Obsah (5)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 17. juuni 2021.a, Tallinn Hagihind Menetluso

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Kohus lahendab antud vaidluses kirjalikus menetluses, kuivõrd pooled on selleks andnud nõusoleku (t lk 3 pöördel, 81, 139 pöördel).
2. Käesolevas asjas on menetluses hageja hagi kostja 16.11.2018 juhatuse ja 08.12.2018 kongressi (üldkoosoleku) otsuste tühisuse tuvastamiseks (t lk 75).
3. Hageja on esitanud väite, et kostja vastusele 12.11.2019 vastusele alla kirjutanud juhatuse liikmed ei omanud selleks volitusi, kuna need olid lõppenud 04.03.
4. Vastuse esitamise seisuga olid kostja vastuse allkirjastanud V.-H. P. ja T. R. kantud kostja registrikaardile juhatuse liikmetena (t lk 177 pöördel ja 148). Kostja on esitanud vastuse ka 23.10.2020, mille on allkirjastanud kohtu poolt määratud juhatuse asendusliige, ning mille seisukohad ühtivad esialgselt esitatud vastusega. Seega on kostja hagile vastanud ja oma seisukoha esitanud. Kohus saab sellega arvestada. Kohtul puudub kohustus teha hageja nõudel asjas tagaseljaotsus, eriti kui see võiks olla ebaõiglane ja jätta kostja ilma võimalusest kaitsta oma õigusi vaidlustes, mis puudutavad tema juhtorganite pädevusi.
5. Kohus käsitleb esmalt hageja põhjendusi kostja 16.11.2018 juhatuse otsuste (t lk 9-11 pöördel) tühisuse osas. 9.
6. Hageja väitel ei ole 16.11.2018 juhatuse koosolek õiguspärane, kuna vastavalt kostja põhikirja punktile 14.13 korraldab juhatuse tööd juhatuse esimees, st kutsub ka juhatuse koosoleku kokku. 16.11.2018 juhatuse koosoleku aga kutsusid kokku J. S. ja V. H. 15.11.2018 20:21 e-posti kaudu, kes kumbki ei olnud juhatuse esimees ega esimehe asetäitja. Peale selle võtsid koosolekust osa inimesed, kellel ei olnud õigus osaleda juhatuse koosolekul – V. K. (ei ole juhatuse liige alates 03.10.2018) ja A. J. (välja arvatud juhatusest volikogu 08.11.2018 otsusega). Seega koosolek oli ebaseaduslik. 9.1.
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7 läbi kohaldub vastav säte ka juhatuse otsustele. 4 9.1.
8. Kostja on selgitanud, et juhatuse 16.11.2018 koosoleku kutsus kokku juhatuse esimees V. K., keda tehnilistes küsimustes abistasid e-kirja välja saatnud isikud. Juhatuse esimees V. K. osales ka ise 16.11.2018 koosolekul. 9.1.
9. Koosolek kutsuti kokku 15.11.2018 e-kirjaga (t lk 64). Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolu seoses koosoleku kokkukutsumisega ei ole tühisuse aluseks. Seaduses ega põhikirjas ei ole nõuet, et juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks peaks e-kirja saatma tingimata juhatuse esimees. Antud juhul on juhatuse esimees, V. K., vaidlustatud 16.11.2018 koosolekul ka ise osalenud ega esitanud sellel mingit vastuväidet koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta. Seega on juhatuse esimees aktsepteerinud koosoleku kokkukutsumist ja selle läbiviimist, mistõttu sellel tehtud otsused ei ole sel põhjusel tühised. 9.
10. Hageja väitel ei olnud V. K. juhatuse esimees ega liige, kuna ta oli 03.10.2018 esitanud esimehe kohalt tagasiastumise avalduse (t lk 47-48, tõlge lk 122) ja 08.11.2018 volikogu otsusega (t lk 6-9) juhatusest tagasi kutsutud. Samal volikogu 08.11.2018 koosolekul oli veel juhatusest tagasi kutsutud A. J., kes samuti võttis osa juhatuse 16.11.2018 koosolekust. 9.2.
11. Vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p 2 kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜS § 19 lg 2 alusel ei tohi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Kostja põhikirja (t lk 105-109) punkti 4.1 järgi on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kõrgeim organ üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress (volinike koosolek); kõrgeimaks esindusorganiks kongresside vahelisel perioodil on volikogu; partei täidesaatvaks organiks on partei juhatus. Põhikirja punkti 4.3.3 kohaselt valib Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kongress juhatuse liikmed ja volikogu liikmed. Põhikirja punkt 4.6.14 sätestab, et volikogu kutsub tagasi ja valib juhatuse liikmed kongresside vahelisel perioodil. 9.2.
12. Kohtu hinnangul on kostja põhikirja punkt 4.6.14 vastuolus MTÜS § 19 lg 1 p-ga 2, kuna vastavalt § 19 lg-le 2 ei ole juhatuse liikmete määramist ja tagasikutsumist lubatud põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. MTÜS § 31 lg 1 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-16-9905 p-i 10 alusel on volikogu muuks organiks MTÜS § 31 lg 1 tähenduses. Seega laieneb MTÜS § 19 lg-s 2 sätestatud keeld volikogule kui selles sättes nimetatud muule organile. Samuti sätestab MTÜS § 28 lg 2, et juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Ka sellest tuleneb, et juhatuse liikme tagasikutsumine saab olla vaid üldkoosoleku, mitte volikogu pädevuses. 9.2.
13. MTÜS § 7 lg 2 sätestab, et kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Eeltoodu alusel ei olnud 08.11.2018 volikogul pädevust juhatuse liikmeid V. K. ja A. J. juhatusest tagasi kutsuda, seega on vastav otsus tühine. Vaidlustatud juhatuse koosoleku toimumise seisuga 16.11.2018 olid nad seega juhatuse liikmed ning otsuste tühisuseks ka sel põhjusel alust pole. 9.2.
14. Juhatuse liikme ja esimehe V. K. volitused ei lõppenud 03.10.2018 avaldusega, vaid need saavad lõppeda vaid vastava pädeva organi otsusega tema juhatusest tagasikutsumise kohta. Kuna seisuga 16.11.2018 ei olnud vastavat otsust tehtud, olid V. K. volitused juhatuse liikme ja esimehena kehtivad. 5 9.
15. Hageja väitel on otsus tühine ka sel põhjusel, et kuigi ta arvati erakonnast põhikirja punkti 2.6.2 alusel välja, ei saanud ta võimalust enda ärakuulamiseks, kuna juhatuse koosoleku kutses ei olnud kirjas, et vastav küsimus päevakorras oli. 9.3.
16. Kohus leiab, et selles osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Koosoleku kokkukutsumisel (t lk 64) ei olnud kirjas, et päevakorras on ka hageja erakonnast väljaarvamise küsimus. Vastavalt kostja põhikirja punktile 2.4.8 on erakonna liikmel õigus osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul. Põhikirja punkti 2.6.2 sätestab, et erakonna liikme võib erakonnast välja arvata, kui erakonna liige on rikkunud erakonna põhikirjas sätestatut või on olulisel määral kahjustanud erakonna huve. Erakonna huvide olulisel määral kahjustamiseks loetakse eelkõige avalikkuses eksitava informatsiooni levitamine erakonna programmiliste eesmärkide ja tegevuse kohta ning erakonna juhtorganite otsuste eiramine ja täitmata jätmine. Samuti partei liikme võib parteist välja arvata, kui ta ei maksa 18 kuu jooksul täielikult või osaliselt liikmemakse. Erakonna liikme arvab erakonnast välja erakonna juhatus oma otsusega. Otsus liikme väljaarvamise kohta jõustub vastuvõtmisest. 9.3.
17. Kohus leiab, et põhikirja punktiga 2.4.8 on erakonna liikmele antud õigus olla ära kuulatud enne tema kohta erakonnast väljaarvamise otsuse tegemist. Erakonna liige saab seda õigust aga kasutada vaid siis, kui ta teab, et vastav küsimus juhatuse koosolekul arutusele tuleb. Antud juhul juhatuse koosoleku kutses ei olnud märgitud, et arutatakse ka hageja erakonnast väljaarvamist. Vastav punkt on kinnitatud koosoleku toimumisel päevakorra muude küsimuste all ja seal ka otsustatud. Seega hoolimata sellest, et hagejale oli saadetud juhatuse 16.11.2018 koosoleku kutse, mille üle vaidlus puudub, ei olnud kutses infot hageja erakonnast väljaarvamise küsimuse olemasolu kohta koosoleku päevakorras. Kohus leiab, et sellega on rikutud hageja õigust olla oma erakonna liikmelisust puudutavas küsimuses olla ära kuulatud, mistõttu ei oleks juhatus saanud vastavat küsimust otsustada. Tegemist on olulise rikkumisega, mis tingib vastavas osas (hageja erakonnast väljaarvamise punktis) otsuse tühisuse. 9.3.
18. Muude küsimuste ja teisi isikuid erakonnast väljaarvamise osas tühiste otsustega tegemist ei ole. Hagejal puudub õigustatud huvi nõuda teiste isikute erakonnast väljaarvamise otsuste õiguspärasuse kontrollimist ja hageda vastavate juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist. 9.
19. Hagiavalduse põhjendused (t lk 2 pöördel, hagi p 11) selle kohta, kellel juhatuse liikmetest oli või ei olnud õigust esitada registriosakonnale kandeavaldust 16.11.2018 juhatuse koosoleku otsuste alusel, ei ole nende otsuste tühisuse (hagi eseme) hindamisel asjakohased ning kohus neid ei käsitle.
20. Järgnevalt käsitleb kohus hageja põhjendusi kostja 08.12.2018 kongressi otsuste (t lk 5862) tühisuse osas. 10.
21. Hageja väitel kutsus 08.12.2018 üldkoosoleku (kongressi) kokku endine juhatus, sest 25.11.2018 oli kongress juba toimunud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-2852 menetles Harju Maakohus V. P.i hagi kostja vastu, mis lõppes 20.11.2020 kinnitatud ja 15.12.2020 jõustunud kompromissiga selle kohta, et kostja volikogu 17.11.2018 otsust, millega arvatakse juhatuse koosseisust välja V. H., V. P. ja J. S., ning kostja kongressi 25.11.2018 otsust juhatuse liikmete A. B., S. L., S. P., M. R., D. S. valimise kohta ei ole vastu võetud. Vastavalt MTÜS § 24 lg 5 ja § 241 lg 4 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. 6 10.
22. Seega kutsusid 08.12.2018 kongressi kokku selleks kehtivate volitustega juhatuse liikmed. 10.
23. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 08.12.2018 kongressi kokkukutsumise ja läbiviimise puhul oleks rikutud mingeid nõudeid seoses delegaatidega. Samuti ei ole hageja lähemalt põhjendanud, kuidas see oleks aluseks otsuste tühisusele. 10.
24. Kuigi Harju Maakohtu poolt on 17.01.2020 tsiviilasjas nr 2-19-1940 tehtud tagaseljaotsus, millega tuvastati kostja juhatuse 24.11.2018 otsuste tühisus mh 08.12.2018 üldkoosoleku kokku kutsumise kohta (t lk 130), ei muuda see kostja 08.12.2018 üldkoosoleku otsuseid automaatselt tühiseks või kehtetuks, arvestades, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud erikord tulenevalt MTÜS §-dest 24 ja
26. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele, s.o tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuse tühisus osas, millega arvati erakonnast põhikirja p 2.6.2 alusel välja M. R.. Jätta rahuldamata M. R. hagi tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse 16.11.2018 otsuste tühisus järgmiste otsuste osas: valida juhatuse esimeheks J. S.; tühistada juhatuse 31.10.2018 otsus juhatuse esimehe valimise kohta; tühistada juhatuse 06.11.2018 otsus kolme liikme V. D.’i, A. J.’i ja V. K.’i erakonnast väljaarvamise kohta; välja arvata erakonnast S. P., A. B., D. S., O. N., J. G., G. V.. Rahuldamisele ei kuulu M. R. hagi tuvastada EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kongressi 08.12.2018 otsuste tühisus (erakonna juhatuse koosseisust M. R.i, A. B. ja D. S.i välja arvamise ja uue juhatuse liikmete valimise kohta).
27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 14.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldati hagi väga väikses osas, küll aga võis hagejale tegemist olla olulise küsimusega (erakonnast väljaarvamise kehtivus). Seega leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.06.2021 kohtuotsus. 7