaid stabiilsuskontrolle, siis vastulauses on ta märkinud hoopis seda, et kuivõrd rehvipind on nii suur, siis väldib selle sõidukiga sõitmist kui lumepudru on maas, sest see jääb kandma ja libisema. Seega kui lumi on maas, siis kardab kaebuse esitaja selle sõidukiga sõitmist, kuivõrd sõiduk hakkab libisema. Selline väide aga lükkab ümber kaebuse esitaja väite sõiduki kõigi aegade parimast stabiilsuskontrollist. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest, et parklas oli lumi maas, seega vastulauses märgitud seisukohta arvestades olid olemas kõik vajalikud eeltingimused selleks, et sõiduk vaatamata läbi aegade parimale stabiilsuskontrollile võiks libisema hakata. Kui veel natuke kiirust lisada ja rooli keerata, siis läheb sõiduk külglibisemisse. Kui see juhtuks kogemata, juhtuks seda üks kord, kuid tunnistaja L. Ta selgitustest nähtuvalt juhtus seda mitu korda, mis näitab juhi teadlikku tegevust. Kohus leiab, et sõidukile paigaldatud juhiabi süsteemid on selleks, et aidata juhil erinevates sõidutingimustes hoida kontrolli sõiduki liikumissuuna üle, kuid kui suure rehvipinnaga sõidukiga sõita kõvakssõidetud lumel, siis ei aita ei stabiilsus- ega veojõukontroll kui juht teeoludega arvestada ei soovi. Juhiabisüsteemid aitavad juhti vaid juhul, kui juht arvestab ilmastiku- ja teeoludega, sõites nendele teeoludele vastavalt. Kui aga juht nende oludega ei soovi arvestada ja kiirendades rooli keerab, saavutab ta vaatamata juhiabisüsteemidele selle, et sõiduk lumisel teepinnal ei allu enam abisüsteemide kontrollile ja sellisel juhul sõltub sõiduki liikumissuund juba ainult juhist. Kui juht enam sõiduki suunamisega toime ei tule, siis hakkavad mõjuma inerts ja raskusjõud ning sõiduki liikumissuund muutub ettearvamatuks. Seetõttu leiab kohus, et tunnistajate nähtud kaebuse esitaja korduv käitumine sõiduki külglibisemisse viimisel oli tahtlik ja eesmärgipärane käitumine. Mis puudutab kaebuse esitajale esitatud süüdistust, siis ei ole kaebuse esitaja oma kaebuses sellele üldse mingit tähelepanu pööranud ja on märkinud vaid seda, et ta ei ole teinud midagi sellist, milles teda süüdistatud on. Seevastu vastulauses on ta märkinud, et politsei väitel olevat ta ohustanud teisi inimesi, keda ei olnud ja rikkunud teiste vara, ei saagi aru, kas ta mõtles jääd, mis maas oli. Sellistest väidetest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei saagi aru, mille eest teda karistatud on. Kohus peab vajalikuks seetõttu juhtida kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et teda süüdistati selles, et ta juhtis sõidukit viisil, mis ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, millega võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega süüdistati kaebuse esitajat selles, et ta käitus sõidukit juhtides viisil, mis ei arvesta teiste liiklejatega ning ei hoidunud inimeste, vara ja keskkonna ohustamisest, s.t oma teiste liiklejate suhtes hoolimatu käitumisega lõi ta ohu inimestele, varale ja keskkonnale. Juhul, kui põhjustatud oht oleks realiseerunud, oleks süüdistatud kaebuse esitajat juba oma käitumisega loodud ohu realiseerimises, s.o LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o liiklusõnnetuse põhjustamises, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kui sellise käitumisega oleks põhjustatud isikule raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, oleks tegemist juba kuriteoga, mitte väärteoga. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd Ülemiste keskuses asuvatest kauplustest on mõned avatud kuni kella 22.00ni, siis on keskuse parklas nii külastajate sõidukeid kui ka külastajaid, mida kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad ning seega kaebuse esitajale süüks arvatud käitumine ei arvestata teiste liiklejatega ja luuakse oht inimestele, varale ja keskkonnale. On ilmselge, et sõidukit korduvalt külglibisemisse lastes ei saa juht enam näha kõike ümbritsevat ega näe muutuvat olukorda, sõidukite ja jalakäijate liikumist ajal, mil ta sõidukit juhib, kuivõrd ta ei jõua kontrollida külgedel ja taga toimuvat, veel vähem sellele muutusele reageerida, sest 5 sõiduk libiseb ja seda külglibisemist külje suunast peatada ei ole võimalik. Seega loob juht selliselt käitudes ohuolukorra, mis ei realiseerunud, s.t tagajärg veel ei saabunud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit viisil, mis ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidnud oma käitumises kõigest, millega võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, oma sõiduviisiga, pannes oma mootorsõiduki tahtlikult külglibisemisesse, seadis ohtu kõrvalised isikud ja nende vara. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 sätestatud liikleja kohustust ning tegemist on väärteoga LS § 242 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Väärteoasjas koostas lahendi Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt LS § 242 lg 1 sättele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Menetlusalune isik viis oma sõiduki Ülemiste keskuse parklas külglibisemisesse, millega seadis ohtu kõrvalised isikud ja nende vara ja juhtis mootorsõidukit viisil, mis ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidnud oma käitumises kõigest, millega võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sõiduki külglibisemine ei teki vaid kahe pöörde tegemisest, seda ka novembris, kuna tunnistajate sõnul oli veidi lund maas, maa oli osaliselt lumega kaetud. Külglibisemiseks on vaja kiirust suurendada ja rooli keerata, hoides samal ajal autot kontrolli all. Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist nähtub, et M Kule on juhtimisõigus omistatud alates 1999 aastast, seega saaks teda pidada pikaajalise juhtimiskogemusega isikuks, kellel on eelduslikult ka vajalikud teadmised liiklusnõuetest. Korduvad karistused liiklusnõuete rikkumise eest aga viitavad sellele, et kaebuse esitaja suhtub liiklusnõuete täitmisse üleolevalt. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli vägagi teadlik oma juhtimisstiili valikust ja sellisel viisil mootorsõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 sätestatud liikleja kohustust ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine 6 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Peale eelmärgitu tuleb karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Kohtule esitatud karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul 4 kehtivat väärteokaristust, millistest viimased kolm on alates 2020 aastast karistused liiklussüütegude eest. Kõigi 4 süüteo puhul on isikut karistatud rahatrahviga, milliseid ta tasunud ei ole. Kohtuistungil kaebuse esitaja ütles, et ta ei ole teadlik neljast rahatrahvist ja aeg-ajalt tunneb nende vastu huvi. Seega korduvad väärteokaristused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Selline asjaolu annaks vastavalt kohtupraktikale aluse määrata ka keskmise süü korral karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui isikus on vaja kinnistada arusaama liiklusnõuete kehtivusest. Samas nähtub kohtuinfosüsteemist, et kaebuse esitaja on aastate jooksul korduvalt jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata ning kohtuvälised menetlejad on esitanud kohtule korduvalt taotlusi asenduskaristuste kohaldamiseks, s.t rahatrahvid kaebuse esitajat õiguskuulekusele ei sunni. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega kui liikluses karistatakse isikuid, kes liiklusnõuetest kinni ei pea ja seavad ohtu teised inimesed ja nende vara, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning sunnib kaebuse esitajat ja ka teisi edaspidi õiguskuulekusele. Kuigi kohus peab määratud karistust eripreventiivsest eesmärgist lähtuvalt leebeks, ei saa kohus kaebemenetluses kohtuvälise menetleja määratud karistust raskendada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele 7 minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seetõttu jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8