Obsah (7)

§ 424§ 74§ 68§ 69§ 75§ 50§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-2452 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Kärt Käära Krimin

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Margus Käärik isikukood: 35702112748; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 24.05.2019. a otsusega

§ 424lg 2 järgi 6-kuulise vangistusega, millest kandis kohe ära 7 päeva vangistust.

Ülejäänud karistus 5 kuud 23 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

Katseaeg lõppes 23.11.

1. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.01.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Margus Käärik

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Margus Kääriku eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.01.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Margus Käärikul tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust 538 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Margus Käärikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Margus Käärik peab: 1 4.

1. elama aadressil XXX; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Margus Käärikul üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Margus Käärikut üldkasuliku töö tegemise perioodil osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Margus Käärikut registreerima end hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ning esitama tõendi esmase hindamise läbimise kohta kriminaalhooldusametnikule. 8.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Margus Käärikut hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord 3 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimasega kokkulepitud viisil ja tähtajaks. Juhul, kui esmase laboratoorse vereanalüüsi kohaselt on Margus Käärikul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk PEth näit suurem kui 200 ng/ml, siis kordusproovide näitajad peavad olema eelmise prooviga võrreldes väiksemad ja hiljemalt viimase vereproovi näit peab olema kuni 50 ng/ml. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi esimene näit on alla 50 ng/ml, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti väiksemad kui 50 ng/ml. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Margus Käärikult ära sõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Margus Käärikult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 100,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1188,30 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Margus Käärikul tasuda menetluskulud 1180,30 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Margus Käärikut süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 24.05.2019.

a otsusega

§ 424

järgi, juhtis uuesti XXX kella 20:43 paiku XXX teel mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,14 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus M. Käärik LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Käärik toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Margus Käärik ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Käärik tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata M.

Kääriku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.01.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustada M.

Käärikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.

§ 75lg 4 alusel võtab M.

Käärik kohustuse registreerida end hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise“ teenusele ning esitada kriminaalhooldusametnikule tõend ravikabinetti pöördumise kohta. Samuti võtab M. Käärik

§ 75

lg 4 alusel kohustused teha hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord 3 kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks 3 laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitada vastav vereanalüüsi vastus kriminaalhooldusametnikule viimasega kokkulepitud viisil ja tähtajaks. Juhul, kui esmase laboratoorse vereanalüüsi kohaselt on M. Käärikul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk PEth näit suurem kui 200 ng/ml, siis kordusproovide näitajad peavad olema eelmise prooviga võrreldes väiksemad ja hiljemalt viimase vereproovi näit peab olema kuni 50 ng/ml. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi esimene näit on alla 50 ng/ml, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti väiksemad kui 50 ng/ml.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.

Käärikult ära juhtimisõigus 9 kuuks. Mõista M. Käärikult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 100,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1188,30 eurot.

§ 180lg 3 alusel võimaldada M.

Käärikul tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Käärik tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 100,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Käärikul tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4