Obsah (11)

§ 477§ 613§ 172§ 174§ 175§ 138§ 139§ 4842§ 144§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-146018 Tsiviilasi Tallinn, E. Vilde

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Tallinn, Mustamäe linnaosa, E. Vilde tee 81 korteriühistu (avaldaja) esitas 28.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. G. (puudutatud isik) võlgnevuse summas 947,40 euro saamiseks. Kohus tegi 29.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 10.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja menetlus anti üle Harju Maakohtule. Avaldaja esitas 02.03.2023 nõuetekohase avalduse A. G. (puudutatud isik) vastu võlgnevuse nõudes.
2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand (registriosa nr xxxxxxxx) aadressil E. Vilde tee 81-xx, Tallinn ja puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud perioodil 01.02.2022 kuni 31.01.2023 elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid summas 1 546,10 eurot, mille puudutatud isik on jätnud tasumata kogu ulatuses. Lisaks on avaldaja arvestanud viiviseid perioodi 26.03.2022 kuni 01.03.2023 eest tasumata arvetelt määraga 0,022% päevas, s.o kogusummas 46,56 eurot.
3. Puudutatud isikule olid tsiviilasja materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 20.03.2023, kuid puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks avaldusele vastuväiteid ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus vaatab korteriühistu avalduse korteriomaniku vastu asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 613

lg 1 p 1 järgi on hagita asjad ka korteriühistu nõuded korteriomanike vastu majandamiskulude tasumiseks. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. Avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 1 546,10 eurot, perioodil 26.03.2022 kuni 01.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivis tasumata majandamiskuludelt summas 46,56 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (1 546,10 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni. 2 2-22-146018 7. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõuded, s.o põhinõue 1 546,10 eurot, viivis perioodi 26.03.2022 kuni 01.03.2023 eest summas 46,56 eurot ja edasiulatuv viivis, on põhjendatud. Kohus rahuldab avalduse ning põhjendab seda järgmiselt. 8. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 8.1. puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga E. Vilde tee 81-xx, Tallinn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx (dtl 24 – kinnistusraamatu väljavõte); 8.2. avaldaja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite asukohaga Vilde tee 81, Tallinn, kaasomandi eset; 8.3. puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige; 8.4. avaldaja on puudutatud isikule perioodil 01.02.2022 kuni 31.01.2023 esitanud korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid kogusummas 1 546,10 eurot, mis on jäetud puudutatud isiku poolt tasumata. 9. Kohus hindab esmalt, kas avaldajal on õigus nõuda tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste arvetel märgitud ulatuses. 10. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. 11. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Seevastu lõike 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. 12. Kohus tuvastab, et avaldaja põhikirja (dtl 27jj) p 3.2 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majapidamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikmeomanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Samuti tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratudkuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest maksed juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse :

1. a)sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust, kui korteris on mõõtur, siis mõõturi näidu järgi;
2. b)kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. 13. Ülaltoodu alusel tuvastab kohus, et puudutatud isikul kui korteriühistu liikmel tekkis kohustus tasuda arved 202151024 kuni 301151024 perioodi 28.02.2022 kuni 31.01.2023 eest seoses puudutatud isiku korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenustele. 14. Järgmiseks hindab kohus, kas puudutatud isikul on avaldaja ees arvete 202151024 kuni 301151024 osas täitmata kohustusi ehk kas avaldajal on õigus nõuda tasumist summades ja ulatuses, milline on käesolevas tsiviilasjas esitatud. 3 2-22-146018 15. Kohus tuvastab, et nõude arvestuse (dtl 61) ja arvetega (dtl 62-73) on tõendatud, et avaldajal on puudutatud isiku vastu arvete 202151024 kuni 301151024 tasumise nõue kogusummas 1 546,10 eurot. 16. KrtS § 42 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lõike 2 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. 17. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 18. Lisaks on KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud ka avaldaja viivisenõue puudutatud isiku vastu. Võlgnetavate viiviste suuruseks perioodi 26.03.2022 kuni 01.03.2023 eest esitatud arvete 202151024 kuni 301151024 osas on 46,56 eurot. 19. Avaldaja on lisaks esitanud viivisenõude alates 02.03.2023 seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, VÕS § 113 ja põhikirja p 3.2 kohaselt on avaldajal õigus maksetega viivitamisel viivist nõuda, rahuldab kohus edasiulatuva viivisenõude seadusjärgses määras põhinõudelt summas 1 546,10 eurot alates 02.03.2023. 20. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel, samuti arvestades, et puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud vastuväiteid ning avaldaja on oma nõuete olemasolu ja suurust tõendanud, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 1 546,10 eurot, perioodil 26.03.2022 kuni 01.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise tasumata majandamiskuludelt summas 46,56 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (1 546,10 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. 22.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 23. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd puudutatud isiku käitumine põhjustas kohtusse pöördumise ning kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses. 24.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 65 eurot, rahvastikuregistrile esitatud taotluse riigilõiv summas 15 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 120 eurot koos käibemaksuga (s.o 1 tund tööd tunnitasuga 120 eurot (koos käibemaksuga)) ja kulutused õigusabile hagita menetluses summas 375 eurot koos käibemaksuga (s.o 2,5 tundi tööd tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga)). Avaldaja kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses tsiviilasja 2-22-146018 kohtumenetlusega ning et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. 4 2-22-146018
2. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja kohtukuludena riigilõiv kogusummas 65 eurot. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 65 eurot. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada riigilõiv summas 65 eurot. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulu rahvastikuregistrile andmete saamiseks esitatud taotluse ees makstud riigilõiv 15 eurot, mis tuleb samuti puudutatud isikult välja mõista. 27. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja maksekäsu kiiremenetluse kulud kogusummas 120 eurot. Kohus leiab, et

§ 4842

kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot juhul, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul ei esine alust maksekäsu kiirmenetluse eest 120 euro ulatuses menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult. 28. Avaldaja väidab, et tal on tsiviilasja menetluses tekkinud kulud õigusabile summas 375 eurot koos käibemaksuga (2,5 x 150). Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Avaldajat on menetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud avaldajale menetluses õigusteenust kokku 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab avaldaja lepingulise esindaja kui juristi tunnihinda ülemääraseks, selline tunnihind on pigem tavapärane vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks juristi tunnihinnaks 120 eurot (koos käibemaksuga).
2. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on materjalidega tutvumisele ja analüüsile ning komplekteerimisele kulunud 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, avaldus sisaldab suures osas faktiliste asjaolude kirjeldust, sh kopeeritud teksti avaldaja põhikirjast ja tõendite loetelu. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi ning seega põhjendatud õigusabikuluks 240 eurot koos käibemaksuga (2 x 120).
3. Kohus rahuldab avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 320 eurot (65 + 15+ 240).
4. Kohus märgib avaldaja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

33.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik 5