Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-07-15610 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16.07.2008.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET rahvakohtunikud T.Alavere, R.Lehis sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri M.Voogma kaitsjate S.Must, F.Luiksaar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 13.
- ja 16.05.2008.a. N.B, isikukood XXX, eluk. xxxx, juhutöödel, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud,süüdistusasja KarS § 113 järgi ning V.N , isikukood XXX, eluk. xxxx ja xxxx, juhutöödel, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 113 järgi. Kohtueelsel menetlusel süüdistati N.B ja V.N selles, et nad 11.06.2007.a. xxxx koos peksid käte ja jalgadega S P , tekitades kannatanule järgmised vigastused: parempoolne kõvakelmealune verevalum; peaajupõrutus – massiivsed pehmekelmealused verevalumid mõlema otsmiku- ja parema oimusagara pinnal, põrutuskolle paremas kuklasagaras; verevalumid kõõlustanul, põrutushaav paremal pool näol, verevalumiga ümbritestud põrutus-rebimishaavad paremal pool oimuluu nibujätke kohal, põrutushaav suuesikus, verevalumid, marrastused ja turse näol ja suuõõnes; nahamarrastus vasakul küünarvarrel, kusjuures S P surma põhjustas pea tömp trauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ja milline vigastus on eluohtlik. Seega N.B ja V.N, tappes teise inimese, panid toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi tunnistab N.Bend süüdi S P peksmises, kuid väidab, et ta ei tahtnud teda tappa. N.B kinnitas kohtus, et V.N rääkis talle, et S.P on varastanud tööandja tööriistad ja need on vaja tagasi saada. Mitmel korral räägiti tööriistade varastamisest ja 11.06.2007.a. otsustasid nad minna S.P otsima. Ta pakkus V.N-ile Võsul otsimiseks oma autot ja sellega sõidetigi tol päeval. Ta oli joonud sellel õhtul 2 või 3 õlut ning ta ei tea, kas V.N oli joonud või mitte. Võsu vahel nägid nad noormeest nimega T P , keda V.N tundis, ja küsisid temalt, kust nad võivad leida S.P . Nad käisid kahes kohas ja lõpuks leidsid S.P xxxx. T.P juhatas nad korterisse esimesel korrusel paremat kätt. Nende koputamise peale tuli uksele peremees V P , kes esialgu kinnitas, et S.P seal ei ole. Tema arvas, et äkki siiski on, koputas uuesti ja küsis luba sisse vaadata. V.P lubas ja ta läks koridorist vasakut kätt viimasesse tuppa ja leidis seal S.P madratsil selili lamamas. Ta hüüdis V.N ja ütles, et leidis S.P üles ning V.N tuli sinna tuppa. V.N lõi S.P kohe jalgadega kehasse. Löömine võis kesta paar minutit, mitte rohkem. Ta ütles V.N-ile, et lõpeta ära, ja siis V.N rohkem ei löönud, läks toast välja - kas koridori või kööki. Tema jäi S.P kahekesi, küsis, kuidas nende tööriistadega on. S.P vastas, et tema pole võtnud. Ta ägestus, lõi S.P 4-5 korda rusikaga lõua piirkonda. Ära tulles tõukas ta koridori tulnud S.P , kes komistas ja kukkus vastu seina. Järgmisel päeval sai ta V.P teada, et S.P on haiglas või et ta keeldus abist. Ta tahtis aidata töökaaslast, varem tal ei ole olnud pahandusi, ta ei mõelnud üldse, et läheb löömiseks, plaan oli S.P ainult rääkida. Ta ei tea, miks ta hakkas lööma S.P . 2 Esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi tunnistab V.N end süüdi S P peksmises, kuid väidab samuti, et ta ei tahtnud teda tappa. Kohtuistungil kinnitas V.N, et talvel 2006 läksid tööandja elektritööriistad kaduma, sealhulgas ka tema lood, ning majaomanik G palus tal asjad üles otsida. Nad polekski S.P tülitanud, aga ta käis sealt mööda ja majaomanik käskis selle putka, kus S.P ööbis, puhtaks teha, tema riided visati minema ja kui S.P tuli oma riideid otsima, siis läksid nad N.B-ga sõnelema. Ta ise oli S.P peale vihane ka sellepärast, et S.P käis iga päev nende objektilt mööda viina järele ja rääkis, et näe, lollid peavad töötama. Tema tegi 11.06.2007.a. N.B-le ettepaneku minna asju otsima ja tema tuttav noormees T.P juhatas neid xxxx juurde, kus S.P pidavat asuma. Korter oli I korrusel. V.P küsis N.B S.P . V.P vastas, et ei ole, kuid hiljem läks N.B korterisse tagasi, leidis sealt S.P ja kutsus tema ka sinna. S.P oli madratsil pikali maas. Ta mõtles, et S.P on vaja hirmutada, et siis hakkab vast rääkima. Ta võttis S.P vasaku käega rinnust kinni ja parema käe rusikaga lõi teda vasaku silma alla kaks korda, ühe korra lõi ka vastu hambaid, nii et lõi oma rusikal naha puruks. Ta tõstis S.P istukile, küsis, kuhu too tööriistad pani, ja pärast seda läks välja. Mõni aeg hiljem läks ta tagasi tuppa, üritas S.P lüüa jalaga ja tabas riivamisi tema lõuga. Pärast seda pani N.B ukse kinni ja oli veel seal ruumis umbes 7 minutit. Ta kuulis vahepeal matsusid - enne enda löömist ja pärast seda ka. Peremees V.P lubas neile kutsuda politsei. Ka kuulis ta õue, nagu oleks toas kapp ümber lükatud. Kui N.B välja tuli, siis ütles, et sai S P liiga kõvasti lükatud. S.P oli joonud, lõhnast oli seda aru saada. Järgmisel päeval sai ta teada, et S.P oli haiglasse viidud.
- kuupäeval võeti N.B vahi alla. Ta ise ei näinud, kuidas N.B S.P peksis. Kannatanu M P kinnitas, et tema vend S P elas eraldi. Arutatavast sündmusest ei tea ta midagi. Ta kandis venna matmise kulud ning kohtuistungi alguses hüvitati talle viimane osa matusekuludest - 2000 kr - ning tal ei ole nõudeid süüdlaste suhtes. Tunnistaja T P kinnitas, et ta töötas V.N-i ja S.P ehitusel. 11.06.2007.a. Võsul poe juures küsis V.N temalt, kust võiks leida S.P . Ta aitas neil otsida S.P ja juhatas nad V.P korterisse Karja tänaval. Algul V.P ütles, et tema juures S.P ei ole, siis läksid mehed tagasi ja ta kuulis auto juures olles, et S.P leiti korterist üles. Mingi aja pärast tuli V.N välja, tal oli käsi natuke verine. N.B tuli natuke hiljem välja. Mehed olid korteris umbes 10-15 minutit. Ta küsis V.N-ilt, kus käsi veriseks sai, kuid vastust ei mäleta. Mehed ütlesid, et S.P kukkus pikali ja jäi magama. Siis ta küsis, kas S.P ikka elus on, mille peale mehed vastasid, et nad ei tea, aga nad nii tugevasti vist ka ei löönud. Tunnistaja V P kinnitas, et
- või 12.06.2007.a. tuli tema korterisse kaks meest, neil oli kaasas veel üks noorem mees, kes korterisse ei tulnud. Mehed küsisid S.P . Pikem mees (N.B) läks tuppa, lühem (V.N) jäi koridori. Talle öeldi, et S.P oli võtnud tööriistu. Ta jäi kööki, nägi sealt, et V.N kõndis koridoris. Ei läinud palju aega, kui kuulis, et matsud käivad, ja S.P karjus, et ära löö, ära löö. Ta läks vaatama, nägin, et S.P oli pikali, tema juures oli N.B. Ta ei tahtnud vastu pead saada ja läks kööki tagasi. V.N nägi ta ainult koridoris, toas teda ei näinud. V.N võis tema nägemata toas S.P juures, sest ta ei jälginud kogu olukorda. Mehed olid tema korteris ca 15 minutit. Kui saabus vaikus, läks ta vaatama. S.P oli toas pikali. Ta võttis köögist rätiku ja pesi tal näo verest puhtaks. Öösel kuulis ta korisemise häält, küsis, kas kutsuda arst või kiirabi, mille peale S.P raputas pead, et ei ole vaja. Hommikul tahtis ta poole kaheksa ajal S.P üles ajad, aga S.P ei tõusnud, silmad olid tal kinni, sinised, suus oli vaht. Ta läks pagariärisse helistama, sealt saadeti ta vallamajja ja seejärel tuli politsei. Nad olid joonud päeval enne meeste tulekut S.P kahepeale pudeli viina. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl. 3-45) koos fototabelitega nähtub, et 13.06.2007.a kella 09.05 ajal leiti xxxx korterelamu keskmises trepikoja esimese korruse trepikojas 2 3 trepikäsipuul näha hulgaliselt veresarnaseid plekke; korteris nr. 5 leitud hulgaliselt veresarnast määrdumist koridori põrandalt, köögiukse ning kolikambri ustel, köögipõrandal, vannitoa uksel. Vannitoa ja WC vastas oli pikali lükatud riidekapp. Toas nr. 3, kus asus kannatanu S.P surnukeha, leiti veresarnast määrdumist mitmes kohas seintel, põrandal, madratsil. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 258 nähtub, et S P surma põhjuseks oli pea tömp trauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ja milline vigastus on eluohtlik. Kohtuarstlikul lahangul sedastati S P surnukehal järgmised vigastused: parempoolne kõvakelmealune verevalum; peaajupõrutus – massiivsed pehmekelmealused verevalumid mõlema otsmiku- ja parema oimusagara pinnal, põrutuskolle paremas kuklasagaras; verevalumid kõõlustanul, põrutushaav paremal pool näol, verevalumiga ümbritestud põrutus-rebimishaavad paremal pool oimuluu nibujätke kohal, põrutushaav suuesikus, verevalumid, marrastused ja turse näol ja suuõõnes; nahamarrastus vasakul küünarvarrel. Kõik pea piirkonna vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma löökidest kõva tõmbi piiratud pinnaga eseme (näiteks rusikate või mõne muu sarnase esemega), marrastus küünarvarrel võib olla saadud kukkumisest või paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Võttes arvesse kohtuarstlikul lahangul sedastatud esmaseid koolnumuutusi (koolnukangestus alalõuas nõrk, sõrmedes, alajäsemetes tugev, koolnulaigud tumelillad, pealevajutamisel kahvatuvad väheselt, taastuvad aeglaselt) on alust arvata, et surm võis saabuda orienteeruvalt mitte rohkem kui 1,5 päeva enne kohtuarstlikku lahangut. Kohtukeemilisel uuringul S.P surnukeha verest ja uriinist etanooli ei leitud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr. 28/64 nähtub, et V.N esineb alkoholsõltuvus ja kohanemishäire. V.N esinev psüühikahäirete kogum ei ole hõlmatav määratlusega "vaimuhaigus", "nõrgamõistuslikkus", "nõdrameelsus" või "raske psüühikahäire". Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 11.06.2007.a. ei olnud V.N oma psüühilise, sealhulgas ka emotsionaalse seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomu, s.h. nende keelatuse mõistmiseks ning oma käitumise juhtimiseks. V.N oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (joobeseisund F10.0), käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude võimalike hilistagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Käesoleval ajal on V.N suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning on suuteline oma käitumist juhtima, sealhulgas osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. V.N-i läbivaatuse protokollist (tl. 82-84) nähtub, et tema parema käe keskmise nuki peal avastati koorikuga kriimustus. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st
- Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga (RKKK 3-1-1-28-01). Maakohus leiab, et tapmise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu N.B ja V.N-i tegevuses on kohtus tõendamist leidnud, sest mõlemad kohtualused osalesid kannatanu S.P peksmises
- juunil 2007.a., seejuures lõid mõlemad tugevaid lööke kannatanu elutähtsasse organisse – pähe ja selle tagajärjel saabus kannatanu surm. V.N kinnitas kohtus, et tema lõi esimesena maas lamavat kannatanut korduvalt rusikaga pähe. Seda, et löögid olid tugevad, kinnitab see, et ta vigastas oma parema käe sõrmenukki. Hiljem lõi ta enda kinnitusel ühe korra jalaga kannatanut pähe. Lembit 3 4 N.B kinnitas, et lõi 4-5 korda kannatanut rusikaga pähe ja hiljem tõukas S.P vastu kappi. V.N kinnitas, et kuulis väljas olles N.B poolt antavaid korduvaid “matsusid” kannatanule ja riidekapi ümberminekut - seega olid ka need löögid tugevad. N.B kinnitas ka, et V.N lõi kannatanut algul korduvalt jalaga kehasse. Kohtus on tuvastamist leidnud, et S.P peksmine kestis kokku ca 10-15 minutit, seda kinnitasid nii kohtualused, tunnistaja T P kui ka tunnistaja Valeri P , ja selles osalesid mõlemad kohtualused kordamööda ning seega realiseerisid nad kaastäideviijatena neile süüksarvatud käitumise objektiivse teokoosseisu. Vastavalt Riigikohtu lahendile
- jaanuarist 2004.a. nr. 3-1-1-97-04 vastutavad KarS § 21 lg. 2 lause 1 kohaselt isikud kaastäideviijatena, kui nad panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Subjektiivses mõttes eeldatakse kaastäideviimise korral ühist teootsust. “Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteole ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus.” Maakohus leiab, et käesoleval juhul ongi kaastäideviimine kokku lepitud vaikimisi süüteo toimepanemise käigus. Mõlemad kohtualused nõudsid kannatanult (kuigi neil selleks mingit õigust ei olnud) tööriistu ja kui neile midagi ei vastatud, siis peksid julmalt vastupanu mitte osutavat kannatanut. Kaastäideviimise korral on aga tegu kui tervik ja jagamatu ning omistatakse mõlemale kaastäideviijale. Isiku süü tõendamiseks on vaja tuvastada, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Samuti ei ole tähtsust kausaalahela täpsel kulul. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos süüdistatavate N.B ja V.N-i käitumise ja saabunud tagajärje – S P surma vahel olemas, tegemist on kannatanu surma vältimatu eeldusega. Määrav on sellisel juhul subjektiivne koosseis. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste - surmav tegu, surm ja nendevahelise kausaalseose - suhtes. Kui keskmise inimese jaoks on kausaalahela kulg ettenähtav, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Seega on tapmine toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ning möönab seda. Riigikohus on oma lahendites korduvalt öelnud, et isik möönab mis tahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht (RKKK 3-1-1-10796; 3-1-1-106-97). Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKK 3-1-1-142-05). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult kujul. N.B ja V.N, pekstes valimatult S.Pinginit korduvalt tugevate löökidega elutähtsa organi- pea - piirkonda, möönsid mistahes tagajärge, sealhulgas kannatanu surma saabumist, seejuures ei kontrollinud N.B ja V.N mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning nende käitumine tõi kaasa nende poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning nende poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma ja seetõttu on tegu toimepandud kaudse tahtlusega. N.B ja V.N oli kohtu arvates alust eeldada, et nendepoolne pikaajaline ja tugev kannatanu peksmine pähe võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Kohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et N.B ja V.N-i süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige nende endi kohtus antud ütlustega, tunnistajate T P ja V P ütlustega, sündmuskoha 4 5 vaatlusprotokolliga, kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 258 tuleneva järeldusega, et S.P surma põhjuseks oli pea tömp trauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumi ja peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis paajuturse, mis oli eluohtlik ja mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, et keegi teine peale kohtualuste oleks S.P löönud. N.B ja V.N-i tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.N-ile tehti kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis ning vastavalt selle arvamusele oli ta võimeline aru saama oma tegude tähendusest, on suuteline oma käitumist juhtima ja kandma ka karistust. Seega N.B ja V.N, tappes teise inimese, panid toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsjate arvamus, et kohtuarstlikul ekspertiisil avastatud S.P vanad pehmestuskolded peaaju paremas otsmikusagaras võisid surma saabumisele kaasa aidata, ei ole asjakohane, sest ekspert oleks sel juhul ekspertiisiakti arvamuslikus osas seda kindlasti kajastanud. Rahuldamisele ei kuulu kaitsjate taotlus ümber kvalifitseerida kohtualuste tegevus tahtlikult tapmiselt KarS §-de 118 ja 117 või §-de121 ja 117 järgi kuna kohtualused väidetavalt põhjustasid kannatanu surma ettevaatamatusest, sest kohtuistungil on nende süü ülaltoodu alusel täielikult tõendamist leidnud KarS § 113 järgi. Tsiviilhagi ei ole, kuna kohtualused hüvitasid enne kohtuistungit kannatanu esindaja nõuded. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. N.B ja V.N-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud on mõlemal kohtualusel tekitatud kahjude vabatahtlik hüvitamine, oma süü tunnistamine ja kahetsus juhtunu suhtes. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. N.B ja V.N on varem kriminaalkorras karistamata, neil on kindel elukoht, mõlemad töötavad. N.B on hea tööalane iseloomustus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus N.B ja V.N-isüü suurust ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ning peab vajalikuks karistada mõlemat kohtualust reaalse vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Juhindudes KrMS § 306-313, maakohus o t s u s t a s: Süüdi mõista N.B KarS § 113 järgi ja karistada teda 6 (kuue) aastase vangistusega. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, N.B karistusaja alguseks lugeda 13.06.2007.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Süüdi mõista V.N KarS § 113 järgi ja karistada teda 6 (kuue) aastase vangistusega. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, V.N-i karistusaja alguseks lugeda 14.06.2007.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Välja mõista N.B-lt (eluk. xxxx asub vanglas) ja V.N-ilt (eluk. xxxx, xxxx, asub vanglas) solidaarselt 3185 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest. Välja mõista N.B-lt (eluk. xxxx, asub vanglas): 5 6 - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel ja - 3964.80 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest eeluurimisel. Välja mõista V.N-ilt (eluk.xxxx ja xxxx, asub vanglas): - 15050 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi eest; - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel ja - 3964.80 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel. Asitõendid, mis asuvad Ida PP Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis: N.B must T-särk ja sinised teksariidest põlvpüksid- tagastada otsuse jõustumisel N.B-le; V.N-i hall T-särk, sinised lühikesed püksid, sinine teksapluusi, pruunid kingad ja Adidase spordijalatsid- tagastada otsuse jõustumisel V.N-ile; käterätik- hävitada otsuse jõustumisel. Asitõendid- DNA proovid 3 pakendis, mis asuvad kriminaalasja juures- hävitada otsuse jõustumisel. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Rahvakohtunikud: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus Nooremreferent /allkiri/ /allkirjad/ L.Sarnet T.Alavere,R.Lehis I.Golubev I.Golubev 6