Obsah (4)
§ 3141§ 440§ 164§ 168KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2
§ 3141
kohaselt kohtuotsuse saatmisega samale e-postiaadressile, mille kaudu nad on kohtuga suhelnud. Kohtuotsus loetakse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Edasikaebamise kord 2-22-16930 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Hageja nõuded ja põhjendused
- Hageja esitas 11.11.2022 hagiavalduse põlvnemise tuvastamise ja elatise saamise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt sündis S V B A B (ema) ja V Bi (isa) kooselu ajal, ent lapse sünniakti isa kohta kannet toona ei tehtud. Samas pole hagiavalduse kohaselt V B kunagi väitnud, et ta pole lapse isa. Hageja palub tuvastada, et V B on S V B isa.
- Kui ema koos lapsega Eestisse elama asus, jäi isa xxx, ent saatis lapse emale raha lapse ülalpidamiseks. Elatise välja mõistmiseks hagiavalduse esitamise tingis asjaolu, et viimati kandis isa raha
- a augustis. Ema töötab xxx ning tema sissetulekuks on palk 1200 – 1300 eurot neto, lapsetoetus 60,00 eurot ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurot. Lapse ülalpidamiseks vajalike igakuiste kulutustena on ema välja toonud 613,30 eurot. Lisaks peab silmaprobleemide tõttu hageja iga aasta vahetama nägemisprille, mille maksumus on ca 200 eurot. Hageja palub V Bilt välja mõista hageja kasuks alates V Bi isaduse tuvastamisest igakuise elatise hageja ülalpidamiseks summas 300 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja PayPal kontole xxx iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Kostja seisukohad
- Kostja saatis kohtule
- märtsil
- a vastuse hagiavaldusele, milles kinnitab, et on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud. Vastuses kinnitab kostja, et on täielikult nõus enda tuvastamisega hageja isaks. Samuti kinnitab, et on nõus peale kohtulahendi jõustumist maksma igakuiselt hagejale 300 eurot lapse ema kontole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (
§ 440lg 1).
Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleval juhul elab isa xxx ning Eestisse kohtusse ilmumine oleks talle selgelt seotud ka suurte kuludega. Isa on esitanud xxx osariigi notari poolt kinnitatud allkirjaga avalduse hagi õigeksvõtu kohta. Kuigi
§ 440
lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, siis antud juhul pole kohtul põhjust kahelda kostja isaduses. Asjas esitatud sõnumivahetustest nähtub, et isa pole oma isadust eitanud, on palunud lapse emal saata lapse omaksvõtuks vajalikud paberid ning lubab peagi elatiseks raha saata.
- Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
- Perekonnaseaduse kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 100 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise 2
(3)2-22-16930 kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa.
- Lapsele elatise maksmine vastab lapse huvidele ning elatise suuruse üle pooltel vaidlust ei ole. Hageja esitatud sõnumivahetusest ilmneb, et kostja pole keeldunud elatise maksmisest, on viidanud probleemidele ja lubanud peagi maksta. Kohtule esitatud vastuses nõustub kostja maksma hageja nõutud elatist summas 300 eurot kuus. Soovitud elatise määr on mõnevõrra suurem perekonnaseadusega ette nähtud miinimummäärast, mistõttu pole vanematevaheline kokkulepe ka vastuolus perekonnaseadusega. Elatis katab ema poolt välja toodud lapse ülalpidamiskulud. Seetõttu leiab kohus, et hagi saab rahuldada selliselt, nagu hageja ja kostja seda on soovinud. Menetluskulud
- Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei ole. Elatise nõudmise ja põlvnemise tuvastamise hagilt riigilõivu tasuda ei tule. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduse eest 70 eurot. Hagi tagamise avalduse jättis kohus rahuldamata. 9.
§ 164
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisajsas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise.
§ 164
lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja.
§ 168
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei olem oma käitumisega andnud põhjust hagu esitamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda tulenevalt
§ 164
lõikest 1 lapse ülalpidamisasjas ning
§ 168
lõikest 6 põlvnemisasjas, kuna isa ei ole keeldunud isaduse tuvastamisest ning on kinnitanud valmisolekut ja tegevust omaksvõtudokumentide allkirjastamiseks. Seega pole lapse isa oma käitumisega andnud põhjust lapse põlvnemise kohtulikuks tuvastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3
(3)