KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2023 Kohtuasja number 1-21-3595 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Tarmo Heinsalu (isikukood 37707285212) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- mai 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Tarmo Heinsalu kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Elle Karm Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroo Lion Law OÜ-le määruskaebemenetluses Tarmo Heisalule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 165,60 eurot, sealhulgas käibemaks 27,60 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Tarmo Heinsalult Eesti Vabariigi kasuks välja 165,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- mai 2021 otsusega tunnistati Tarmo Heinsalu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 329 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldades karistati teda 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust T. Heinsalule Viru Maakohtu
- juuli 2020 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust T. Heinsalu kinnipidamisest
- mail 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
- augustil
- Viru Vangla esitas
- märtsil 2023 Viru Maakohtule materjalid T. Heinsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur T. Heinsalu vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- mai 2023 määrusega T. Heinsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused T. Heinsalu ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On positiivne, et vanglas on T. Heinsalu töötanud ja õppinud, läbinud sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ning vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles negatiivseid tegureid.
- T. Heinsalul on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus analoogsetes kuritegudes viitab sellele, et T. Heinsalu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud.
- T. Heinsalu kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. T. Heinsalu enda sõnul mõistab ta, et tema probleemid on saanud alguse just alkoholist. Vangistuses on ta läbinud ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et
- aasta lõpus läbis T. Heinsalu kriminaalhoolduse ajal sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas pärast seda siiski alkoholi tarvitamist ja pani toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul kindlus, et T. Heinsalu suudab vabaduses alkoholist täielikult hoiduda, eriti arvestades, et ta on tunnistanud oma mõjutatavust sõprade poolt. Alkoholi tarvitamise jätkamine suurendab uue kuriteo riski.
- K-Raha andmetel on T. Heinsalul võlgu enam kui 19 000 euro ulatuses ning vabanemisfondi on tal kogunenud veidi üle 100 euro. Võlad võivad hakata mõjutama T. Heinsalu majanduslikku toimetulekut, sest suur osa tema teenitavast sissetulekust läheb võlanõuete katteks. Varasemalt on T. Heinsalu majanduslikku toimetulekut mõjutanud suuresti ka alkoholi tarvitamine.
- T. Heinsalule on varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses: ta on olnud karistusest tingimisi vabastatud nii käitumiskontrollile allutatuna kui ka ilma selleta ning samuti on tema vangistust asendatud üldkasuliku tööga. Kõigil juhtudel on karistuse kandmine vabaduses ebaõnnestunud, kuna T. Heinsalu jätkas katseajal kuritegude toimepanemist ja hoidis kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei pruugi ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ega käitumiskontroll olla piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära T. Heinsalu uusi kuritegusid. Lisaks ei saa arvestamata jätta, et T. Heinsalul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust: kui kinnipeetav ei suuda vangistuses range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, on kaheldav, et ta suudab seda teha vabaduses. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Heinsalu kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, paludes maakohtu määrus tühistada ja T. Heinsalu ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse 2
(4)põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. T. Heinsalul on vabaduses olemas elu- ja töökoht, tema suhted perega on head ja ta soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta on teinud oma varasemast käitumisest järeldused ja mõistab, et kõige aluseks oli tema alkoholi liigtarvitamine. Vabaduses läheb ta elama oma pere juurde ja tema pereliikmed alkoholi ei tarbi. Samuti ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme tööandja juures. T. Heinsalu on lõpetanud suhted isikutega, kes teda alkoholi tarvitamisele viisid. Kui tal peaks siiski tekkima probleeme alkoholist hoidumisega, lubab ta kohe minna abi paluma, eeskätt kriminaalhooldajalt. T. Heinsalu soovib vabaduses tegeleda õppimise ja ameti omandamisega. Kuigi kohus tuvastas mitu positiivset asjaolu, tegi ta siiski tõendeid hinnates vale järelduse, kui jättis T. Heinsalu vabastamata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus T. Heinsalu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas muu hulgas T. Heinsalu võlgadele, mis võivad vabaduses mõjutada tema majanduslikku toimetulekut. See argument T. Heinsalu vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna ei ole põhjust arvata, et ta võiks jätkata kuritegude toimepanemist majanduslikel eesmärkidel. Tõsi, vangla iseloomustusest nähtub, et T. Heinsalut on varem karistatud muu hulgas varguste eest, kuid neist tegudest on möödas juba umbes 20 aastat, mistõttu majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemise oht T. Heinsalu puhul enam aktuaalne ei ole. Maakohtu ülejäänud arutluskäik on aga asjakohane.
- Esiteks ei saa arvestamata jätta, et T. Heinsalut on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. See näitab, et varasem karistamine ja vangistuse kandmine ei ole talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu ei saa eeldada sellist mõju ka praegusest vangistusest. T. Heinsalu enda lubadused on paljasõnalised ja neile lootma jääda ei saa. Ka ei saa kindel olla, et elu- ja töökoha ning toetavate isikute olemasolu kindlustab tema edasise õiguskuulekuse. Elukoht ja lähedased isikud olid T. Heinsalul olemas ka varem, kuid siis sellest ei piisanud tema õiguskuulekuse tagamiseks.
- Kuna eelkõige on T. Heinsalu kuritegelikku käitumist soodustanud alkoholi tarvitamine ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, tuleb nimetatud asjaolu arvestada tema kuritegeliku käitumise peamise riskitegurina. Kuigi T. Heinsalu vabastamisjärgses elukohas väidetavalt alkoholi ei tarvitata ja ka tema töökohas ei ole seesugust probleemi, ei tähenda see siiski, et risk T. Heinsalu poolt alkoholi tarvitamiseks oleks maandatud: alkoholi saab ta tarvitada ka väljaspool oma elu- või töökohta. Samuti ei saa lootma vangistuses läbitud sotsiaalprogrammile, sest nagu maakohus asjakohaselt viitas, on T. Heinsalu varemgi läbinud sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi, kuid sellel soovitud mõju ei olnud. Alkoholiprobleemi tunnistamine on positiivne, kuid seegi ei taga veel, et vabaduses on T. Heinsalu igakülgselt motiveeritud ning suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma: sõltlasena on tema tagasilanguse risk suur. Kuigi T. Heinsalu lubab tarbimisahvatluse tekkimisel otsida koheselt abi, ei pruugi ta piisavalt operatiivselt vajalikku abi saada või küsida ning võib libastumisel panna alkoholi mõjul toime uue kuriteo.
- Ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ega käitumiskontroll ei pruugi maandada T. Heinsalu uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ta ei pruugi käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita ning sel juhul jääb saavutamata ka ennetähtaegse vabastamise distsiplineeriv mõju. Kahtlusi 3
(4)kõigi nõuete ja kohustuste täitmise osas tekitab asjaolu, et varem on T. Heinsalu hoidnud kõrvale üldkasulikust tööst ja pannud katseajal, sh käitumiskontrolli ajal toime uued kuriteod ning isegi vanglas ei ole ta suutnud järgida kõiki sealseid korrareegleid. Kõne alla tuleks ka alkoholi tarvitamise keeld, kuid seda keeldu ei pruugi T. Heinsalu suuta järgida.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 25 minutit, T. Heinsalu nõustamisele 30 minutit ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 128 minutit. Selle eest soovib ta tasu kokku 252 eurot, sealhulgas käibemaks 42 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks saab pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega ja selle eest küsitud tasu. Samuti ei ole alust kahelda, et kaitsja pidi T. Heinsalut nõustama ja sellele kulus tal 30 minutit. Niisiis saab põhjendatuks pidada ka selle eest küsitud tasu. Küll aga ei saa õigustatuks lugeda määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulunud aega ning seega ka selle eest küsitud tasu. Kaitsja määruskaebus mahub ilma rekvisiitideta ligikaudu neljale A4 lehele. Sellest ligikaudu kolmel lehel on välja toodud T. Heinsalu selgitused maakohtu istungil, varasema menetluse asjaolud ning väljavõte seadusest. Kaitsja enda põhjendused on üsnagi napid ning sisult sellised, mis ei eeldanud keerukat õiguslikku analüüsi. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on 60 minutit, millele vastava tasu suurus on 86,40 eurot, seahulgas käibemaks 14,40 eurot. Niisiis kokku on kaitsja põhjendatud tasu suurus 165,60 eurot, sealhulgas käibemaks 27,60 eurot, millises ulatuses ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse ka rahuldab. Kriminaalmenetluse seadustik § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb see riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu T. Heinsalult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)