S § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud vangistust G.K suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui G.K ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 3 alusel jätta G.K sundrahast 405 eurot riigi kanda.
lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista G.K-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 405 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 38,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700026334 ning selgituse “G.K, otsus nr 1-19-2486, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuvad asitõendid, so 4 DVD-R plaati toimepandud varguste videosalvestistega. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G.K süüdistatakse selles, et tema võttis Tartus Riia 2 Maksimarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära: 27.05.2018 kella 12:20 paiku ühe pudeli Laua viina väärtusega 18,99 eurot; 27.05.2018 kella 17:25 paiku kaks pudelit Laua viina koguväärtusega 21,18 eurot; 30.05.2018 kella 18:44 paiku ühe pudeli Laua viina väärtusega 18,99 eurot; 04.09.2018 kella 18:20 paiku ühe pudeli viina Viru valge väärtusega 12,99 eurot. 2
lg 3 alusel jätta sundrahast 405 € riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulu, so 465 € tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.K, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.K menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). 3
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. G.K on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. G.K kinnitas, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 38,75 eurot. Kohus leiab, et menetluskulu täismahus ja korraga hüvitamine käib G.K-le, arvestades tema sissetulekuid, tema osalist töövõimet, ülalpeetavaid lapsi ja kohustust tasuda tsiviilhagi, ilmselgelt üle jõu.
Kohus on seisukohal, et arvestades G.K varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 465 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.