4-23-1385/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 23.05.2023 Väärteoasja number 4-23-1385 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi sekretär Jaanika Brikkel Väärteoasi Sissenõudja taotlus Roman Otsnikule asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2315,20,003101 Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee Süüdlane Roman Otsnik, isikukood: 39209010841; asukoht: XXX (kannab karistust) Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras: Rahuldada sissenõudja taotlus. Asendada Roman Otsnikule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.07.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,20,003101 määratud tasumata rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot 1 (ühe) päeva pikkuse arestiga. Arest tuleb Roman Otsnikul ära kanda vahetult pärast Tartu Maakohtu 22.03.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1353 mõistetud karistuse ärakandmist. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Kersti Seisler, Roman Otsnikule ja Tartu Vanglale Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas 03.07.2020 kiirmenetluse otsusega nr 2315,20,003101 Roman Otsnikku KarS § 25 lg 2 - § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Rahatrahvi tasumiseks määrati pikem tähtaeg, s.o 03.10.
3. Kiirmenetluse otsus jõustus 21.07.
4. Kuna R. Otsnik rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Kersti Seisler, täiteasi nr 011/2020/1411). 21.03.2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 28.04.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse R. Otsnikule asenduskaristuse kohaldamiseks. R. Otsniku tasumata rahatrahvi summa on 60 eurot. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas R. Otsnik, et ta viibib hetkel vanglas ja vabaneb XXX, siis saaks ta teha üldkasulikku tööd. Vabaduses saaks ta ehk ka trahvid ära maksta, vangistuses ei ole raha. Rahatrahv on tasumata, sest süüdlasel puudusid rahalised vahendeid. R. Otsnik soovib teha üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht R. Otsnikul on Politsei- ja Piirivalveameti 03.07.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,20,003101 määratud rahatrahv seniajani tasumata. R. Otsnik ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et R. Otsnikule määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. Otsnikul 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest (süstemaatilised vargused, kelmus, arvutikelmus) ja 4 kehtivat väärteokaristust varavastaste süütegude eest (arvestades rahatrahvi sissenõuete aegumise aega) ning temale on karistuseks mõistetud nii tingimisi vangistus käitumiskontrollile allutamisega kui ka üldkasulikku tööd, ta on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemisega mh käitumiskontrolli ajal, üldkasuliku töö ajal aga pöörati ärakandmata karistus täitmisele, puudub kohtul veendumus, et süüdlane oleks tegelikult motiveeritud vabaduses üldkasulikku tööd tegema. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on R. Otsnikku tulnud varasemas karistuse täitmisele pööramise menetluses ka tagaotsitavaks kuulutada ja istungile sundtuua kriminaaltäitemenetlusest kõrvalehoidmise tõttu. Samuti on esinenud raskusi isikuga kontakti saamisel vabaduses, et dokumente kätte toimetada. Ei saa ka tähelepanuta jätta, et isikul on esinenud probleeme endale eluaseme leidmisega, mistõttu pani ta toime varavastaseid süütegusid. Kuritegude toimepanemist on soodustanud ka sõltuvusainete, s.o narkootikumide tarvitamine. Seetõttu jääb ka R. Otsniku palve asendada tema tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga rahuldamata. Kohus ei pea asenduskaristusena määrama süüdlasele üldkasulikku tööd, kui tuginedes tema senisele käitumisele vabaduses saab väga suure tõenäosusega prognoosida, et üldkasuliku töö tegemisel võivad tekkida probleemid just süüdlase isikust tulenevalt. Raskused inimesega sidevahendite teel kontakti saamisel, probleemid elukohaga ning sõltuvusprobleemid ei toeta üldkasuliku töö ladusat kulgemist. R. Otsniku tasumata rahatrahvi suuruseks on 15 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb R. Otsniku asendusaresti pikkuseks 1 päev – asenduskaristuse arestipäevade arv arvestatakse süüdlase kasuks. 2 Arest tuleb R. Otsnikul ära kanda peale Tartu Maakohtu 22.03.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1353 mõistetud karistuse ärakandmist. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 3