Vastustaja esitab kohtule vastustaja 2022 aasta bilansi ja kasumiaruande. Vastustaja müügitulu 2022 aastal oli 12 452 776,39 eurot ning kasum enne tulumaksustamist 619 156,03 eurot. Nähtuvalt vastustaja bilansist on vastustajal olemas käibevahendid, mille arvel oma kohustusi täita. Seega ei ole vastustaja maksejõuetu ning suudab oma kohustusi täita. Avaldaja on avalduse punktis 1.9. avaldanud, et avaldajale on saanud teatavaks, et ka mitmed teised välisriigi ettevõtted omavad vastustaja vastu nõudeid ligemale 300 000 euro ulatuses ning on andnud nõusoleku pankrotimenetluse algatamisel oma nõuete esitamiseks. Vastustaja ei oska avaldaja paljasõnalisi väiteid kuidagi argumenteerida ning palub jätta need kohtul tähelepanuta. 3
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik tegelenud nõuete sissenõudmisega piisava hoolsusega. 11. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgniku vaheline vaidlus ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Võlgnik on andnud pärast ajutise halduri nimetamist tagatise summas 90 000 eurot (tl 115).
lg 3 alusel kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kui piisava tagatise andmine on aluseks ajutise halduri nimetamata jätmisele, on see kohtu hinnangul ka aluseks pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, puudub alus tsiviilasja edasiseks menetluseks ja menetlus kuulub lõpetamisele. Ajutise halduri tasu 12. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 2 030 eurot (lisandub käibemaks 406 eurot). Menetlusosalised ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 030 eurot (lisandub käibemaks 406 eurot).
lg 6 kohaselt kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud 13.
lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlausaldaja kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.