← Eesti

2-22-4568/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023. a Tsiviilasja number 2-22-4568 Tsiviilasi G Ie hagi T D Pi ja A M Pi vastu elatis

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 459

lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise muutmise nõude esitamiseks annab aluse ka PKS § 2172 , mille lg-s 1 on sätestatud, et kui enne

  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu PKS § 2172 lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
  5. Hageja taotleb elatise vähendamist selliselt, et talle jääks kohustus tasuda kummagi kostja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni 100 eurot kuus. Hageja on tuginenud sellele, et võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga on muutunud õiguslik olukord, samuti on muutunud tema enda võime sissetulekut saada.
  6. Kohtu hinnangul tuleb

§ 459

kohaldada koosmõjus PKS § 101 lg-ga 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. See tähendab, et hoolimata

§ 459

lg-s 1 kirjeldatud asjaolude esinemisest, on miinimummääras elatise vähendamiseks alust üksnes juhul, kui esinevad PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused. PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses on sätestatud, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 arvutatud elatise summa; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tuvastamaks hageja nõude põhjendatust, tuleb kohtul hinnata hageja esiletoodut ning kaaluda, kas hageja olukord on võrreldes 30.09.2021 tehtud kohtulahendi tegemise ajaga muutunud, mis annaks põhjuse vähendada välja mõistetud elatist. 7. Hageja on tuginenud sellele, et on teinud kulutusi vahetul suhtlemisel kostjatega. Samas ei ole selliste kulutuste suurust välja toodud. Kohtul puudub seetõttu võimalus veenduda nende kulutuste kandmises ja nende suuruses. Seetõttu ei saa kohus jõuda järeldusele, et kostjate 4

(8)2-22-4568 kulutused on hageja poolt mingis ulatuses varasemalt kantud. Samuti ei saa jõuda järeldusele, et tegemist on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud asjaoludega. Suhtluskorra (tl 122-129) sagedus on vähem kui seitse päeva kuus, seega ei saaks kohus ka seetõttu elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada.
  1. Hageja on hagis välja toonud, et tal on ülalpidamiskohustus oma täisealise tütre ees, kes ei saa ise endale ülalpidamist hankida. PKS § 98 lg-st 1 tuleneb, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Seega ei saa kohus vähendada alaealistele hagejatele tasumisele kuuluvat elatist põhjusel, et hagejal on ülalpidamiskohustus ka täisealise lapse ees (kui sellise kohustuse olemasolu peaks olema tõendatud). Selge ei ole ka, mis takistab täisealisel lapsel nõuda elatist oma teiselt vanemalt.
  2. Hageja väite kohaselt on tema sissetulekuks alates hagi esitamisest vaid töövõimetoetus. Kohtu hinnangul tuleb lugeda antud väide tõendatuks. Eesti Töötukassa 23.11.2017 otsusest (tl 13-14) nähtub, et hagejal on tuvastatud puuduv töövõime, kestusega 5 aastast, töövõime vähenemise periood 07.11.2017-06.11.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 otsusest nähtub, et puuduv töövõime ei välistanud hagejal siiski osaliselt töötamist. Ringkonnakohtu otsusest (punkt 10) nähtub maakohtu poolt tuvastatu; Sotsiaalkindlustusameti 26.08.2019 otsusega (t I kd lk 94-95) on tõendatud, et kostjal ei ole tuvastatud puude raskusastet ega määratud puudega tööealise isiku toetust. xx-i 23.01.2020 ja 02.03.2020 hinnangutega on tõendatud kostja võime tööd teha ja endale sissetulekut teenida (t I kd lk 97- 98, 119). Kostja võime endale sissetulekut teenida ning end ja lapsi ülal pidada on tõendatud nii kostja konto väljavõtetega (t I kd lk 134, II kd lk 93-101) kui see nähtub Maksuja Tolliameti tõendist (t II kd lk 14). Kostja on ise esile toonud, et juunist kuni septembrini 2020 oli tema keskmine kuu sissetulek 1194.05 eurot (t II kd lk 91). Hageja kinnitusel on ta alates jaanuarist 2022 haiguslehel ega ole enam saanud tervise tõttu tööd teha. Hageja kontoväljavõtetest (tl 16, 48, 81, 101-119, 136-137) nähtuvalt on hagejale makstud töövõimetoetust, mis vastab puuduva töövõime toetuse suurusele ning alates 01.03.2022 Eesti Haigekassa poolt igakuiselt töövõimetushüvitist (tl 50, 101-119). Samuti nähtub hageja kontoväljavõtetest (tl 18-22), et viimati on hagejale makstud tasu osutatud teenuse eest 04.02.2022 (xxx), 03.05.2022 (xxx lõpparve, tl 110) ja 16.02.2022 (xxx). xxx 28.04.2022 avaldusest (tl 46) nähtuvalt on hageja tööleping erakorraliselt üles öeldud alates 03.05.2022 koondamise tõttu. Maksu- ja Tolliameti päringu vastusest (tl 130) nähtuvalt on hagejale tehtud viimane töötasu väljamakse juunis 2022 (mis vastab ajaliselt maikuu 2022 lõpparvele). Eesti Töötukassa 17.01.2023 otsusest (tl 145-146) nähtub, et hagejal on tuvastatud puuduv töövõime, kestusega 2 aastat, töövõime vähenemise periood 07.11.2022-06.11.
  4. Kohtu hinnangul saab eeltooduga lugeda tõendatuks, et hagi esitamise ajaks oli hageja olnud juba mõnda aega täielikult töövõimetu, on seda praeguse ajani ning töövõime osalist või täielikku taastumist ei ole lähiajal võimalik ette näha. Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda sellest, et hageja sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus ning erinevalt varasema lahendi tegemise asjast ei ole hagejal võimalik saada täiendavat sissetulekut.
  5. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejal oleks säästusid, mille arvelt ülalpidamist anda või vara, mille võõrandamise läbi saaks hageja vahendeid seadusjärgses määras ülalpidamise andmiseks. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal oleks võimalik anda elatist selliselt, et võõrandada enda kolmetaline korter ja osta selle eest väiksem ja odavam korter. Kolmetoalist korterit 5
(8)2-22-4568 Lasnamäel ei saa pidada kinnisvaraks, mille väärtus ei ole õiglases suhtes hageja perekonna sissetuleku ja perekonna suurusega. Hagejal on vajalik kasutada piisava suurusega korterit, et kostjatel oleks suhtluskorra alusel mugav ema juures viibida. Kostja ettepanek, et hageja võiks endale muretseda väiksema korteri, võib vähendada kostjate huvi ema juures viibida ning ettepanekust lähtumine võiks kahjustada seega ema ja laste omavahelist suhet.
  1. Hageja ei ole toonud välja enda põhjendatud vajaduste suurust, hageja on vaid umbmääraselt märkinud, et töövõimetoetusest ei piisa elamiskuludeks ja kallite ravimite soetamiseks. Kohtu hinnangul on võimalik hageja põhjendatud kulude tuvastamisel lähtuda arvestuslikust elatusmiinimumist. Statistikaameti veebilehel avaldatud teabe kohaselt (kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalnetorjutus-ja-vaesus/arvestuslik-elatusmiinimum) oli arvestuslik elatismiinimum
  2. a 303,40 eurot. Samal veebilehel sisalduva selgituse kohaselt on arvestuslik elatusmiinimum väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Töövõimetoetus oli alates 01.04.2022 puuduva töövõime korral 16,33 eurot päevas. See tähendab vastavalt 489,90 eurot kuus, milles on 30 päeva. Alates 01.04.2023 on töövõimetoetus puuduva töövõime korral 18,60 eurot päevas, s.o vastavalt 558 eurot kuus, milles on 30 päeva. Riigikohus on 09.06.
  3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 21.4) leidnud, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis. Kohus leiab, et sissetulekust peab hagejale jääma kätte vähemalt arvestuslik elatusmiinimum, mis oli
  8. aastal 303,40 eurot. Kui hageja sissetulekust võtta maha arvestusliku elatusmiinimumi osa (489,90-303,40=186,5) ja jagada ülejäänud summa hageja kahe alaealise lapse vahel, siis saab summaks kummagi lapse kohta ümardatult 93 eurot. Aastal 2023 on töövõimetoetus olnud küll mõnevõrra suurem, samas on üldtuntud asjaoluna võrreldes aastaga 2022 oluliselt suurenenud elukallidus. Seega ei saa jõuda järeldusele, et töövõimetoetusest saaks kummalegi kostjale 100 euro suuruse elatise maksmisel jääda hagejale ka alates 01.04.2023 enam kui hädavajalike elamiseks vajalike kulude katteks.
  9. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 459kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.

Võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga on oluliselt halvenenud hageja varaline võimekus ja seoses sellega ka suutlikkus anda elatist kostjatele varasemas ulatuses. Hagejal ei ole võimalik anda kostjatele varasemas ulatuses ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist oluliselt kahjustamata. Seda tuleb käsitleda PKS § 102 lg 2 6

(8)2-22-4568 kohase mõjuva põhjusena elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra. Kohus toob esile ka selle, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt. Samuti peab üle 30-aastane inimene hakkama mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Lisaks leiab kohus, et kohtuotsus peab olema täidetav. Kohtu hinnangul ei saa elatist maksma kohustatud isikult välja mõista elatist, mis on talle üle jõu käiv. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt
  1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3311 ja
  2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Kohus on seisukohal, et praeguses asjas on pärast varasema lahendi tegemist muutunud asjaolude tõttu 30.09.2021 otsusega välja mõistetud elatise suurus hagejat ebamõistlikult koormav. Samas on hagejal õigus ja kohustus oma lastega, s.o kostjatega suhelda. Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.
  3. a määrusega on määratud kindlaks suhtluskord, mille kohaselt viibivad kostjad hageja juures alates
  4. a augustist iga kuu paaris nädalate nädalavahetusel reedest pühapäevani, samuti võimalusel tööpäeva õhtul nädala sees ning suvevaheajal viibivad lapsed lisaks tavapärasele suhtlusele hagejaga ühel korral kümme päeva järjest, samuti vähemalt kolm nädalat koolivaheaegadel. Koos veedetaval ajal on sageli vajalik kulutuste tegemine, kas siis söömiseks või meelelahutuseks. Kui kohus ei vähenda elatist suuruseni, mis hagejal on tegelikkuses võimalik tasuda, siis satub ohtu ka hageja poolt lastega suhtlemisel ka lastele vahetu ülalpidamise andmine ning taoline olukord ei ole laste huvidega kooskõlas.
  5. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagi rahuldada, muuta varasema lahendiga väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni.
  6. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et elatise vähendamine tulenevalt halvenenud tervislikust seisundist saab olla piiritletud ajaga, mil kehtib töövõime hindamise otsus. Esitatud teabest nähtuvalt on hageja töövõime olnud piiratud juba alates 07.11.2017 (tl 13), kehtiv töövõime hindamise otsus on tehtud ajavahemikuks 07.11.2022-06.11.
  7. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud teabest, et on põhjus eeldada hageja töövõime märkimisväärset suurenemist pärast 06.11.
  8. Samuti ei oleks menetlusökonoomia aspektist otstarbekas, kui hageja peab iga otsuse kehtivuse möödudes pöörduma uuesti kohtusse elatise vähendamise nõudega ning tõendama oma töövõime jätkuvat puudumist. Sellise korduva kohtusse pöördumise vajaduse tekitamine ei ole inimlikust aspektist aktsepteeritav, eriti arvestades töövõime hindamise otsuses toodud piiranguid (tegutsemispiirangud seonduvalt psüühika- ja käitumishäiretega, emotsionaalse labiilsuse ja ärevusega). Kostjatel on võimalik olukorra muutumisel, s.o hageja tervisliku seisundi olulisel paranemisel, pöörduda vajadusel kohtusse elatise suurendamise nõudega. Seetõttu vähendab kohus tasumisele kuuluvat elatist alates hagi esitamisest ega piira seda töövõime hindamise otsuse kehtivuse perioodiga.
  9. Kuna kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada elatist nõutud summani lähtudes hageja tervisliku seisundi muutumisest, ei pea kohus otstarbekaks asuda käsitlema ka muid võimalikke vähendamise aluseid (lapsetoetus, vanemate ebavõrdne varaline seis). 7
(8)2-22-4568 16. Hageja poolt või tema nimel enam tasutud elatis (kui hageja on ajaperioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise ajani tasunud elatist varasemalt väljamõistetud määras) tuleb arvestada tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise katteks. 17.

§ 164lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.