Obsah (17)

§ 209§ 344§ 831§ 293§ 294§ 345§ 299§ 63§ 68§ 73§ 298§ 288§ 39§ 81§ 10§ 1261§ 280

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 17. detsember 2019 Kriminaalasja number 1-15-2666 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Jur

§ 209

lg 2 p-de 1, 11, 3; § 293 lg 2 p-de 1, 3; § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; Jevgeni Saltõkov süüdistuses

§ 209

lg 2 p-de 1, 11, 3; § 293 lg 2 p-de 1, 3 ja § 299 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Tatjana Majorova süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3 ja § 297 lg 2 p 1 järgi; Z.I süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3 järgi; Galina Rjabušenko süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3 järgi; Olga Novikova süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3 järgi; Arina Issajeva süüdistuses

§ 344

lg 1 järgi; Aljona Aulova süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Alla Lašmanova, Regina Laiapea Kohtuistungi toimumise aeg

1. oktoober 2019, Tartu Kohtuistungil osalesid ringkonnaprokurör Kalmer Kask, süüdistatavad Juri Saltõkov, Jevgeni Saltõkov ja Aljona Aulova ning nende kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, süüdistatav Z.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, süüdistatav Tatjana Majorova ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kannatanu Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja Vadim Vilde Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsember 2018 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Z.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, süüdistatavate Aljona Aulova, Jevgeni Saltõkovi ja Juri Saltõkovi kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, süüdistatav Tatjana Majorova kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Prokurör ringkonnaprokurör Kalmer Kask Süüdistatavad Juri Saltõkov, isikukood: 35403142231, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Jevgeni Saltõkov, isikukood: 38012262222, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Aljona Aulova, isikukood: 47008072213, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Tatjana Majorova, isikukood: 48504182230, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Z.I, isikukood: XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaadid Anti Aasmaa, Küllike Namm, Irina Žurina RESOLUTSIOON:
3. Jätta süüdistatavate Juri Saltõkovi, Jevgeni Saltõkovi, Aljona Aulova kaitsja vandeadvokaadi Küllike Nammi ja süüdistatav Tatjana Majorova kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega rahuldamata.
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. detsember 2018 otsus: 2.
6. kannatanu Kohtla-Järve linna kasuks tsiviilhagi väljamõistmise osas Juri Saltõkovilt ja Jevgeni Saltõkovilt solidaarselt; 2.
7. kannatanu Kohtla-Järve linna kasuks tsiviilhagi väljamõistmise osas ainuisikuliselt Tatjana Majorovalt; 2.3.

§ 831

lg 1 alusel Juri Saltõkovilt äravõetud sularaha summas 615 euro konfiskeerimise osas, mis oli arestitud Viru Maakohtu 18. veebruari 2015 määrusega ning mille maakohus jättis tsiviilhagi tagamiseks arestituks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning määras seejärel kanda tsiviilhagi katteks kannatanule Kohtla-Järve linnale; 2.4.

§ 831

lg 1 alusel Jevgeni Saltõkovilt äravõetud sularaha summas 1120,50 euro konfiskeerimise osas, mis oli arestitud Viru Maakohtu

1. veebruari 2015 määrusega ning mille maakohus jättis tsiviilhagi tagamiseks arestituks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning määras seejärel kanda tsiviilhagi katteks kannatanule Kohtla-Järve linnale; 2.
2. Juri Saltõkovilt väljamõistetud menetluskulude osas; 2.
3. Jevgeni Saltõkovilt väljamõistetud menetluskulude osas.
4. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 3.
5. jätta Kohtla-Järve linna tsiviilhagi osas, mis puudutab nõuet Jevgeni Saltõkovi vastu Z.I episoodis perioodil 01.01.2010 kuni 14.05.2014 läbi vaatamata; 3.
6. kannatanu Kohtla-Järve linna kasuks osaliselt rahuldatud tsiviilhagi tuleb välja mõista summas 13 392 (kolmteist tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) eurot 89 senti Juri Saltõkovilt ning summas 1667 (üks tuhat kuussada kuuskümmend seitse) 2 eurot 69 senti tuleb välja mõista solidaarselt Juri Saltõkovilt ja Jevgeni Saltõkovilt; 3.
7. kannatanu Kohtla-Järve linna kasuks rahuldatud tsiviilhagi tuleb Tatjana Majorovalt välja mõista solidaarselt A.L. ga, kelle osas on tsiviilhagi tervikuna välja mõistetud Viru Maakohtu
8. märtsi 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-152547; 3.
9. tühistada Viru Maakohtu
10. veebruari 2015 määrus vara arestimise osas ning jätta Juri Saltõkovilt arestitud sularaha 615 eurot aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks; 3.
11. tühistada Viru Maakohtu
12. veebruari 2015 määrus vara arestimise osas ning jätta Jevgeni Saltõkovilt arestitud sularaha 1120,50 eurot aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks; 3.
13. mõista Eesti Vabariigilt Juri Saltõkovi kasuks seoses osalise õigeksmõistmisega maakohtu menetluses kaitsjale makstud menetluskulude osaliseks hüvitamiseks 9569 (üheksa tuhat viissada kuuskümmend üheksa) eurot; 3.
14. mõista Eesti Vabariigilt Jevgeni Saltõkovi kasuks seoses osalise õigeksmõistmisega maakohtu menetluses kaitsjale makstud menetluskulude osaliseks hüvitamiseks 20 257 (kakskümmend tuhat kakssada viiskümmend seitse) eurot 60 senti.
15. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
16. Süüdistatav Z.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatavate Juri Saltõkovi, Jevgeni Saltõkovi, Aljona Aulova kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi ja süüdistatav Tatjana Majorova kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina apellatsioonid rahuldada osaliselt.
17. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatavate Juri Saltõkovi, Jevgeni Saltõkovi ja Aljona Aulova kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsja makstud tasu katteks 6336 (kuus tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) eurot.
18. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 657 (kuussada viiskümmend seitse) eurot 36 senti, sealhulgas käibemaks 109 (ükssada üheksa) eurot 56 senti, vandeadvokaat Irina Žurinale süüdistatav Tatjana Majorovale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
19. Kuna ringkonnakohus teeb Tatjana Majorova suhtes osaliselt KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad punktis 7 nimetatud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
20. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot 56 senti, sealhulgas käibemaks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot 76 senti, vandeadvokaat Anti Aasmaale süüdistatav Z.I-le apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
21. Punktis 9 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Z.I kanda. Süüdistatav Z.I-lt asuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud
22. Arvestades süüdistuste mahtu, süüdistatavate arvu ning maakohtu poolt iga episoodi analüüsi osas lühidalt ka süüdistuse käsitlemist ei pea ringkonnakohus vajalikuks siinkohal üle korrata süüdistusi, mis koormaksid kohtuotsuse lugemist. Kuna apellatsioonid on esitatud Juri Saltõkovi, Jevgeni Saltõkovi, Z.I , Aljona Aulova ja Tatjana Majorova osas, siis käsitleb edasine üksnes neid süüdistatavaid puudutavat osa. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
23. Viru Maakohtu 13.12.2018 otsusega: 2.
24. mõisteti Juri Saltõkov süüdistustes

§ 293

lg 2 p-de 1, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 294

lg 2 p-d 1, 3);

§ 345

lg 1 ning

§ 209

lg 2 p-de 1, 11, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p-d 1, 2, 4) järgi Galina Rjabušenko ja Olga Novikovaga seotud episoodides ja Z.I-ga seotud episoodides aastail 20042009 ning

§ 299

lg 1 järgi Galina Rjabušenko ja Olga Novikovaga seotud episoodides ja Z.I-ga seotud episoodides aastail 2004-2009 järgi õigeks. Sama kohtuotsusega karistati Juri Saltõkovi

§ 209

lg 2 p-de 1, 11 , 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p-d 1, 2, 4) ja

§ 299

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2014 - 22.06.2015, s.o 8 kuud 10 päeva, karistusaja hulka ning loeti Juri Saltõkovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 20 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 3 aastat, mille alguseks loeti 13.12.2018. 2.2. mõisteti Jevgeni Saltõkov süüdistustes

§ 293

lg 2 p-d 1, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 294

lg 2 p-d 1, 3) järgi;

§ 209

lg 2 p 11 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 2) järgi;

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p-d 1, 4) järgi Galina Rjabušenko ja Olga Novikovaga seotud episoodides ja Z.I-ga seotud episoodides perioodil 2004-14.05.2014 õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Saltõkov süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p-d 1, 4) järgi ülejäänud süüdistusepisoodides.

Samuti tunnistati Jevgeni Saltõkov süüdi

§ 299lg 1 - § 22 lg 3 järgi A.L.

(endise nimega A.J. ) ja M.M. tööle vormistamise ja töölt vabastamisega seotud dokumentide osas; Aljona Aulova koristajana tööle vormistamise ja töölt vabastamisega seotud dokumentide ja sotsiaaltöötajana tööle vormistamisega seotud dokumentide osas; Tatjana Majorova sotsiaaltöötajana tööle vormistamise ja töölt vabastamisega seotud dokumentide osas; Z.I töölt vabastamisega seotud dokumentide osas ja Eesti Töötukassale esitatud koondamishüvitise avalduse osas. Ülejäänud süüdistuses

§ 299

lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüdistusepisoodide osas mõisteti Jevgeni Saltõkov õigeks. 4 Jevgeni Saltõkovi karistati

§ 209

lg 2 p-d 1, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p-d 1, 4) ja

§ 299

lg 1 - § 22 lg 3 järgi

§ 63

lg 1 alusel 2 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2014 - 22.06.2015, s.o 8 kuud 10 päeva, karistusaja hulka ning loeti Jevgeni Saltõkovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 3 aastat, mille alguseks loeti 13.12.

1. 2.
2. mõisteti Tatjana Majorova süüdistuses § 297 lg 2 p 1 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 298lg 2 p 1) järgi õigeks.

Sama kohtuotsusega karistati Tatjana Majorovat

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 4) järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud, mille alguseks loeti 13.12.2018. 2.4. mõisteti Z.I süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 4) järgi õigeks episoodides aastail 2004-2009.

Sama kohtuotsusega karistati Z.I

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 4) järgi ülejäänud süüdistusepisoodides 1 aasta 2 kuu vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud, mille alguseks loeti 13.12.2018. 2.5. karistati Aljona Aulovat

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 4) järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud, mille alguseks loeti 13.12.

1. Aljona Aulova suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel jäeti kannatanu Eesti Haigekassa tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 alusel jäeti Sotsiaalkindlustusameti tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanu Kohtla-Järve linna tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 alusel välja Juri Saltõkovilt ja Jevgeni Saltõkovilt solidaarselt Kohta-Järve linna kasuks 40 237,39 eurot. Kannatanu Kohtla-Järve linna tsiviilhagi rahuldati ning mõisteti Tatjana Majorovalt VÕS § 1043 ja § 1045 alusel välja Kohta-Järve linna kasuks 50,85 eurot. 4.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeeriti Juri Saltõkovilt äravõetud sularaha summas 615 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.02.2015 määrusega ning jätta tsiviilhagi tagamiseks arestituks kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel kanda tsiviilhagi katteks kannatanule Kohtla-Järve linnale.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeeriti Jevgeni Saltõkovilt äravõetud sularaha summas 1120,50 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.02.2015 määrusega ning jätta tsiviilhagi tagamiseks arestituks kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel kanda tsiviilhagi katteks kannatanule Kohtla-Järve linnale. Vabastati aresti alt kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.02.2018 määrusega Aljona Aulovalt konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara: sularaha summas 3100 5 eurot ja Aljona Aulova kasutuses oleval AS SEB Pank arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 124,06 eurot.

1. Kohtuotsusega jäeti rahuldamata kaitsjate taotlused Juri Saltõkovile, Jevgeni Saltõkovile, Z.I-le süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. Maakohtu seisukoht A.L. ga seotud episoodides. 6.
3. A.L. oli Noortekeskuse rajamisest alates osutanud Saltõkovidele viimaste palvel tõlkimisteenust (Noortekeskuse dokumendid ja Jevgeni Saltõkovi isiklikud dokumendid) ja juriidilist nõustamist Noortekeskuse personaliküsimustes. Kuna tõlgi ja juristi ametikohta polnud Noortekeskuses ette nähtud, siis tasustati tema tööd osalise koormusega sotsiaaltöötaja ametikoha arvelt. Nii olid osalise koormusega sotsiaaltöötajana Noortekeskusesse fiktiivselt tööle vormistatud erinevad inimesed - 2004 ja 02.01.-03.06.2014 A.L. ise, 15.02.200501.11.2011 tema õde M.J. , 25.10.2010-02.01.2014 Tatjana Majorova. Keegi neist isikutest tegelikult sotsiaaltöötajana ei töötanud, süüdistuse kohaselt omastasid nendele arvestatud töötasu Saltõkovid, A.L. ja Tatjana Majorova. 6.
4. Maakohus analüüsis süüdistatav Juri Saltõkovi ütlusi, tunnistajate A.L. kui ka M.J. e kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlusti. A.L. , M.J. ja Tatjana Majorova olid süüdistuses märgitud ajavahemikel Noortekeskuses tööle vormistatud kinnitab ka asitõendite vaatlusprotokollidest nähtuv – läbiotsimisel äravõetud personalidokumendid, samuti Kohtla-Järve Linnavalitsusest päringuvastusena menetlejale esitatud personali- ja raamatupidamisdokumendid, päringuvastusena esitatud Swedbanki kontoväljavõtted. Ülalnimetatud dokumentidest nähtub ka see, et kõik nimetatud fiktiivsete isikute sisuliselt võltsitud töölevõtmise ja töötamisega seotud dokumendid (töölevõtmise käskkirjad, töölepingud, ametijuhendid, töölepingu muutmise, puhkusele lubamise, jõulutoetuse maksmise jm käskkirjad, tööaja arvestuse tabelid) on allkirjastatud direktori kohusetäitja Juri Saltõkovi poolt. Veel käsitles maakohus tunnistaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse raamatupidaja E.K. e ütlusi, linnavalitsuse 14.12.2010 määrusega nr 50 kinnitatud „Kohtla-Järve linna raamatu-pidamise siseeeskirja“, tunnista Kohtla-Järve abilinnapea alates 1999 N.A. kohtus antud ütlusi, KohtlaJärve linnapea alates 2003 J.S. i kohtus antud ütlusti. 6.
5. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et kirjeldatud viisil, fiktiivsete isikute töölevormistamisega korraldati tasumine A.L. teenete eest. Sellist asjakorraldust Noortekeskuses on oma ütlustes tunnistanud A.L. ja Tatjana Majorova, ka Juri Saltõkov. Vaidlus on selles, kas ülalkirjeldatud teod on kvalifitseeritavad kelmusena ja dokumentide võltsimisena Juri ja Jevgeni Saltõkovi poolt, lisaks kelmusena Tatjana Majorova poolt. A.L. ja M.J. e tegevusele on antud hinnang eraldatud menetlustes. 6.
6. Kelmuse süüteokoosseis eeldas kuriteo toimepanemise ajal varalise kasu saamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kvalifitseerimaks süüdistatavate tegevuse kelmusena tuleb seega tuvastada kannatanu eksitusse viimine, kannatanupoolne varakäsutus, kannatanul kahju tekkimine ja süüdistatavatel varalise kasu saamine. Juri Saltõkovi puhul on viidatud tõenditega leidnud tõendamist, et ta koostas, allkirjastas ja esitas linnavalitsusele sisult ebaõiged dokumendid A.L. , M.J. e ja Tatjana Majorova töötamise kohta Noortekeskus sotsiaaltöötajana, nende võltsitud dokumentidega (muuhulgas tööaja tabelitega) viidi linnavalitsuse töötajad eksitusse. Arvates, et nimetatud isikud ka tegelikult töötavad Noortekeskuses sotsiaaltöötajatena, kandsid nad nende arvetele töötasu, samuti tasusid nende eest seadusest tulenevad maksud ja maksed. Olukorras, kus nimetatud isikud tegelikult Noortekeskuses sotsiaaltöötajatena ei töötanud, sai Kohtla-Järve linn süüdistuses toodud 6 töötasude, maksude ja maksete ulatuses kahju. Varalise kasu saajaiks olid antud juhul A.L. ja 50,85 euro ulatuses ka Tatjana Majorova. 6.
7. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et Kohtla-Järve linn pole saanud kahju, kuna said väljamakstud raha eest vastusooritusena A.L. poolse teenuse – tõlketööd ja juriidilised nõustamised Noortekeskuse huvides. Kriminaalasjas on tuvastatud, et linnavalitsus varakäsutust tehes, (palga ja maksude ülekandmisel) maksis sotsiaaltöötaja töö eest, mida keegi tegelikult ei teinud. Linnavalitsuse töötajatele jäeti mulje, et seda tööd on vaja teha, et seda tehakse ja raha läheb asja ette. Samas tõlgi ja personalitöötaja ametikohta Noortekeskuse koosseisus ette polnud nähtud ja seega oli selge, et A.L. poolt tehtud tõlketööde ja personalialaste konsultatsioonide eest raha üle ei oleks kantud. Olukorras, kus eksitusse viimise tagajärjel kanti raha üle mittevajaliku, või siis küll vajaliku aga tegemata jäetud sotsiaaltöö eest ja Jevgeni Saltõkovi isiklike dokumentide tõlkimise eest, on linn kahtlemata kahju kandnud. 6.
8. Maakohtu hinnangul ei saa lugeda A.L. poolt tehtud personalitööd, samuti Noortekeskuse ja Jevgeni Saltõkovi huvides tehtud tõlketöid vastusoorituseks linnavalitsuse poolt makstud tasule. Nagu eelnevalt märgitud, ootas linnavalitsus vastusooritust sotsiaaltöötaja panuse näol ja ei pidanud vajalikuks maksta täiendavalt töö eest, mida oleks pidanud tegema Noortekeskuse koosseisulised töötajad, eelkõige direktori kohusetäitja Juri Saltõkov ise ja administraatori ametikohal töötavad isikud. Just administraatori ametikohustuste hulka kuulus vastavalt administraatori ametijuhendile muuhulgas asjaajamise korraldamine ja dokumentatsiooni vormistamine ning säilitamine, mis omakorda osutab eesti keele oskamise vajadusele. Neil asjaoludel polnud A.L. l mingit seaduslikku õigust nõuda või saada oma töö eest tasu linnavalitsuselt. Pigem oli tema sooritus suunatud Saltõkovidele, kes tema tegevusest kasu said. Juri Saltõkov varjas A.L. panuse abil omaenda puudujääke, mis teinuks tema ametissesobivuse küsitavaks – ta ise ei vallanud eesti keelt, ei suutnud komplekteerida ka koosseisulisi ametikohti kompetentsete ja riigikeelt valdavate inimestega. 6.
9. A.L. on tunnistanud, et tegi tõlke- ja personalitööd, olles teadlik, et linnavalitsus talle selle eest seaduslikult maksta ei saa. Samuti oli ta teadlik sellestki, et Noortekeskus ei saa talle tasuda tõlketööde eest, mida ta tegi Jevgeni Saltõkovi töösse mittepuutuvate dokumentide tõlkimisel. Nii talle kui Saltõkovidele oli selge, et tal ei olnud selle konkreetse soorituse eest õigust Noortekeskuselt (linnavalitsuselt) tasu saada, just seetõttu nad ju otsustasidki selle tasu pettuse teel kätte saada. Selle tasu näol A.L. vara suurenes. Sellist raha saamist kelmuse läbi saab maakohtu hinnangul pidada kasuks, mida eeldab kelmuse süüteokoosseis. 6.
10. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ka Juri Saltõkovi tegevuse kvalifitseerimine ametiisiku poolt kelmuse toimepanemisena, samuti ametiisiku poolt dokumentide võltsimisena nii kohtuotsuse käesolevas, kui ka järgnevates osades käsitletavate kuritegude puhul.

§ 288sätestab, et ametiisik Kr

MS eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. Juri Saltõkov oli Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt määratud Kohtla-Järve Noortekeskuse direktori kohusetäitjaks. Noortekeskus on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatav ja Kohtla-Järve 7 linna eelarvest finantseeritav noorsootöö korraldamisega avalikku ülesannet täitev kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Juri Saltõkov omab Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2004 määrusega nr 41 kinnitatud Kohtla-Järve Noortekeskuse põhimääruse järgi oma ametikohal otsustusõigust ja seega ametiseisundit KVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning on seega kohtu hinnangul ametiisik

§ 288lg 1 mõistes.

Noortekeskuse põhimäärusest nähtuvalt (p 3.3) omas asutuse juht Juri Saltõkov muuhulgas õigust sõlmida ja lõpetada keskuse töötajatega töölepinguid, määrata nende tööülesanded ja ametipalk, lähtudes Linnavolikogu poolt kinnitatud palgamääradest. Tema kohustuseks oli ka esitada linnavalitsusele asutuse eelarve ja koosseisu projekt, tal oli õigus esindada keskust kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites. Eelnevast nähtuvalt oli Noortekeskuse juhil Juri Saltõkovil lisaks asutusesiseste otsuste vastuvõtmisele ka võimalus oluliselt mõjutada linnavalitsuse poolt vastuvõetavate otsuste vastuvõtmist ja seega linnavalitsuse poolt avalike ülesannete täitmist noorsootöö valdkonnas. Temast sõltus kaadri valik ja avalike ressursside kulutamine vastavalt sihtotstarbele. Juri Saltõkovi poolt avalike ülesannete täitmise ja tema ametiseisundi üle otsustades on kohus arvestanud ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-98-15 väljendatud seisukohta. 6.

1. Maakohus analüüsis ka Jevgeni Saltõkovi ütlusi, kes end süüdi ei tunnistanud, kuid maakohus ei pidanud tema ütlusi usaldusväärseiks, vaid need olid maakohtu hinnagnul ennastõigustavad ja vastuolulised oma tegevuse kohta Noorekeskuses. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et töötades Noortekeskuses projektijuhina, täitis ta seal aktiivselt ka ülesandeid, mis projektijuhi töökohustuste hulka ei kuulunud. Ta tegeles aktiivselt personalivalikuga, võttis enda kontrolli alla administraatorite tegevuse ja suhtles pidevalt A.L. ga personalitöö küsimustes. Jevgeni Saltõkovi poolt muude ülesannete täitmist (administraatorite aitamist ja personalivaliku ning personalidokumentidega tegelemist) kinnitasid kohtuistungil eri aegadel administraatorina töötanud isikud: aastail 2004-2011 administraatorina töötanud tunnistaja A.S. , (endise nimega A.B. ); aastail 2011-2013 administraatorina töötanud Arina Malahhova (hiljem Issajeva) kui ka aastail 2011-2012 administraatorina töötanud M.M. . Sama on väljendanud oma ütlustes ka A.L. . A.L. ga seotud kelmuseepisoodides said otsest rahalist kasu A.L. ja Tatjana Majorova. Kui Juri Saltõkovil võimaldas selline töökorraldus varjata ja kompenseerida oma ametissesobimatust, siis Jevgeni Saltõkov oli samuti sellisest töökorraldusest ja pettusest kasusaaja. Tema kasu A.L. tegevusest seisnes võimaluses saada tasu maksmata tõlketeenust oma õpingudokumentide, ärikirjade, väärteomenetlusse puutuvate dokumentide jmt, tõlkimisel. Jevgeni Saltõkov on tunnistanud, et vahel tõlkis A.J. tema palvel talle ka isiklikke dokumente, seda lihtsalt vastutuleku korras ja tasuta. A.L. ütlustest nähtub, et tal polnud Jevgeni Saltõkoviga juttu selle töö tasustamisest, tema arvates maksti see töö kinni Majorova poolt üle kantud rahast ehk siis linnavalitsuse poolt makstud sotsiaaltöötaja palga arvelt. 6.
2. Asitõendi vaatlusprotokollist, s.o A.L. kasutuses olnud arvutitest üksnes 2013-2014 leitud dokumentidest ja Jevgeni Saltõkovi ning A.L. omavahelisest kirjavahetusest nähtub muuhulgas, et töid, mida A.L. Jevgeni Saltõkovi huvides tegi, oli oluliselt rohkem, kui Jevgeni Saltõkov on tunnistanud. Jevgeni Saltõkovi kõrgkooli lõputööga seonduvad tööd; Jevgeni Saltõkovi äriühingu Ars Longa dokumendid; Jevgeni Saltõkovi Viru Maakohtusse väärteoasjas esitatud kaebusega seonduvad dokumendid; Jevgeni Saltõkovi kohta kolmandate isikute poolt kirjutatud iseloomustused. 6.
3. Noortekeskuse personalivalikust nähtub, et suur osa seal töölevormistatud isikutest olid lähedaselt seotud Jevgeni Saltõkoviga. Jevgeni Saltõkov, on väitnud, et administraatorina töötanud A.S. (endise nimega A.B. ) ja M.M. on mõlemad eri aegadel Noortekeskuses töötades 8 olnud tema elukaaslased, viimased on seda ka ise kinnitanud. Samuti on asjaosalised kinnitanud, et Tatjana Majorova oli Jevgeni Saltõkovi hea tuttav ja töötaja viimasele kuuluvas juuksurisalongis, Aljona Aulova oli Jevgeni Saltõkovi hea sõbra abikaasa. Ülaltoodud asjaolud viivad järeldusele, et sageli oli Noortekeskuse kaadrivalik Jevgeni Saltõkovi lähedasi ja tuttavaid soosiv ning võeti tööle sotsiaaltagatisi vajavaid, kogemusteta ja ebapädevaid isikuid, keda siis Jevgeni Saltõkovil oli võimalik aitama ja suunama hakata. Puudustele personalitöös ja dokumentatsioonis juhitakse tähelepanu ka 01.04.2013-05.04.2013 Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt läbi viidud Noortekeskuse teenistusliku järelevalve õiendis (kontrollitavaks ajavahemikuks oli 01.01.2011-31.12.2012). Puudusid asutuse arengukava, asjaajamise kord, dokumendiregister, käskkirjade registreerimisraamat. Käskkirjad, töölepingud ja ametijuhendid olid vormistatud puudulikult. Märgitakse, et projektitöö (projektijuhi töö) nõuab arendamist, 2012.a oli teostatud kaks projekti maksumustega 2119 eurot ja 1152 eurot. 6.
4. Hinnates Noortekeskuses toimuvat, nähtub, et personalivalik ja personalidokumentatsiooni vormistamine oli suuresti just Jevgeni Saltõkovi õlul, kes korraldas selle valdkonna tegevust koos Juri Saltõkoviga A.L. kaasabil. Sellist rolli täites oli just Jevgeni Saltõkov huvitatud A.L. abi kasutamisest ja sellega seoses ka viimasele tasu maksmise võimaluste loomisest. Ülaltoodud tõenditest nähtub, et tema teopanus M.J. e, A.L. ja Tatjana Majorova Noortekeskusesse sotsiaaltöötajana fiktiivselt töölevormistamisel ja seega ka linnavalitsuse töötajate eksitusse viimisel oli oluline. Maakohtu hinnangul on Jevgeni Saltõkov koos Juri Saltõkoviga eelnevaga realiseerinud kelmuse süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu. 6.
5. Ülaltoodust nähtuvalt on tõendatud ka Jevgeni Saltõkovi poolt Juri Saltõkovile tegevusele kaasaaitamine dokumentide ametialasele võltsimisele A.L. ja Tatjana Majorova tööle vormistamise ja töölt vabastamise dokumentide osas, just dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega realiseeriti kelmuse oluline osategu- kannatanu linnavalitsuse töötajate eksitusse viimine. 6.
6. Järgenvalt käsitles maakohus Tatjana Majorovaga seonduvat. Kohtuistungi algul Tatjana Majorova ennast süüdi ei tunnistanud, hiljem küsitluse käigus täpsustas, et A.L. ga seotud episoodis tunnistab ennast süüdi. Maakohus analüüsis Tatjana Majorova ütlusi, Tatjana Majorova pangakonto vaatlusprotokolli ning jõudis järeldusele, et analüüsitud tõenditest ning sh Tatjana Mjorova süü omaksvõtust nähtub, et ta nõustus Jevgeni Saltõkovi ettepanekuga tema fiktiivseks töölevormistamiseks sotsiaaltöötajana, allkirjastas töölepingu ja ametijuhendi. Sotsiaaltöötajana ta tööle ei asunud, tema nimele arvestatud palga kandis üle A.L. le, v.a 50,85 eurot mille jättis endale. 6.
7. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et A.L. ga seotud kuriteoepisoodides on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud kelmuse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Juri Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1, 11 ja 3), Jevgeni Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1 ja 3) ja Tatjana Majorova (

§ 209lg 2 p 3) tegevuses.

Sama kehtib ametialase võltsimise kohta (

§ 299

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Juri Saltõkovi puhul ja sellele võltsimisele kaasaaitamise kohta (

§ 299lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Jevgeni Saltõkovi puhul.

Nende kõigi teopanus oli oluline ja seega on põhjendatult inkrimineeritud kelmuse kaastäideviimine. Tatjana Majorova puhul kehtib eelöeldu mõistagi vaid tema enda fiktiivse töösuhte ulatuses. 6.

1. Maakohtu hinnangul on täidetud ka ülalnimetatud kuritegude subjektiivsed süüteokoosseisud. Süüdistatavad tegutsesid ühise otsese tahtluse alusel ja kooskõlastatult linnavalitsuse töötajate eksitusse viimisel, olles teadlikud, et sellele eksitusele järgneb 9 varakäsutus – linnavalitsus maksab välja palga töö eest, mida keegi ei teinud. Kuigi konkreetse palgaraha omastas valdavalt (va 50,85 eurot) samuti kelmuse kaastäideviijana eraldi menetluses süüdi tunnistatud A.L. , oli varalise kasu saamise eesmärk ka teistel. Juri Saltõkov varjas sellega oma ebapädevust ja säilitas töökoha, Jevgeni Saltõkov sai tasuta teenust oma isiklike dokumentide tõlkimisel ja abi endale omaalgatuslikult võetud administraatorite abistamistegevuses personalitöö küsimustes. Lisaks ülalnimetatule oli Tatjana Majorova eesmärgiks saada sotsiaalsed tagatised ja selle ta Haigekassa ravihüvitise näol ka sai. 6.
2. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et A.L. ga seotud episoodides tegutses Juri Saltõkov keelueksimuses

§ 39

lg 1 mõttes, ehk mittesüüliselt, kuna kõik linnavalitsuselt saadud vahendid kasutas ta Noortekeskuse huvides. Eelnevalt on maakohus selgitanud, kes ja miks olid huvitatud Juri Saltõkovi sellisest isetegevusest ja kes olid tegelikud kasusaajad. 6.

1. Maakohus leiab, et nii Juri Saltõkovi kui ka Jevgeni Saltõkovi ja Tatjana Majorova tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Maakohtu seisukoht Z.I-ga seotud episoodis. Z.I, Juri ja Jevgeni Saltõkovi süüdistatakse kelmuses, Juri Saltõkovi süüdistatakse ka Z.I-ga seotud dokumentide võltsimises ja Jevgeni Saltõkovi sellele tegevusele kaasaaitamises. Kelmus ja sellega seotud ametialane võltsimine seisneb süüdistuse kohaselt selles, et nad viisid linnavalitsuse töötajad võltsitud dokumente koostades ja kasutades eksitusse Z.I töötamise kohta Noortekeskuses (alates 01.04.2004- 31.08.2014 oskustöölisena). Linnavalitsuse töötajad, olles eksitusse viidud, arvasid, et Z.I töötab Noortekeskuses ning arvestasid ja maksid talle töötasu ja maksid maksud, saades sellega kahju, välja makstud töötasu omastasid Saltõkovid, saades seega kasu. Prokurör loobus süüdistusest, mis hõlmas episoode 2004 kuni 01.01.2010, mistõttu maakohus süüdistatavad neis episoodides õigeks mõistis. Z.I-ga seotud episoodides tegi linnavalitsus väljamakseid 01.01.201001.09.2014 summas 15 060,58 eurot, sellest 9220,73 eurot olid Z.I-le ülekantud töötasu ja toetused mille Saltõkovid omastasid, ülejäänu moodustas seadusest tulenevad maksud ja maksed. Eesti Töötukassa tasus kelmuse tagajärjel Z.I arveldusarvele koondamishüvitise 270,56 eurot, mille Juri Saltõkov omastas. Kelmusega sai Z.I ka Eesti Haigekassa poolse kindlustuskaitse. Aastail 2011-2013 hüvitati Eesti Haigekassa poolt Z.I-le raviteenuste arveid summas 10 585,13 eurot ja tasuti ravimihüvitusi summas 117,38 eurot. 7.
3. Z.I, Juri Saltõkov ja Jevgeni Saltõkov ennast süüdi ei tunnistanud. 7.
4. Asjaolu, et Z.I oli süüdistuses märgitud ajavahemikul Noortekeskuses tööle vormistatud kinnitab asitõendite vaatlusprotokollidest nähtuv. Noortekeskusest läbiotsimisel äravõetud personalidokumendid, samuti Kohtla-Järve Linnavalitsusest päringuvastusena menetlejale esitatud personali- ja raamatupidamisdokumendid. Viimastest nähtub ka temale palga ja maksude arvestamine ja maksmine süüdistuses märgitud ulatuses. Maakohus analüüsis tõenditena Z.I 12.12.2014 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, Juri Saltõkovi kohtuistungil antud ütlusi, süüdistatav Jevgeni Saltõkovi kohtus antud ütlusi, käekirjaekspertiisi akti nr 14E-DK0148, Jevgeni Saltõkovi kaitsja poolt esitatud Jevgeni Saltõkovi ja ja Z.I tütre V.V. i vahelisest Facebooki kirjavahetusest 15.05.2014, jälitustoimingu protokolli ning asitõendi vaatlusprotokolli Z.I Swedbank AS arvelduskonto vaatlusest ja sularahaautomaadi kaamera salvestusest 30.07.2014 kell 14.01, milledest tuleneb, et Juri Saltõkovi ja Jevgeni Saltõkovi poolt süütegude toimepanemine. 10 7.
5. Juri ja Jevgeni Saltõkovi tegevus Z.I Töötukassa koondamishüvituse välja petmisel ja omastamisel on muuhulgas tõendatud jälitustoimingu protokolliga. Juri ja Jevgeni telefonikõnede salvestusest nähtub, et Jevgeni Saltõkov kiidab oma aju, mille abil on saadud kolm palka. Kontekstist teiste sama päeva kõnesalvestustega Jevgeni Saltõkovi ja linnavalitsuse raamatupidaja E.K. e ja Juri Saltõkoviga nähtub, et jutt käib Z.I koondamisega kaasnevast hüvitisest, mille väljamaksmise eest Jevgeni Saltõkov ennast kiidab ja saadud raha jagamise soovile vihjab- („Ära koonerda, rikkur, löö rahakotirauad lahti“). Juri Saltõkov vastab sellele midagi kuivikute toomisest, andes mõista, et saab aru toimuva ebaseaduslikkusest. 7.
6. Ülaltoodud tõenditest nähtub, et Juri Saltõkovi puhul on tõendamist leidnud Z.I-ga seotud kelmuse ja dokumendivõltsimise episoodid alates 01.01.
7. Ta koostas, allkirjastas ja esitas linnavalitsusele sisult ebaõigeid dokumente millega viis eksitusse linnavalitsuse töötajad. Olles ekslikul arvamusel, et Z.I endiselt töötab noortekeskuses jätkasid nad viimase nimele tehtavaid palgamakseid. Juri Saltõkov on tunnistanud, et võttis Z.I palgaraha enda kätte, väites, et kasutas seda Noortekeskuse huvides. Ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks, pole ta esitanud. Kohus ei pea Juri Saltõkovi ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks kuna need on kummutatud teiste ülalnimetatud tõenditega. 7.
8. Jevgeni Saltõkovi osalus Z.I-ga seotud episoodides on maakohtu arvates tõendatud alates 15.05.2014 alates ajast, mil ta asus korraldama Z.I pangakaardi vahetamist, seejärel 30.07.
9. võttis Z.I kontolt raha välja, tegeles koos A.L. ga Z.I koondamise ja koondamishüvituse dokumentide vormistamisega ja koos Juri Saltõkoviga omastas Z.I palga ja koondamishüvituse. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid Jevgeni Saltõkovi seotusest Z.I-ga seotud kuriteoepisoodidega enne 15.05.2014, siis mõistis maakohus ta neis episoodides nii kelmuse kui dokumentide võltsimisele kaasaaitamise süüdistustes õigeks. 7.
10. Maakohus ei nõustunud Z.I kaitsja seisukohaga, et Z.I poolt toimepandu on aegunud. Kaitsja väidab, et peale tööle asumist 2004 ei allkirjastanud Z.I ühtegi tööalast dokumenti ja seega ei pannud toime kuritegu. Samas on Z.I andnud ütlusi, et millalgi 2006 või 2007 (Saltõkovide ütluste kohaselt ja ka süüdistaja poolt aluseks võetult 2010), hakkas ta sagedamini viibima Venemaal. Ta tegi ettepaneku tema allkirjade võltsimiseks töödokumentidel ja andis oma pangakaardi Juri Saltõkovile paludes säilitada töökoha ja seega ka Haigekassa kindlustuse. Maakohus leiab, et hiljemalt just sellest ajast muutuski Z.I töösuhe Z.I ja Juri Saltõkovi kokkuleppel fiktiivseks ja sai alguse Z.I palgaraha ja kindlustushüvituste väljapetmine ja selle ebaseaduslik omastamine. 7.
11. Maakohus ei nõustunud ka kaitsja väitega, et Z.I teopanus oli väike ja seetõttu ei saa teda käsitleda kuriteo kaastäidevijana. Maakohus pidas Z.I panust oluliseks, kuna ta ise soovis fiktiivset töösuhet ja ebaseaduslikke sotsiaaltagatisi, andis oma pangakaardi Juri Saltõkovile, ka uuendas vajadusel pangakaardi 2014 ja andis sellegi Juri Saltõkovile, võimaldades kelmusel jätkuda. 7.
12. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et Z.I-ga seotud kuriteoepisoodides on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud kelmuse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Juri Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1, 11 ja 3), Jevgeni Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1 ja 3) ja Z.I (

§ 209lg 2 p 3) tegevuses.

Sama kehtib ametialase võltsimise kohta (

§ 299

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Juri Saltõkovi puhul ja sellele võltsimisele kaasaaitamise kohta (

§ 299lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuritegu) 11 Jevgeni Saltõkovi puhul.

Nende kõigi teopanus oli oluline ja seega on põhjendatult käsitleda neid kõiki kelmuse kaastäideviijatena. 7.

1. Maakohtu hinnangul on täidetud ka ülalnimetatud kuritegude subjektiivsed süüteokoosseisud. Süüdistatavad tegutsesid ühise otsese tahtluse alusel ja kooskõlastatult linnavalitsuse töötajate eksitusse viimisel, olles teadlikud, et sellele eksitusele järgneb varakäsutus- linnavalitsus maksab välja palga töö eest, mida keegi ei teinud. Neil kõigil oli ka varalise kasu saamise eesmärk, Saltõkovidel palga- ja koondamisraha omastamine, Z.I sotsiaalsete tagatiste saamine, mille ta Haigekassa raviteenuste ja ravimihüvituste näol ka sai. 7.
2. Süüdistatvate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Maakohtu sisukoht Aljona Aulovaga seotud episoodides. Aljona Aulovat, Juri ja Jevgeni Saltõkovi süüdistatakse kelmuses, Juri Saltõkovi süüdistatakse ka Aljona Aulovaga seotud dokumentide võltsimises ja Jevgeni Saltõkovi sellele tegevusele kaasaaitamises. Kelmus ja sellega seotud ametialane võltsimine seisneb süüdistuse kohaselt selles, et nad viisid linnavalitsuse töötajad võltsitud dokumente koostades ja kasutades eksitusse Aljona Aulova töötamise kohta Noortekeskuses (alates 01.08.2011-03.06.2014 koristajana, alates 03.06.2013-03.11.2014 sotsiaaltöötajana), linnavalitsuse töötajad, arvates ekslikult, et Aljona Aulova töötab Noortekeskuses, arvestasid ja maksid talle töötasu ja maksid maksud saades sellega kahju, arvestatud töötasu omastasid Saltõkovid, saades seega kasu. Aljona Aulovaga seotud episoodides tegi linnavalitsus väljamakseid 01.08.2011-01.10.2014 summas 15 590,88 eurot, sellest 5893,06 eurot moodustasid seadustest tulenevad maksud ja maksed ja 9697,82 eurot olid Aljona Aulovale ülekantud töötasu ja toetused mille Saltõkovid omastasid. Fiktiivne töösuhe Noortekeskuses tagas Aljona Aulovale ravikindlustuse. Eesti Haigekassa hüvitas süüdistuses nimetatud ajavahemikul raviteenuste arveid summas 776.60 eurot, ja tasus ravimihüvitisi summas 307.64 eurot. Aljona Aulova, Juri Saltõkov ja Jevgeni Saltõkov ennast esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. 8.
4. Asjaolu, et Aljona Aulova oli süüdistuses märgitud ajavahemikel Noortekeskuses tööle vormistatud kinnitab asitõendite vaatlusprotokollidest nähtuv. Maakohus analüüsis veel süüdistatavate Aljona Aulova, Jevgeni Saltõkovi, Juri Saltõkovi ning tunnistaja A.A. i kohtus antud ütlusi, käekirjaekspertiisi akti nr 14E-DK0133 jälitustoimingu protokolli. Maakohus ei käsitlenud lähemalt Aljona Aulova nimele arvestatud töötasu ja tema kohta vormistatud personalidokumentatsiooni. Vaidlust pole asjaolus, et Aljona Aulova oli tööle vormistatud ja talle süüdistuses nimetatud raha linnavalitsusest üle kanti. Vaidlust pole ka selles, et need ülekanded tehti Juri Saltõkovi kui direktori kohusetäitja poolt allkirjastatud ja esitatud dokumentide (tööleping, tööajatabelid jt) alusel. Vaidlust pole ka selles, et kogu Aljona Aulovale ülekantud töötasu kasutas oma vajadusteks Jevgeni Saltõkov. Vaidlusküsimuseks on - kas Aljona Aulova tegelikult töötas Noortekeskuses või mitte. 8.
5. Maakohus ei pidanud usaldusväärseiks Aljona Aulova, Juri ja Jevgeni Saltõkovi vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi. Kuna nende kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütlused on omavahel valdavas mahus vastuolulised ja nad ei ole kohtuistungil neid vastuolusid veenvalt põhjendanud, siis jätab kohus nende ennastõigustavad ütlused tõendina arvesse võtmata. Maakohus leidis, et Juri ja Jevgeni Saltõkovile ning Aljona Aulovale esitatud süüdistused on kohtus tõendamist leidnud teiste ülalnimetatud tõenditega, puutuvalt Aljona Aulova mittetöötamisse sotsiaaltöötajana ka Juri Saltõkov ja Aoluva enda ütlustega. Tõendatud 12 on, et ka koristajana Aulova tegelikult Noortekeskuses ei töötanud. Maakohus leiab, et Aulovite ja Saltõkovide kaitseversioon Aulovite võlast on väljamõeldis selleks, et leida põhjendus Aljona Aulova pangakaardi leidmisele Jevgeni Saltõkovi käest ja viimase poolt pangakontolt raha välavõtmise videosalvestistele. Eelnevat järeldust kinnitavad muuhulgas ka Aljona Aulova ja A.A. i vastuolulised ütlused. Aljona Aulova esitas kohtus vähemalt kaks versiooni koristajana töölehakkamisest ja töölepingu allkirjastamise ajast, kohast ja asjaoludest. Samas nähtub käekirjaekspertiisiaktist, et ta polegi töölepingut allkirjastanud, tema allkiri sellel on võltsitud. Pole mingit mõistlikku eluliselt usutavat selgitust ka sellele, et A.A. räägib uurijale, et ta ei tea, kellena tema abikaasa Noortekeskuses töötas ja kohtusaalis väidab, et teab väga hästi ja enamasti käis ka tema koos abikaasaga koristamas. Miks väidab A.A. , et võlgnevus Jevgeni Saltõkovile oli pere võlg, Aljona Aulova aga räägib hoopis temale kuuluva OÜ Kuldne võlast. Aljona Aulova väidab, et võla tagasimaksmise üle pidasid arvet Jevgeni Saltõkov ja A.A. , viimane aga kinnitab, et ei mäleta eriti võla võtmise ja tasumise asjaolusid. Asudes aktiivsele kaitsele ja kinnitades võla olemasolu, eeldab kohus, et Aljona Aulova esitaks OÜ Kuldne raamatupidamisdokumendid, mis kinnitaksid nii solaariumi ostmist kui võlga, seda ta aga teinud ei ole. 8.
6. Asjaolule, et Aljona Aulova tegelikult Noortekeskuses ei töötanud ja polnud seega ka kättesaadav vajalike personalidokumentide allkirjastamiseks viitab seegi, et vähemalt viiel korral 2011-2014 oli tema töölepingus ja hiljem selle lisades Aulova allkiri võltsitud, samuti see, et Jevgeni Saltõkov käis Aljona Aulova allkirju personalidokumentidele võtmas nii viimase kodus, kui töökohas OÜ Kuldne. Töötaja puhul, kes enda sõnul valdavalt iga päev koristamas käis ja seejuures ka alati majas oleva direktori kohusetäitja Juri Saltõkoviga kohtus, poleks olnud mingit vajadust tema allkirju võltsida või nende saamiseks linnas ringi sõita. 8.
7. Asjaolu, et Aljona Aulova Noortekeskuses töötamise asjaoludega kursis polnud ja vaid sellega kaasnevast ravikindlustusest huvitus kinnitavad ka ülalkirjeldatud jälitustoimingute protokollid. Ka ruumide puhtuse kohta Noortekeskuses on antud erinevaid hinnanguid. Teenistusliku järelevalve õiendis on märgitud, et hoone on hoolitsetud ja puhas. Samas on abilinnapea N.A. väitnud, et 2011-2013 (s.o Aljona Aulova koristajana töölevormistamise ajal) tegi ta Juri Saltõkovile korduvaid etteheiteid ruumida puhtuse kohta aga olukord ei paranenud. Samas on mitmed Noortekeskuse töötajad märkinud, et ruumid olid korras ja puhtad, kuid on ka neid, kes väidavad, et koristati üks kord nädalas. 8.
8. Kriminaalasjas jääb välja selgitamata, kas Juri ja Jevgeni Saltõkov tegid ise ära hädapärase koristustöö, millele viitab jälitustoimingu protokoll - salvestus nende omavahelisest vestlusest ja mida on Saltõkovid ka kohtueelses menetluses tunnistanud, kas koristasid Juri Saltõkovi abikaasa, Jevgeni Saltõkov ja tema tollane elukaaslane A.B. , või maksti fiktiivsete töötajate arvelt kogunenud mustast kassast koristamise eest käest-kätte tasu mõnele kolmandale isikule. 8.
9. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et Aljona Aulovaga seotud kuriteoepisoodides on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud kelmuse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Juri Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1, 11 ja 3), Jevgeni Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1 ja 3) ja Aljona Aulova (

§ 209lg 2 p 3) tegevuses.

Sama kehtib ametialase võltsimise kohta (

§ 299

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Juri Saltõkovi puhul ja sellele võltsimisele kaasaaitamise kohta (

§ 299lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Jevgeni Saltõkovi puhul.

Nende kõigi teopanus oli oluline ja seega on põhjendatult käsitleda neid kõiki kelmuse kaastäideviijatena. 8.

1. Jevgeni Saltõkovi puhul on tuvastatud tema tegevus Aljona Aulova töölevormistamisel koristajana ja seejärel tema vabastamisel sellelt ametikohalt seoses sotsiaaltöötajana tööle 13 vormistamisega. Seoses sellega saab teda lugeda kaasaaitajaks just fiktiivsete töösuhte alustamise (töölevõtmise käskkiri, töölepingu sõlmimine) ja lõpetamisega (töölepingu lõpetamise käskkiri) seotud dokumentide võltsimisel. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Jevgeni Saltõkov oleks kaasa aidanud ka muude Aljona Aulova töösuhet puudutavate dokumentide (puhkuse-, jõulutoetuse-, töölepingu tingimuste muutmise käskkirjad) võltsimisele, siis neis süüdistusepisoodides mõistab kohus Jevgeni Saltõkovi õigeks. 8.
2. Maakohtu hinnangul on täidetud ka ülalnimetatud kuritegude subjektiivsed süüteokoosseisud. Süüdistatavad tegutsesid ühise otsese tahtluse alusel ja kooskõlastatult linnavalitsuse töötajate eksitusse viimisel, olles teadlikud, et sellele eksitusele järgneb varakäsutus- linnavalitsus maksab välja palga töö eest, mida keegi ei teinud. Neil kõigil oli ka varalise kasu saamise eesmärk, Saltõkovidel palgaraha omastamine, Aljona Auloval sotsiaalsete tagatiste saamine, mille ta Haigekassa raviteenuste ja ravimihüvituste näol ka sai. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Maakohtu seisukoht M.M. ga seotud kuriteoepisoodides. Juri ja Jevgeni Saltõkovi süüdistatakse kelmuses, Juri Saltõkovi süüdistatakse ka M.M. ga seotud dokumentide võltsimises ja Jevgeni Saltõkovi sellele tegevusele kaasaaitamises. (M.M. süüdistus on käesolevast kriminaalasjast eraldatud eraldi menetluseks). Kelmus ja sellega seotud ametialane võltsimine seisneb süüdistuse kohaselt selles, et nad viisid linnavaltsuse töötajad võltsitud dokumente koostades ja kasutades eksitusse M.M. töötamise kohta Noortekeskuses 01.03.2013-02.01.2014 administraatorina, linnavalitsuse töötajad, arvates ekslikult, et M.M. töötab Noortekeskuses, arvestasid ja maksid talle töötasu ja maksid maksud, saades sellega kahju, arvestatud töötasu omastasid Saltõkovid, saades seega kasu. M.M. ga seotud episoodides tegi linnavalitsus väljamakseid 01.03.2013-01.01.2014 summas 7461,12 eurot, sellest 2966,20 eurot moodustasid seadustest tulenevad maksud ja maksed ja 4494,92 eurot olid M.M. le ülekantud töötasu ja toetused mille Saltõkovid omastasid. Fiktiivne töösuhe Noortekeskuses tagas M.M. le ravikindlustuse. Eesti Haigekassa hüvitas süüdistuses nimetatud ajavahemikul raviteenuste arveid summas 776,60 eurot, ja tasus ravimihüvitisi summas 307,64 eurot. Juri Saltõkov ja Jevgeni Saltõkov ennast esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. 9.
4. Maakohus analüüsis asitõendite vaatlusprotokolle tööle vormistamise osas, M.M. 16.03.2018 kohtuistungil tunnistajana antud ütlusi, Juri Saltõkovi ütlusi, Jevgeni Saltõkovi ütlusi. Tunnistajad, M.M. väidetava töösuhte ajal Noortekeskuses noorsootöötajatena töötanud A.M. , T.L. ja K.M. ei tea M.M. t, teavad, et administraatoritena töötasid Arina Issajeva ja Tatjana Majorova. Arina Issajeva, kes töötas administraatorina enne M.M. väidetavat töösuhet kinnitas kohtuistungil, et M.M. ga pole ta tööalaselt kokku puutunud. Samuti analüüsis maakohus asitõendi vaatlusprotokolli M.M. pangakonto vaatlusest ja Swedbank AS päringuvastust 9.
5. Maakohtu hinnangul joonistub reljeefselt välja Saltõkovide tavapärane tegutsemisviis, . Z.I , Aljona Aulova ja M.M. avavad arvelduskonto, millele laekub ainult „töötasu“ Kohtla-Järve Linnavalitsuselt, pangakaardid koos PINkoodidega on erinevatel väljamõeldud põhjustel Saltõkovide käes, kes kontodelt raha välja võtavad ja seda enda vajadusteks kasutavad. Arvestades kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis ei pidanud maakohus usaldusväärseiks Saltõkovide ja M.M. ütlusi M.M. töötamise ja rahakogumise kohta. Need ütlused on vastuolus teiste ülalnimetatud tõenditega, mille alusel luges maakohus tõendatuks, et M.M. Noortekeskuses ei töötanud ja oli vaid järjekordseks „rahamasinaks“ Jevgeni Saltõkovile. 14 9.
6. Andmata hinnangut M.M. tegevusele, leiab maakohus, et temaga seotud kuriteoepisoodides on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud kelmuse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Juri Saltõkovi (

§ 209

lg 2 p-d 1, 11 ja 3), Jevgeni Saltõkovi (

§ 209lg 2 p 1 ja 3) tegevuses.

Sama kehtib ametialase võltsimise (

§ 299

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Juri Saltõkovi puhul ja sellele võltsimisele kaasaaitamise kohta (

§ 299lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuritegu) Jevgeni Saltõkovi puhul.

Mõlema teopanus oli oluline, Jevgeni Saltõkov leidis järjekordse sotsiaaltagatisi vajava isiku ja võttis välja raha, Juri Saltõkov asutuse juhina allkirjastas linnavalitsuse töötajate eksitusseviimiseks vajalikud dokumendid. Nende käsitlemine kelmuse kaastäideviijatena on põhjendatud. 9.

1. Jevgeni Saltõkovi puhul on tuvastatud tema tegevus M.M. töölevormistamisel ja seejärel tema vabastamisel. Seoses sellega saab teda lugeda kaasaaitajaks just fiktiivse töösuhte alustamise (töölevõtmise käskkiri, töölepingu sõlmimine) ja lõpetamisega (töölepingu lõpetamise käskkiri) seotud dokumentide võltsimisel. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Jevgeni Saltõkov oleks kaasa aidanud ka muude M.M. töösuhet puudutavate dokumentide (puhkuse-, jõulutoetuse-, töölepingu tingimuste muutmise käskkirjad) võltsimisele, siis neis süüdistusepisoodides mõistab kohus Jevgeni Saltõkovi õigeks. 9.
2. Maakohtu hinnangul on täidetud ka ülalnimetatud kuritegude subjektiivsed süüteokoosseisud. Süüdistatavad tegutsesid ühise otsese tahtluse alusel ja kooskõlastatult linnavalitsuse töötajate eksitusse viimisel, olles teadlikud, et sellele eksitusele järgneb varakäsutus- linnavalitsus maksab välja palga töö eest, mida keegi ei teinud. Neil oli ka varalise kasu saamise eesmärk- Jevgeni Saltõkovi poolt M.M. palgaraha omastamine. 9.
3. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud maakohus ka M.M. ga seotud kuriteoepisoodide puhul.
4. Maakohtu seisukoht menetluse seaduslikkuse ja jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavuse osas. Kaitsjad on kohtumenetluse käigus teinud etteheited käesolevas kriminaalasjas läbi viidud jälitustoimingute alustamise seaduslikkuse kohta, süüdistatavad on väitnud, et kohtueelse menetluses mõjutati neid ütlusi andma ebaseaduslikke mõjutusvahendeid kasutades. Maakohus nende etteheidetega ei nõustunud. 10.
5. Maakohus tutvus jälitustoimikuga, kontrollis kohtumenetluse käigus jälitustoimingutega seonduva seaduslikkust ja andis oma hinnangu kohtuistungil 30.03.
6. Maakohus, kontrollides välja antud lube ja taotlusi, oli jätkuvalt seisukohal, et jälituslubade taotlemine ja andmine, samuti jälitustoimingute läbiviimine on olnud seaduslik. 10.
7. Kaitsja etteheite kohaselt puudusid tõendid, mille alusel oleks saanud anda välja jälitustoimingute luba, et esimese jälitustoimingu loa taotluses ja ka esimeses loas nimetatakse vaid andmeid, mille kohta ei saanud menetlejal olla seaduslikke tõendeid. Maakohus tuvastas, et taotluses ja ka esimeses jälitustoimingu loas viidatakse allikatele ja kaastööteadetele ja õiendile, milles kirjeldatakse allikatelt läbi kaastööteadete saadud informatsiooni. Mingite muude tõendite olemasolu esimese jälitustoimingu loa andmisel ei tuvastanud. Maakohtu hinnangul võib ka kaastööteadetega allikatelt saadud teave olla aluseks esialgse kuriteokahtluse tuvastamiseks ning jälitusloa taotlemiseks ja andmiseks. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et loa taotlemisel kasutati teavet, mis oli teada vaid asjaosalistel ja ei saanud ühelgi seaduslikul viisil jõuda menetlejani. Maakohus juhib tähelepanu sellele, et loa taotlemise ajaks 2013 olid Saltõkovid kelmuse ja ametlike dokumentide võltsimisega tegelenud juba ligi kümme aastat. Kuritegelik tegevus toimus Noortekeskuses, kus nende aastate vältel töötas kümneid isikuid, samas majas töötas 15 juuksurisalong ja teisigi ettevõtteid. Seega ei saanud Saltõkovide pikaajaline tegevus jääda lõpuni märkamata või kahtlusi tekitamata jätta. Lisaks olid Saltõkovid tegevad mitmes eluvaldkonnas (sport, ettevõtlus, kohalik poliitika), millest tulenevalt oli nende suhtlusringkond suur. Eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks, et Saltõkovide kuritegelik tegevus, või mõned episoodid sellest võisid teada olla laiemale isikute ringile, kui osati arvata. Ka võisid Saltõkovid või nende lähedased, sellise aastaid kestnud karistamatu tegevuse tõttu, kas liigsest enesekindlusest või hooletusest, ise kolmandatele isikutele oma tegevusest informatsiooni jagada. Seega on kohtu hinnangul võimalik, et teave toimuva kohta kaastööteadete kaudu ka menetlejani jõudis. 10.
8. Olles kontrollinud jälitustoimingute tegemise aluseid, kuriteokahtluse põhjendatust, -sse puutuvat, leiab maakohus, et loa andmise ajal kohtunikule teadaoleva informatsiooni alusel jälitustoiminguks loa andmine (ja pikendamine) oli põhjendatud ja seaduslik. Maakohus ei tuvastanud seaduserikkumisi lubade taotlemisel, andmisel ega ka jälitustoimingute läbiviimisel. Eelnevast tulenevalt on jälitustoimingutega kogutud tõendid seaduslikud ja nende kasutamine kriminaalmenetluses on lubatav.
9. Maakohus leidis, et ka väited KAPO tegevuse osas jäävad edutuks. Süüdistatavad Juri ja Jevgeni Saltõkov, Tatjana Majorova, Aljona Aulova, ka käesolevas menetluses tunnistajana esinenud M.M. on korduvaid, pikki ja kurnavaid ülekuulamisi ja nende käigus ütluste andmise ebaseaduslikku mõjutamist nimetanud põhjuseks, miks nad kohtueelsel menetlusel andsid erinevaid, valdavalt ennast ja kaaslasi (Saltõkove) süüstavaid valeütlusi, mida neilt oodati. Tatjana Majorova on väitnud, et teda ähvardati kaheks päevaks vahi alla jätta, Aljona Aulova väitis, et teda ähvardati kinni panna, ta tahtis kiiremini koju saada, M.M. väitis, et oli ehmunud ja tahtis kiiremini koju saada. Saltõkovid on väitnud, et neid lubati soodsate ütluste andmisel vahi alt vabastada, et neile anti mõista, et kogu menetlus toimub vaid sellepärast, et nad on tegevad poliitikas (mõlemad olid Kohtla-Järve Linnavolikogu liikmed). Jevgeni Saltõkov on väitnud sedagi, et talle näidati Aulova ja M.M. ütlusi, kus viimased oma süüd tunnistasid. Maakohus pidas inimlikult mõistetavaks süüdistatavate väited, et seoses korduvate pikaleveninud ülekuulamistega oli takistatud nende tööalane tegevus ja perekondlike kohustuste täitmine, et ülekuulamised olid nende jaoks kurnavad ja stressitekitavad. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kriminaalmenetluses on tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ning isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning ka sellega kaasnevaid ebameeldivusi. On üpris tavapärane, et kahtlustatavaid kuulatakse üle korduvalt ja ülekuulamised kestavad tunde, tegemist on pingeliste uurimistoimingutega ja kahtlustatava poolt vaadatuna pole neis midagi meeldivat. Tõsiasi on seegi, et menetlejal on õigus kahtlustatava väljakutsumiseks menetlustoimingule ja seaduses ettenähtud juhtudel ka kahtlustatava kinnipidamiseks kuni 48 tundi. Mõlemal juhul on tegemist kahtlustatava isikuvabaduse riivega, kuid olukorras, kus need toimingud on põhjendatud, tuleb kahtlustatavatel sellega leppida. Maakohus ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendeid hinnates lugenud süüdistatavate kohtus antud ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks, muuhulgas seepärast, et need on vastuolus nende kohtueelsel menetluses antud ütlustega. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatavate selgitusi ja põhjendusi nende ütluste vastuolulisuse kohta. Maakohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et Juri Saltõkov, kes enda sõnul on aastaid töötanud õiguskaitseorganites, laseks menetlejal endaga manipuleerida ja muudaks oma ütlusi vastavalt sellele kas ta parasjagu usub oma vabastamisse vahi alt või mitte. Kohtuotsuse tõendeid ja kohtu põhjendusi käsitlevas osas on kirjeldatud Jevgeni Saltõkovi korraldavat, juhendavat ja abistavat rolli suhetes Aulova ja M.M. ga, kahtlemata oli selles suhtes tugevam ja autoriteetsem pool Jevgeni Saltõkov. Eelneva tõttu pole usutav, et ta nende isikute „valeülestunnistusega“ tutvumisel samuti ennastsüüstavaid valeütlusi andma hakkas. Ennast ülehindava liialdusena näivad ja on ka 16 eluliselt ebausutavad Saltõkovide vihjed selle kohta, et menetleja (KAPO), on Kohtla-Järve Linnavolikogu sisemises võimuvõitluses poole valinud ja neid seetõttu kiusab. Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatavad pidanud taluma põhjendamatuid isikuvabaduse riiveid ega inimväärikuse alandamist, pole tuvastatud süüdistatavate kohtlemine kohtueelses menetluses viisil, mis oleks sundinud neil andma menetleja poolt väidetavalt oodatud valeütlusi.
10. Karistuse mõistmise osas leidis maakohus järgmist. Süüdistatavate Juri ja Jevgeni Saltõkovi, Z.I, Aljona Aulova ja Tatjana Majorova karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nad on varem kohtu poolt karistamata, kohtule teadaolevalt pole neid karistatud ka käesoleva kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul. Võrreldes teiste süüdistatavatega, hindas maakohus Noortekeskuse juhi Juri Saltõkovi ja ka Jevgeni Saltõkovi süüd suuremaks, seda nii süüteo kestuse, episoodide hulga kui ka nende organiseeriva ja juhtiva rolli tõttu ühiste kuritegude toimepanemisel. Dokumentide võltsimine (

§ 299

) käesolevas kriminaalasjas on maakohtu hinnangul üks kelmuse (

§ 209

) osategudest ning seega on tegemist olukorraga, milles Saltõkovid on ühe teo toimepanemisega täitnud kahe erineva süüteokoosseisu tunnused, mistõttu tuleb kohaldada

§ 63lg-t 1.

Kuna raskeima karistuse näeb ette

209 lg 2 - (üks kuni viis aastat vangistust) siis nähtub eelnevast, et ainsaks võimalikuks kohaldatavaks karistusliigiks ongi vangistus. Maakohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav, kui Juri ja Jevgeni Saltõkovi karistada karistusmäära keskmises ja sellest pisut madalamas määras, teiste süüdistatavate puhul on karistuse eesmärgid maakohtu hinnangul saavutatavad miinimumilähedaste karistustega. Süü suurust, kuritegude asjaolusid ja süüdistatavate isikuid arvestades leiab maakohus, et karistuseks mõistetav vangistus tuleb kõigi süüdistatavate puhul jätta tingimisi kohaldamata. Juri ja Jevgeni Saltõkovile karistuse mõistmisel arvestab kohus ka nende poolt eelvangistuses viibitud aega.

1. Maakohtu seisukoht tsiviilhagide osas. 13.
2. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas prokuratuuri kaudu kohtueelses menetluses (20.03.2015) tsiviilhagi. Hagiavaldusest nähtub, et Kohtla-Järve Linnavalitsusel on alust kahtlustada Noortekeskuse direktori poolt isikute - Z.I, M.J. , Galina Rjabušenko, Tatjana Majorova, Aljona Aulova, M.M. , A.L. ja Olga Novikova - fiktiivset tööle vormistamist ja nimetatud isikute töötasu omastamist. Hagiavalduses märgitakse, et nimetatud tegevusega tekitati Kohtla-Järve linnale õigusvastaselt varalist kahju 100 592,44 eurot ning VÕS § 1043 alusel palutakse see summa isikute süüdi mõistmisel süüdistatavatelt välja mõista. Puuduste kõrvaldamiseks pärast 11.08.2015 istungit esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus uue tsiviilhagi 30.10.
3. Kohtuliku eelmenetluse käigus 18.01.2016 võttis maakohus tsiviilhagi menetlusse. 30.05.2018 esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus täpsustatud hagiavalduse, arvestades asjaolu, et prokurör loobus süüdistusest Galina Rjabušenko ja Olga Novikova suhtes ja ka Juri ja Jevgeni Saltõkovi suhtes Galina Rjabušenko ja Olga Novikovaga seotud episoodide osas. Kohtla-Järve Linnavalitsus taotleb Juri ja Jevgeni Saltõkovilt solidaarvastutuse korras välja mõista Kohtla-Järve linnale tekitatud varaline kahju kogusummas 53 306,57 eurot. Kahjuna peetakse silmas Juri ja Jevgeni Saltõkovi poolt fiktiivselt Noortekeskusesse töölevormistatud isikutele töötasude, preemiate, puhkusetasude ja seadusest tulenevate maksude tasumist KohtlaJärve linna poolt. 17 13.
4. Hagiavaldusest nähtuvalt koosneb kahju Z.I-ga seotud väljamaksetest 28 129,76 eurot (sellest 01.01.2010-01.09.2014 15 060,58 eurot ja 01.04.2004-01.01.2010 13 069,18 eurot); Aljona Aulovaga seotud väljamaksetest 01.08.2011-01.10.2014 summas 15 590,88 eurot; M.M. ga seotud väljamaksetest 01.03.2013-01.01.2014 summas 7 461,12 eurot; Tatjana Majorovaga seotud väljamaksetest 01.10.2011-01.01.2014 summas 4 864,96 eurot; Tatjana Majorova vastu jäi Kohtla-Järve Linnavalitsuse tsiviilhagi endiseks, s.o 58,85 eurot. 13.
5. Maakohtu hinnangul kuulub Juri ja Jevgeni Saltõkovi vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt. Kohtla-Järve Linnavalitsus, esitades tsiviilhagi summas 53 306,37 eurot, pole arvestanud asjaoluga, et prokurör loobus süüdistusest muuhulgas ka Z.I-ga seotud kuriteoepisoodides. Seda ajavahemikul 01.04.2004-01.01.2010 toimunu osas Z.I , Juri ja Jevgeni Saltõkovi osas. Eelnevast tulenevalt väheneb rahuldamisele kuuluv tsiviilhagi 13069,18 euro võrra. Ülejäänud osas, summas 40 237,39 eurot, luges maakohus tsiviilhagi põhjendatuks. 13.
6. Maakohus teeb viited VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le
7. Käesoleva otsuse tõendeid ja maakohtu põhjendusi käsitlevates osades on maakohus tuvastanud, et Z.I, Aljona Aulova, M.M. ja Tatjana Majorovaga seotud episoodides on Juri ja Jevgeni Saltõkov pannud toime kelmuse, Juri Saltõkov ka ametialase võltsimise, Jevgeni Saltõkov sellele võltsimisele kaasaaitamise. Kelmus seisnes selles, et nad viisid Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametnikud eksitusse Z.I , Aljona Aulova, M.M. , ja Tatjana Majorova töötamise osas Noortekeskuses. Arvates, et need isikud töötavad ka tegelikult Noortekeskuses, arvestasid ja maksid nad välja töötajate isikukaardite töötasuandmetest nähtuvad töötasud, maksud ja seadusest tulenevad maksed. Kohtla-Järve Linnavalitsus maksis töö eest, mida need isikud ei teinud ja sai seega süüdistuses märgitud ulatuses kahju, mis tuleb hüvitada. Kohtuotsuse tõendeid ja kohtu põhjendusi käsitlevas osas on tuvastatud ka Tatjana Majorova poolt kelmuse toimepanemine samadel asjaoludel ja tema poolt tema nimele arvestatud töötasu 58,85 euro ebaseadulikus omastamises ajal, mil ta oli fiktiivselt Noortekeskusesse tööle vormistatud sotsiaaltöötajana. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et Juri ja Jevgeni Saltõkov ja Tatjana Majorova on toime pannud kuriteod, rikkudes sellega kannatanu omandit, nende vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja seaduslik ning kuulub rahuldamisele eelnevalt märgitud ulatuses. 13.
8. Eesti Haigekassa esitas kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi summas 14 638,76 eurot Z.I-le , Galina Rjabušenkole, Tatjana Majorovale ja Aljona Aulovale alusetult väljamakstud ravikindlustushüvitiste ja perearstile perearsti nimistusse kantud kindlustatud isikule pearaha hüvitamiseks. 30.10.2015 esitas Eesti Haigekassa täpsustatud tsiviilhagi. 29.05.2018 kohtuistungil Haigekassa esindaja loobus tsiviilhagist, mistõttu jättis maakohus selle läbi vaatamata.
9. Maakohtu leidis, et taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise osas ei ole põhjendatud ja jäävad rahuldamata. 14.
10. Jevgeni Saltõkovi kaitsja Küllike Namm on esitanud kohtumenetluse kestel kahju hüvitamise taotluse SKHS § 10 lg 2 ja § 11 lg 1 alusel. Taotlusest nähtuvalt on Jevgeni Saltõkovil seoses vahi all viibimisega tekkinud varaline kahju, sest tal jäi saamata töötasu summas 13412,90 eurot. Lisaks taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega summas 10719,61 eurot. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et on põhjendatud Jevgeni Saltõkovi süüdimõistmine

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 järgi (va episoodides, milles mõisteti õigeks) ning süüdimõistmine 18

§ 299

lg 1 - § 22 lg 3 järgi (va episoodides, milles mõisteti õigeks), mistõttu tuleb jätta Jevgeni Saltõkovi kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. 14.2. Juri Saltõkovi kaitsja Andrus Lillo on esitanud kohtumenetluse kestel kahju hüvitamise taotluse SKHS § 11 lg 1 ning SKHS § 10 lg 2 alusel. Taotlusest nähtuvalt on Juri Saltõkovil seoses vahi all viibimisega tekkinud varaline kahju kokku summas 3158,79 eurot (sissetulekud, millest ta vahistamisega seoses ilma jäi). Samuti taotletakse seoses vabaduse võtmisega mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuid igal juhul mitte väiksemas summas kui 2939,40 eurot. Kuivõrd maakohus on leidnud, et on põhjendatud Juri Saltõkovi süüdimõistmine

§ 209

lg 2 p-de 1, 11, 3 järgi (va episoodides, milles mõisteti õigeks) ning süüdimõistmine

§ 299

lg 1 järgi (va episoodides, milles mõisteti õigeks), siis tuleb jätta Juri Saltõkovi kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. 14.3. Z.I kaitsja Anti Aasmaa esitas kohtumenetluse kestel kahju hüvitamise taotluse SKHS § 5 lg 1 alusel. Kaitsja hinnangul tuleks SKHS § 5 lg-t 1 tõlgendada laiendavalt ning taotleb Z.I-le varalise kahju hüvitamis summas 23,76 eurot iga päeva kohta, mil isik süüdistatavana kohtuistungil osales. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et põhjendatud on Z.I süüdimõistmine

§ 209

lg 2 p 3 järgi (va episoodides, milles mõisteti õigeks), mistõttu tuleb jätta kaitsja esitatud taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.

1. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.02.2015 määrustega anti luba arestida tsiviilhagi ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale Jevgeni Saltõkovile kuuluv sularaha kogusummas 1120,50 eurot ja Juri Saltõkovile kuuluv sularaha kogusummas 615 eurot. Kuivõrd maakohtu hinnangul kuulub süüdistatavate vastu esitatud tsiviilhagi osaliselt rahuldamisele, tuleb nimetatud vara jätta tsiviilhagi tagamiseks arestituks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning seejärel kanda tsiviilhagi katteks kannatanule Kohtla-Järve linnale. Seoses kannatanu Eesti Haigekassa tsiviilhagi tagasi võtmisega tuleb vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel Aljona Aulovalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.02.2018 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara, s.o sularaha summas 3100 eurot ja Aljona Aulova kasutuses oleval AS SEB Pank arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 124,06 eurot. Apellatsioonid ja vastus apellatsioonidele
2. Viru Maakohtu 13.12.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Z.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti Z.I süüdi, mõista Z.I õigeks seoses 28.07.2014 Swedbank AS Kohtla-Järve kontoris pangakaardi väljavõtmise ja edasiandmisega seonduvas ning lõpetada Z.I suhtes kriminaalmenetlus seoses aegumisega enne 28.07.2014 tegudes seonduvas. Lisaks taotletakse suurendada Justiitsministri maaruse Riigi oigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumaarad, riigi oigusabi osutamisega kaasnevate kulude huvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 2 lg 1 alusel vandeadvokaat Anti Aasmaale välja makstavat riigi õigusabi tasu üle § 6 lg 3 sätestatud piirmäära 16.
3. Kaitsja hinnangul tuleb kohaldada KrMS § 7 lg-t 3 ning mööda ei saa vaadata sellest, et 19 algselt oli talle esitatud süüdistus alates
4. Z.I suhtes oli kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 12.12.
5. Tulenevalt

§ 81

lg 5 p 1 ei ole alust teda süüdi mõista seeläbi tegudes, millised toimusid enne 12.12.

1. Maakohus tugines sellele, et Z.I on andnud ütlusi, et millalgi 2006 või 2007 (Saltõkovide ütluste kohaselt ja ka süüdistaja poolt aluseks võetult 2010), hakkas ta sagedamini viibima Venemaal. Ta tegi ettepaneku tema allkirjade võltsimiseks töödokumentidel ja andis oma pangakaardi Juri Saltõkovile paludes säilitada töökoha ja seega ka Haigekassa kindlustuse. Seeläbi ei ole välistatud KrMS § 7 lg 3 kohaselt, et sellise nõusoleku andis Z.I enne 12.12.2009, millest tulenevalt on tema tegu aegunud. Maakohus on leidnud, et hiljemalt just sellest ajast muutuski Z.I töösuhe Z.I ja Juri Saltõkovi kokkuleppel fiktiivseks ja sai alguse Z.I palgaraha ja kindlustushüvituste väljapetmine ja selle ebaseaduslik omastamine. Seega ei ole maakohus üheselt tuvastanud, et Z.I töösuhe oleks muutunud fiktiivseks peale 12.12.
2. 16.
3. Z.I ei ole käsitletav materiaalõiguslikult kuriteo kaastäideviijana. Tema väidetav teopanus ei olnud niivõrd kaalukas. Tööle vormistatud Z.I-le väljamakstud rahasummad omastati süüdistusversiooni kohaselt Juri Saltõkovi ja Jevgeni Saltõkovi poolt. Samuti ei teinud ta algse süüdistusversiooni kohaselt alates 2004 mistahes aktiivseid toiminguid, mis annaksid aluse lugeda teda kaastäideviijaks. Maakohus on tuvastanud lahendi punktis 44, et käekirjaekspertiisi aktist nr 14E-DK0148 nähtub, et eksperdile esitatud Z.I 14 töölepingu ja selle lisadel olevatest allkirjadest (neist 10 dokumenti aastatest 2010-2014) ei ole kirjutatud Z.I poolt. Kriminaalmenetluses pole kindlaks tehtud, kes Z.I allkirjad võltsis. Süüdistusversiooni kohaselt oli Z.I tööle vormistamise eesmärgiks Juri Saltõkovi ja Jevgeni Saltõkovi kuriteoplaani kohaselt omastada talle Kohtla-Järve Linnavalitsuse eelarvest makstav töötasu ja saada seeläbi varalist kasu. Z.I ise mingeid summasid omandanud ei ole. Toetudes Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-72-10 seisukohtadele leiab kaitsja, et Z.I-le etteheidetav tegu on aegunud. Maakohus pidas Z.I panust oluliseks, kuna ta ise soovis fiktiivset töösuhet ja ebaseaduslikke sotsiaaltagatisi, andis oma pangakaardi Juri Saltõkovile, ka uuendas vajadusel pangakaardi 2014 ja andis sellegi Juri Saltõkovile, võimaldades kelmusel jätkuda. Kaitsja ei nõustu selle käsitlusega. Hüpoteetiliselt saab asuda seisukohale, et Z.I ei väljendanud soovi fiktiivseks töösuhteks peale 12.12.
4. Enam kui viie aasta jooksul ei teinud ta mistahes aktiivseid toiminguid enne 28.07.2014 pangakaardiga seonduvat. Seeläbi ei saanud tema teopanus olla sel ajal oluline. Kaasaaitaja teo aegumistähtaeg hakkab kulgema selle toimepanemisest ning tähtsust ei oma väidetavate teo toimepanijate edasised teod. 16.
5. Kohtuvaidlustes asus prokuratuur seisukohale, et vähemalt alates 01.01.2010 Z.I noortekeskuses ei töötanud. Seeläbi mõistis maakohus ka Z.I tegudes enne 01.01.2010 õigeks. Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema määratud päeva täpsusega, kuid olukorras, kus mingil konkreetsel ajal süüdistuses määratud vahemikus võib tegu olla aegunud, tuleb selle toimepanemise ajavahemik tuvastada tõsikindlalt sellel ajal, mil aegumine oli välistatud (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 1-17-4243). Teisisõnu tähendab see käesoleva kaasuse kontekstis, et KrMS § 7 lg 3 tähenduses ei saa Z.I võimaliku aegumise seisukohalt takistada ka see, et prokuratuur kohtuvaidluste käigus on määratlenud kuriteo toimepanemise ajavahemikuna aja, mil hüpoteetiliselt aegumine ei oleks 20 olnud enam kohaldatav. 16.
6. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal

§ 10teise lause kohaselt kelmuse toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole.

Süüdistusaktis on kirjeldatud ja ka maakohus tuvastas, et pangakaardi nr 4797315019606004 aegumisel 2014 aasta juunis, käis Z.I 28.07.2014 kuupäeval Swedbank AS Kohtla-Järve kontoris, kus talle väljastati uus kaart nr

1. Väljastatud pangakaardi andis Z.I oma tütre V.V. i vahendusel 30.07.2014 kuupäeval edasi Jevgeni Saltõkovile. Tegemist on eraldiseisva teoga, mis alates 2004 etteheidetud tegudega teoühtsust ei moodusta. Osundatud käsitlust õigustab ainuüksi ajaline distants erinevate etteheidetavate tegude vahel. Täiendava seisukohana leiab kaitsja, et nimetatu tähendaks hüpoteetiliselt ühtlasi seda, et 2004 kaasaaitamistegu on sellest hoolimata aegunud. 16.
2. Z.I ei ole võimalik süüdi tunnistada ka kaasaaitamises, kuna materiaalõiguslikult ei ole täidetud väidetavate teo toimepanijate

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis

§ 209lg 2 p 4) järgi, kelmuse toimepanemine isikute grupis, süüteokooseis.

Käesoleval juhtumil ei saa sedastada, et kannatanul oleks tekkinud varaline kahju. Eelarves oli ette nähtud noortekeskusele kindel iga-aastane summa töötasudeks. Süüdistusaktis ei ole ette heidetud süüdistatavatele, et mingid konkreetse eelarves ettenähtud rahasumma eest oleks mingid ettenähtud tööd tegemata jäänud, s.o noortekeskuse eesmärgid oleks jäänud täitmata. Puuduvad etteheited selle kohta, et noortekeskuse töö oleks olnud puudulik ning asutusele pandud ülesanded said nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui Juri Saltõkov ja Jevgeni Saltõkov mõistetakse nende apellatsioonide alusel õigeks, tuleb seda teha ka Z.I suhtes. 16.

1. Justiitsministri määruse riigi oigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi oigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused (edaspidi Kord) § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi oigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kohus, uurimisasutus voi prokuratuur voib riigi oigusabi osutanud advokaadi pohjendatud taotluse alusel suurendada
2. peatükis riigi oigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi oigusabi osutamine on eriliselt toomahukas. Kaitsja palub rakendada nimetatud sätet ning rahuldada kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. Tegemist oli tavapärasest mahukama kriminaalasjaga.
3. Viru Maakohtu 13.12.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate Juri Saltõkovi, Jevgeni Saltõkovi ja Aljona Aulova kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes palub tühistada maakohtu otsus osaliselt konkreetselt järgmistes osades: - millega mõisteti Juri Saltõkov süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1, 11 ja 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p-d 1, 2, 4) ja

§ 299

lg 1 järgi ja karistati kahe aasta ja kuue kuulöise vangistusega, millist otsustati tingimuslikult mitte kohaldada kolmeaastase katseaja jooksul; - millega mõisteti Jevgeni Saltõkov süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p-d 1, 4) ja

§ 299

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistati kahe aastase vangistusega, millist otsustati tingimuslikult mitte kohaldada kolmeaastase katseaja jooksul; 21 - millega mõisteti Aljona Aulova süüdi

§ 209

lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 4) järgi ja karistuseks mõisteti üks aasta ja kuus kuud vangistust, millist otsustati tingimuslikult mitte kohaldada ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul; - kannatanu Kohtla-Järve linna tsiviilhagi rahuldamise osas, millega mõisteti VÕS § 1043 ja 1045 alusel välja Juri Saltõkovilt ja Jevgeni Saltõkovilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks 40 237,39 eurot; - millega mõisteti välja menetluskulud sundraha ja Juri Saltõkovilt ekspertiisitasud summas 4136 eurot. - jäeti rahuldamata Jevgeni Saltõkovi ja Juri Saltõkovi poolt süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Juri Saltõkov, Jevgeni Saltõkov ja Aljona Aulova õigeks. Rahuldada Juri Saltõkovi ja Jevgeni Saltõkovi Viru Maakohtule süüteomenetlusega tekitatud kahjude hüvitamise taotlused. Välja mõista Jevgeni Saltõkovi, Juri Saltõkovi ja Aljona Aulova poolt kohtueelse ja maakohtumenetlusega kantud kulud vastavalt maakohtule esitatud menetluskulude taotlustele. Jätta ringkonnakohtumenetlusega seotud menetluskulud riigi kanda. 17.

1. Kohtuotsus on ebaloogiliselt ülesehitatud, halvasti jälgitav ja vastuoluline. Kohtuotsuse osa, kus kajastatakse süüdistatavale inkrimineeritud teod on 63 lehekülge, tõendite analüüs on 23 lehekülge. Samas ei ole kohtuotsusest aru saadav, milline on maakohtu seisukoht kohtus ülekuulatud süüdistatavate ütluste osas, kas need jäetakse täies mahus kõrvale või arvestab maakohus üksnes kohtus antud ütlusi. Maakohtu seisukoht on arusaadav üksnes Z.I puudutavas osas, sest Z.I keeldus ütluste andmisest ja maakohus avaldas tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 17.
2. Vaatamata asjaolule, et maakohus on sedastanud, et kohtul puuduvad etteheited kohtueelse menetluse läbiviimisele ja süüdistatavate ütlused on maakohus antud ennastõigustavalt, on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et kohtueelne menetlus viidi läbi süüdistatavate ja tunnistaja M.M. ning A.S. kohtus antud ütluste kohaselt viisil, mis ei ole õigusriigile kohane - ülekuulamised toimuvad isikuid survestavalt neid ähvardades, segadusse ajades ning sundides neid ütluste andmisele nii enda kui Saltõkovide vastu. Sellest tulenevalt ei ole kohtueelses menetluses kogutud tõenditele, sh kahtlustatavate ütlustele, tuginedes võimalik hinnata isikute maakohtus antud ütlusi ebausaldusväärseks ja ennastõigustavateks. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta, et enne 13.10.2014 kui peeti kinni Juri ja Jevgeni Saltõkov, Tatjana Majorova, Aljona Aulova, A.L. ja M.M. olid kogutud tõendid (täpsemalt märgitud apellatsioonis lehekülgedel 2-3), kuid nende tõendite pinnalt ei olnud alust Aljona Aulova, Tatjana Majorova, M.M. ja ka A.L. kinnipidamiseks ja neile esitatud kujul kahtlustuse esitamiseks. Samuti ei olnud tõendeid kahtlustuse esitamiseks esitatud kujul Saltõkovidele ning puudus alus nende kinnipidamiseks ja vahistamiseks. Asjaolu, et isik kasutab vastavalt kokkuleppele teise isiku pangakaarti ja võtab teise isiku kontolt raha ei ole kuritegu ja sellised isikutevahelised kokkulepped on kehtivas õiguses lubatavad. Isikul on töö eest saadud palgaraha seaduslik alus kasutada ja ainult panga töö korralduse eeskirjadega on vastuolus teisele isikule oma kaarti kasutada andmine, kuid seda ei ole võimalik mingilgi määral hinnata kuriteona. Seega sellise olukorra tuvastamine ei saanud olla aluseks kahtlustuse esitamisele. Sellele lihtsale ja tavaelus esinevale situatsioonile, oli vaja teadmata põhjusel leida nn kuritegelik käsitlus, oli vaja isikud kinni pidada ja ähvardada võimaliku vahistusega või vahistada. Just sellel põhjusel on arusaadavad ja usutavad 22 süüdistatavate ütlused KAPO-s toimunu kohta, sest tegelikkuses kahtlustust kinnitavaid tõendeid ei olnud ja neid oli vaja koguda vahendeid valimata. Kaitsja teeb ülevaate 13.10.2014 ja 14.10.2014 toimunud menetlustoimingute lühikirjeldusest, tuues välja 13.10.2014 Aljona Aulovale, Jevgeni Saltõkovile, Juri Saltõkovile, A.L. le esitatud kahtlustused selle aja seisuga. 14.10.2014 andis Jevgeni Saltõkov samad ütlused mis 13.10.2014 ja mis on samased kohtus antud ütlustega. 14.10.2014 kuulatakse kaitsjata üle M.M. , kes ähvarduste ja mõnituste toel annab ennast ja Jevgeni Saltõkovi süüstavad ütlused. M.M. andis käesolevas kohtumenetluses tunnistajana ütlusi ja kinnitas, et ta töötas Kohtla-Järve Noortekeskuses, kuid ülekuulamisel ei soostunud keegi seda kuulama ja uskuma. Olukorras, kus eelnimetatud isikud peeti kinni, viidi KAPO töötajate saatel ülekuulamisele ning Jevgeni ja Juri Saltõkov olid arestimajas, on igati usutav, et kahtlustatavatel/süüdistatavatel/tunnistajatel on hirm, et ka nendega võib juhtuda sama kui nad KAPO-le meelepäraseid, s.o kahtlustuses kirjeldatud sündmusi jaatavaid ütlusi ei anna. See veendumus süvenes, sest varem karistamata Juri ja Jevgeni Saltõkov (60-aastane) jäid vahistusse kuni kohtueelse menetluse lõpuni ja alles kautsjoni maksmine vabastas nad enam kui 8 kuulisest vangistusest. Analüüsides käesoleval ajal vahistamismääruses toodud põhjendusi, nähtub neist tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaolude ebaõige kajastamine. Kohus on Jevgeni ja Juri Saltõkovi vahistamisotsuste tegemisel ühemõtteliselt lähtunud isikulistest tõenditest – A.L. , Tatjana Majorova, Aljona Aulova ütlustest. Isikud kuulati üle peale Jevgeni ja Juri Saltõkovi kinnipidamist ja seega oli kaitsja viide isikute survestamisele kooskõlas KAPO menetlustaktikaga. Olles ähvardatud ja kinnipeetud (kinnipidamised töökohal) andsid isikud nii ennast kui Saltõkove süüstavad ütlused, mis omakorda andsid KAPO-le/prokuratuurile võimaluse esitada kohtule Saltõkovide vahistamistaotlused ja kujundada menetlust mitte objektiivse tõe välja selgitamiseks, vaid süüdistusversiooni kinnitavate tõendite kogumiseks. Isikuliste tõendite alla liigitatakse ka A.L. ja M.J. e kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millega isikud end süüdistuses/kahtlustuses nimetatud tegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Mõlemad isikud tutvudes esitatud kahtlustusega kinnitasid, et nad ei ole tegu toime pannud. A.L. sai raha selle eest, et ta töötas Kohtla-Järve Noortekeskuse heaks. Kohtus keeldusid A.L. ja M.J. ütluste andmisest, s.o nad kinnitasid ka kohtus, et nad ei ole neile inkrimineeritud tegusid toime pannud. Kohtus ei saanud neid küsitleda asjaolude kohta, mida nad kohtueelsel menetlusel avaldasid. Samas A.L. erinevatel ülekuulamistel antud ütlused olid faktiliste asjaolude osas erinevad. Sellest tulenevalt on kõik kahtlustatavate ennast süüstavad ütlused kogutud viisil, mis ei ole kooskõlas menetlusseadustikus sätestatud põhimõtetega – isikute ähvardamine, mõjutamine, pikaajaline KAPO menetlustoimingu ruumis kinnihoidmine, isiku mõjutamine Saltõkovide vastu ütlusi andma kinnitades, et ainult süüstavate ütluste andmisel midagi ei juhtu või teda ei peeta kinni, kaitsjata toimunud menetlustoimingud, tunnistjale õiguste selgitamata jätmine, et tal on õigus keelduda enda vastu tõendeid kogumast (A. Issajeva poolt allkirja näidiste andmine), jne on kohtuistungi protokollide detailselt kajastatud ja käsitletud käesolevas menetlusdokumendis järgnevalt. 17.
3. Täiendavalt vajab rõhutamist, et menetlusnormide rikkumine jätkus ka ajal mil kriminaaltoimikud olid prokuratuuris ja mida kirjeldas kohtuotsusega õigeks mõistetud süüdistatav Arina Issajeva kohtuistungil 20.01.2016, kui ta esitas oma kaitsja Arvo Suubani vastu taandamistaotluse. Nimetatust selgus, et prokurör soovis korduvalt koostöös kaitsjaga leppida kokku isiku, kelle süü ei leidnud tõendamist ja kes oli allutatud ebaseaduslikele menetlustoimingutele kokkuleppe menetluse kohaldamises. Samasuguseid ettepanekuid – lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses, tehti ka teistele isikutele, kelle osas prokurör 23 süüdistusest loobus. Samuti eeldas enamus süüdistatavaid, et KAPO-le meelepäraseid ütlusi andes, vabastatakse Jevgeni ja Juri Saltõkov vahistusest. Vahistusest vabastamine oli ka Juri ja Jevgeni Saltõkovi poolt ennast ja teisi isikuid süüstavate ütluste andmise põhjus. Kuna prokurör esitas mõlema isiku ütlused kohtule nende poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, siis jättis kohus otsust tehes täielikult tähelepanuta, et nende kohtueelses menetluses korduvalt antud ütlused erinesid alati faktiliste asjaolude osas. Samas jättis prokurör avaldamata need ülekuulamiste protokollid, kus isikud andsid kohtus antud ütlustega samaseid ütlusi. Kahjuks ei näe menetlusseadustik ette võimalust avaldada neid ütlusi, millised langevad kokku kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kuna kohtuistungil ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber ca 10 isiku kohtus antud ütlused kohtueelses menetluses toimunud ebaseadusliku tegevuse kohta, siis puudus maakohtul võimalus jätta süüdistatavate kohtus antud ütlused tähelepanuta ja hinnata neid ütlusi ennast õigustavatena. Kaitsja hinnangul on isikud kohtule põhjalikult ja usutavalt selgitanud, miks nad andsid kohtueelses menetluses teistsuguseid ütlusi võrreldes kohtus antud ütlustega. 17.
4. Et KAPO huvi oli isikute süüdimõistva lahendi tegemise osas sedavõrd suur, kinnitavad ka kaitsja poolt avaldatud KAPO poolt nn kannatanutele saadetud tsiviilhagi näidised, mis tuli täita ja saata nende poolt kirjeldatud moel. Kaitsjale üllatuseks erinevad riigiasutused asusidki täitma nn KAPO blankette ja järgima nende juhiseid pimesi. 2015 jaanuaris saatis KAPO teate kuriteoga tekitatud kahju kohta Kohtla-Järve Linnavalitsusele, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale. Seda üllatuslikum oli Haigekassa seisukoht, et vaatamata esitatud tsiviilhagile ta seda ei toeta ja maakohus jättiski selle läbi vaatamata. KohtlaJärve Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et töölepingud olid sõlmitud, sest Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole esitanud ühtegi parandusdeklaratsiooni selleks, et tsiviilhagis nimetatud töötasudelt makstud tööjõumaksud riigi poolt tagastatakse. 17.
5. Jälitustoimingu taotluse ja loas väidetu ei saa olla kooskõlas kohtu poolt viidatud kaastööteadetega, sest viidatud andmete kohta kaastööteateid ei saanud reaalselt olemas olla ja sellest saab teha ühese järelduse, et enne kriminaalmenetluse alustamist toimus ebaseaduslik jälitustegevus, millega kogutud andmed kajastati kriminaalmenetluse alustamisega seoses alustatud jälitustoimingu loas ja taotluses. 17.5.
6. Maakohus sedastas, et tutvunud jälitustoimikuga ja kontrollinud kohtumenetluse käigus jälitustoimingute seaduslikkust, andis kohus hinnangu kohtuistungil 30.03.
7. Maakohus oli jätkuvalt seisukohal, et jälituslubade taotlemine ja andmine, samuti jälitustoimingute läbiviimine on olnud seaduslik. Maakohus on samas aga ilmselt unustanud, et osa jälitustoimingutest ei olnud seaduslikud ja vastav on ka kohtuistungi protokollis kajastatud prokuratuuri poolt loastatud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et 03.07.2014 puudusid tõendid, mille alusel oleks saanud anda välja jälitustoimingute luba, sest esimese jälitustoimingu loa taotluses ja ka esimeses loas nimetatakse vaid andmeid, mille kohta ei saanud menetlejal olla seaduslikult kogutud tõendeid. Maakohus hinnang, et on võimalik, et teave toimuva kohta kaastööteadete kaudu jõudis ka menetlejani, on äärmiselt oletuslik ja oletustele ei saa rajada jälitustoimingut lubavat kohtu määrust. Lisaks viitas maakohus 10-aastale ebaseaduslikule tegevusele, jättes tähelepanuta esitatud süüdistuse, mis ulatus 4 aasta taha. 10-aastase ebaseadusliku tegevuse käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit. Seega on maakohus nii menetlemisel kui otsuse tegemisel olnud ebaobjektiivne ja sellises olukorras ei olnud kohtupidamine ja kohtuotsuse tegemine kooskõlas ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtetega võimalik. Maakohtu seisukoht, et keegi ütles arvatavalt kellelegi midagi ja see on tõendatud kaastöötajate ütlustega ei saa olla usaldusväärne, 24 sest kohtuotsuse tekstist on näha, et maakohus ei ole jälitustoimikus selliste kaastööteadetega tutvunud, vastasel korral ei oleks kohtuotsuses väiteid, et arvatavalt, ilmselt, jne. Maakohus, kontrollides jälitustoimingut, pidi veenduma, millistel faktidel põhineb 03.07.2014 jälitusloa taotlus ja kohtuluba. Maakohtus leidis tõendamist vastavalt 23.09.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile, et 28.07.2014 on toimunud pangakontoris uue pangakaarti väljastamine Z.I-le . Seega jälitustoimingu loas väidetu ei vastanud tegelikkusele, sest 03.07.2014 ei olnud võimalik ette näha 28.07.2014 toimuvaid sündmusi. Samas on jälitustoimingu loas viidatud asjaoludele, milliste kohta tõendid tulid võrreldes jälitustoimingute loa taotluses kirjeldatuga päevi ja nädalaid hiljem - näiteks 03.07.2014 ei pidanud prokuratuuril ja KAPO-l olema vähematki teavet Z.I pangakonto ja sealt raha väljavõtnud isikute kohta, sest pangast saabusid materjalid alles 21.07.
8. Materjalide vaatlus toimus augustis ja seega ei saanud prokuratuur loa taotluses ja kohus jälitustoimingu loas väita, et Z.I pangakontolt võtab raha välja Juri Saltõkov, sest lihtsalt selliseid tõendeid ei olnud kogutud ja sellisel väitel sai olla alus üksnes siis kui keegi juba eelnevalt ebaseadusliku jälitusmenetluse käigus oli sellekohase teabe kogunud. Pangakaardi aegumise kohta peetud vestlused on vastavalt kaitsja poolt esitatud tõenditele toimunud enne kriminaalmenetluse alustamist. Jälitustoimingu loas viidatud Aljona Aulova kohta ei olnud kogutud ühtegi tõendit enne seda kui taotleti väljavõtet tema pangakontost. Samuti viidati, et Jevgeni Saltõkovi poolt on Aljona Aulova tööle vormistatud, samas ta töötas mujal. Puuduvad igasugused viited, millistele tõenditele tuginedes on jälitustoiminguid alustades sellised viited esitatud. Ainus, mis nimetatud loas ja taotluses on õige, et Jevgeni Saltõkovi suhtes oli pooleli kriminaalmenetlus teises asjas. 17.5.
9. Käesoleva juhul ei olnud järgitud põhimõte, sest tegelikkuses oli enne jälitustoimingute loa taotlemist reaalselt saadetud ainult 2 päringut pankadesse. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette ammendava loetelu kuriteokoosseisudest, mille puhul on võimalik koguda jälitustoiminguga andmeid kuritegude ettevalmistamise kohta või kriminaalmenetluse raames. Seega peab jälitustoiminguks loa taotlemise hetkel olema menetlejal välja kujunenud vähemalt esialgne arusaam, millise kuriteo või kuritegude kohta tõendite kogumiseks jälitustoiming on mõeldud. See tähendab omakorda üldjuhul loa taotlemise ajal juba teatud mahus ning kvaliteedis tõendusliku baasi olemasolu. Samuti on kohtupraktikas leitud, et kohtumääruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt, on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Arvestada tuleb, et kriminaalasjas nr 14913000037 alustati menetlust 30.06.2014 ja taotluse jälitustoiminguteks loa saamiseks esitas prokuratuur maakohtule juba 03.07.
10. Ehk siis mõistetavalt seab selline vaid paaripäevane ajavahemik piirid teabe mahule. Samuti tuleb tähele panna, et maakohtule esitatud taotlusest selguvalt oli prokuratuuri hinnangul tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud. See viitab, et tõenäoliselt ei olnud tõendusteabe saamiseks olulisi samme astutud. Taotluse esitamise hetkel pidid olemas olema tõendid, mis said kriminaalmenetluse alustamise aluseks ning nendele tõenditele oleks prokuratuur oma taotluses ja maakohus loa andmise määruses pidanud ka osutama. Selline põhistamiskohustuse järgimine oleks võimaldanud praegu hinnata kuriteokahtluse toonast põhjendatust, prokuratuuril ja maakohtul polnud põhjust jätta jälitustoimingute taotlemise hetkeks olemasolevaid tõendeid taotluses ja jälitustoimingu loas kajastamata. Tõendite avaldamine ei kujutanuks endast toimetatava menetluse jaoks riski, kuivõrd seda teavet poleks kahtlustatavatele avaldatud. Maakohtu põhjendused ei ole piisavad selleks, et vastata küsimusele, kas olid täidetud

§ 1261lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu lubatavuse eeldused.

25 17.5.

1. Prokuratuur 03.07.2014 jälitustoimingu taotluses ega Viru Maakohus samal päeval koostatud määruses ei ole tuginenud KrMS § 1261 lg 2 viimasele alternatiivile „või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve“. Ka tehakse mitmeid väljavõtteid Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-112-16, p-dest 31-
2. Sellest ja eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et tegelikkuses ei ole jälitustoimingud ja nende käigus kogutud teave tõendiks ja seda ei saanud kasutada kohtuotsuse tegemisel. Kaitsjale ei ole arusaadav, miks oli vaja teostada jälitustoiminguid olukorras, kus isikud oleksid saanud anda selgitusi nii oma töötamise kui töötasu maksmise ja pangakaartide/pangakontode kasutamise kohta. Nii Aljona Aulova kui Saltõkovid tegutsesid avalikult – ükski isikutest ei varjanud muuhulgas teiste isikute pangakaartide kasutamist. Samas oleks võimalik olnud üle kuulata isikuid, kes oleks saanud anda ütlusi selle kohta, kas koristajad ja remondimees töötasid või mitte ja kes olid need isikud, kes vastavaid tööülesandeid täitsid ning milline oli KohtlaJärve Linnavalitsuse asutuse Kohtla-Järve Noortekeskuse töökorraldus. Samas kui maakohus jõudis järeldusele, et väidetav ebaseaduslik tegevus oli teada paljudele isikutele, siis oli ju võimalus need isikud, kes töötasid noortekeskusega samas hoones ülekuulata ja küsida neilt, mida ebaseaduslikku Saltõkovid teevad. On ebausutav, et maakohtu poolt kirjeldatud olukorras, kus kõik isikud teadsid, ei oleks olnud ühtegi isikut, kes seda oleks ka menetlejatele avaldanud. Mingil põhjusel kohtueelses menetluses seda ei tehtud ja sellest võib järeldada, et tegelikkuses objektiivselt ei olnudki võimalik midagi tuvastada. 17.
3. Maakohus on Aljona Aulova, Juri ja Jevgeni Saltõkovi süüdimõistmisel jätnud tähelepanuta kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendid ja seda eriti osas, mis puudutas isikute poolt ennast süüstavate ütluste andmist kohtueelses menetluses. Nimetatud ütlustele tuginedes on kaitsja hinnangul usutavad kõikide süüdistatavate ja tunnistaja M.M. ütlused KAPO survestava tegevuse kohta. Isikute kohtus avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlused kinnitavad, et isikud olid nõus end süüdi tunnistama sisuliselt milles iganes. Konkreetselt kinnitab seda alljärgnev. 17.6.
4. Juri Saltõkovi ütlused, et Olga Novikova ja Galina Rjabušenko ei töötanud koristajatena on juba prokuröri enda hinnangul ebausaldusväärsed, sest vaatamata nendele ütlustele loobus ta süüdistusest Galina Rjabušenko ja Olga Novikova vastu ning isikud mõisteti õigeks. 17.6.
5. Jevgeni Saltõkovi ütlused Z.I allkirjade võltsimisest on ümberlükatud ekspertarvamusega, mille kohaselt ei ole Jevgeni Saltõkov neid allkirju Z.I eest allakirjutanud. 17.6.
6. Personali dokumentide materiaalset võltsimist Saltõkovide poolt ei kinnita ükski ekspertarvamus, vaatamata sellele, et käekirja ekspertiisidega on püütud neid süüstavaid tõendeid koguda, kuid see jäi tagajärjetuks ja sellele viitab ka esitatud süüdistus, kus tehakse viide üksnes intellektuaalsele võltsimisele viitega sellele, et personalidokumendid olid võltsitud, kuna neis märgitud isikud tegelikkuses ei töötanud. 17.6.
7. Esitatud süüdistus lähtus eeldusest, et koristaja ametikohta sisuliselt ei olnud vaja, seda tööd ei tehtud, isikud ei töötanud ja fiktiivse töötasu said Saltõkovid. Kohtuliku uurimuse käigus jõudis prokurör tõdemuseni, et koristajad on olnud vajalikud ja seda tööd tegid reaalselt nii Olga Novikova kui Galina Rjabušenko. Nende isikute osas prokurör loobus esitatud süüdistusest. Ka nimetatud isikud kinnitasid, kuidas nendega menetlustoiminguid läbi viidi. Olga Novikova läks ise KAPO-sse ja tunnistas ennast süüdi teos, mille suhtes prokurör süüdistusest loobus. Samas tekib põhjendatud küsimus, mis on Aljona Aulova puhul teisiti, sest ka tema kinnitas maakohtus, et ta töötas koristajana (seda kinnitasid ka kohtus ülekuulatud tunnistajad ja kaassüüdistatavad). Kohtueelses menetluses andis Olga Novikova Aljona Aulovaga sarnaselt ennast ja teisi süüstavaid ütlusi. Ei ole selge, kuidas sellises olukorras jõuab 26 maakohus tõdemuseni, et Aljona Aulova ei töötanud, ta ei võtnud laenu ja tema puhul oli tegemist kelmusega. Kaitsja hinnangul on ainsaks süüdistust põhistavaks tõendiks Aljona Aulova pangakaart, mis oli Jevgeni Saltõkovi valduses. Võimalikud viited ravikindlustusele ei ole siinkohal asjakohased, sest olukorras, kus Aljona Aulova töötas koristajana, oleks tal ka 2 kuud peale töötamise lõppu säilinud ravikindlustus (millest ka jälitustoimingu protokollis räägitakse). Samas oli ta ravikindlustatud isikuks sarnaselt Tatjana Majorovaga, sest ka temal oli alla 8-aastane laps (sündinud 23.04.2007) ja ametlikult töötav abikaasa, millest tulenevalt tal ravikindlustuse vajadust ei olnud. Ühtegi tõendit selle kohta, et Aljona Aulova ei ole koristajana töötanud, s.o on tõendid, et ta töötas mujal ja see ei võimaldanud tal koristada, koristas keegi teine, vms kogutud ei ole. Et Aljona Aulova oli fiktiivselt vormistatud sotsiaaltöötajaks on ühemõtteliselt ümberlükatud personalidokumendiga, mille kohaselt töösuhe Aljona Aulova ja noortekeskuse vahel lõpetati poolte kokkuleppel 04.11.2014 aastal, mitte 01.10.2014 nagu kohus ekslikult märgib. Fiktiivset suhet teatavasti poolte kokkuleppel ei lõpetata. Aljona Aulova on kinnitanud, et sotsiaaltöötajana ta tulenevalt puhkustes ja remondist töötada ei jõudnud ning noortekeskuse töökorraldusest ja seonduvalt peale seda alanud kriminaalmenetlusest tuli temaga sõlmitud tööleping lõpetada poolte kokkuleppel 04.11.
8. 17.6.
9. A.L. ja Jevgeni Saltõkovi poolt Aljona Aulova kohta peetud kirjavahetust ei ole mingilgi põhjusel võimalik inkrimineerida Aljona Aulovale, sest puuduvad tõendid, et Aljona Aulova oleks sellest kirjavahetusest mingilgi viisil teadlik. Samas A.L. ei ole ühtegi Aljona Aulovale makstud töötasu endale saanud. 17.6.
10. Sarnaselt Galina Rjabušenkoga tasus Aljona Aulova Jevgeni Saltõkovilt võetud laenu oma noortekeskusest saadud palga arvelt. Maakohus on aga põhjendamatult sedastanud, et isikud kirjeldavad laenu saamist detailides erinevalt ja laen on süüdistatavate väljamõeldud kaitseversioon. Samas olukorras, kus laenuandmisest on kohtuliku uurimise ajaks möödunud ca 5 aastat võib olla igati usutav ja põhjendatud, et isikud mäletavadki sündmusi detailides erinevalt. Laenusuhe oli ka objektiivne põhjus, miks pangakaart oli üle antud ja kui isik töötas, siis võis ta ka oma pangakaarti üle anda ja sellele laekunud töötasu arvelt laenu katta. 17.6.
11. Maakohtu seisukoht, et isikud on andnud erinevaid ütlusi ja see seab kahtluse alla Aljona Aulova ütluste usaldusväärsuse, ei ole õige, sest oluline on tuvastada, kas koristaja ülesanded olid täidetud ja kas neid täitis Aljona Aulova. Et Aljona Aulova töötas koristajana kinnitasid kõik kaassüüdistatavad ja kaudselt ülekuulatud tunnistajad, s.o. linnavalitsuse töötajad, kes kinnitasid ruumide korrasolekut. Maakohtu viited Juri ja Jevgeni Saltõkovi kohtueelsel menetlusel antud ütlustele ja kohtuotsuse tegemisel neile Aljona Aulova mittetöötamise kohta antud ütlustele tuginemine ei ole põhjendatud, lubatav ja see on vastuolus kohtupraktikaga. Liiati on Juri ja Jevgeni Saltõkovi ütlused pea kõigil kahtlustatavana ülekuulamistel erinevad. Juhul kui jätta kõrvale kõik nii kohtus kui kohtueelses menetluses antud Juri Saltõkovi, Jevgeni Saltõkovi ja Aljona Aulova ütlused, et viimane täitis koristaja ülesandeid, siis kinnitavad Aljona Aulova poolt koristamist teised tõendid – Tatjana Majorova, M.M. , J.N. , A.A. , J.Z. ja kaudselt linnavalitsuse töötajad. Nende isikute ütluste kõrvalejätmine tõendikogumist ei ole lubatav ja nende ütluste pinnalt pidi maakohus tegema järelduse Aljona Aulova töötamise kohta. Aljona Aulova ja Jevgeni Saltõkovi vahel toimunud telefonikõne toimus olukorras, kus Aljona Aulova oli lõpetanud töötamise koristajana ja tegelikkuses ei olnud ta asunud täitma sotsiaaltöötaja tööülesandeid. Sellega on põhjendatud ka küsimused võimaliku haigekassa kindlustatuse kohta. 17.6.
12. Kohtuotsusest ei selgu, millisel põhjusel alates 2011 kui koristajana asus tööle Aljona Aulova enam koristaja töö ei olnud vajalik ja seda tööd ei tehtud kuni 03.06.
13. Kõik maakohtus ülekuulatud ja noortekusesega seotud isikud andsid ütlusi, et ilma koristajata noortekeskuses ei oleks saanud eksisteerida, üritusi korraldada ja oma põhikirjalisi ülesandeid 27 täita. On ilmselge, et asutuses, kus pidevalt käivad kümned/sajad isikud, kus on ka tualettruumid ei ole võimalik olukord, et ruume ei koristata. Sellest seisukohast ei ole mõistetav ja põhjendatud maakohtu järeldus, et Aljona Aulova koristajana ei töötanud, seega noortekeskus oli ilma koristajata ajavahemiku 03.08.2011 kuni 03.06.
14. Peale seda oli jällegi koristaja töötamine põhjendatud, sest peale Aljona Aulovat asus koristajana tööle Olga Novikova, kelle osas prokurör esitatud süüdistusest loobus. 17.6.
15. Töötasude sularahas väljavõtmine peale nende laekumist on nii mõistlik kui lubatav. Tatjana Majorova puhul on prokurör pidanud igati aktsepteeritavaks, et Tatjana Majorova andis osa oma töötasust enda aitamise eest Jevgeni Saltõkovile. Selle kohta esitatud altkäemaksu süüdistusest prokurör loobus ja uut süüdistust selle tegevuse, kui nn fiktiivse töötamise kohta ei ole esitatud. Samas ei erine Tatjana Majaorova poolt töötasu üleandmine Jevgeni Saltõkovile, Z.I poolt töötasu üleandmisest Juri Saltõkovile, sest mõlemal juhul on töötasu/osaliselt töötasu üleandmises kokkulepitud. Oluline on see, et töö oli tehtud ja sellest loogikast on ilmselt lähtunud ja prokurör hinnates Tatjana Majorova käitumist oma töötasu üleandmisel Jevgeni Saltõkovile lubatavaks. Tatjana Majaorovaga sarnane olukord on ka administraator M.M. puhul. Isegi kui M.M. oleks andnud oma töötasu üle Jevgeni Saltõkovile selle eest, et ta aitas teda, on see eelnevaga võrreldes (Tatjana Majaorova) samuti lubatav tegevus. Ka Tatjana Majaorova poolt administraatori ülesannete täitmisel suhtles Jevgeni Saltõkov A.L. ga tõlgete teemal, saatis A.L. le e-kirju, aitas korraldada dokumentatsiooni vormistamist, s.o aitas Tatjana Majaorovat. 17.6.
16. Arusaamatu on sarnase suhte iseloomustamine erinevalt – töösuhte puhul Tatjana Majaorovaga on osa töötasu lubamine Jevgeni Saltõkovile lubatav ja käsitletav töökorraldusena, M.M. puhul aga selline töötasu lubamine ja edasiandmine kuritegu. Seega olukorras, kus prokurör loobus Galina Rjabušenko, Olga Novikova ja osaliselt Tatjana Majaorova ning Saltõkovide süüdistusest, ei ole võimalik sisuliselt täpselt sama tegevust teiste isikute M.M. , Z.I ja Aljona Aulova puhul käsitleda kuriteona ja inkrimineerida vastavaid episoode eelnimetatud isikutele ja Saltõkovidele nagu kohus põhjendamatult ja igasuguse loogika vastaselt on teinud. 17.
17. Kui prokuratuur lähtus süüdistust esitades eeldusest, et Z.I ei töötanud alates noortekeskuse loomisest ja temaga sõlmitud tööleping oli algusest peale fiktiivne, siis maakohtus muutis prokuratuur esitatud süüdistust ja asus seisukohale, et Z.I siiski ca 6 aastat töötas, s.o temaga sõlmitud tööleping ja selle alusel saadud tasud ei olnud fiktiivsed kuni 01.01.
18. Samas on üheselt tuvastatud, et Z.I-ga sõlmitud töölepingut ei ole lõpetatud ja töö tegemist sama lepingu alusel jätkati. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik sellises olukorras tugineda töösuhte fiktiivsusele ja isikut süüdi tunnistada. Kohtuotsusest ei selgu, millisele tõendile tuginedes hindas maakohus, et Z.I töösuhe lõppes 01.01.
19. Kohtuotsust ei selgu, kuidas maakohtu hinnangul saab toimivat töölepingut ühest hetkest alates hinnata fiktiivsena ja kuidas toimiva/mitte lõpetatud töölepingu alusel tehtud väljamaksed ei ole õiguspärased. Kohtuotsusest selgub, et ka aastatel 2006-2007 käis Z.I Venemaal ja siis tegi tema eest tööd Juri Saltõkov, samas kui ta oli kohal tegi ta ise tööd ja kokku oli lepitud ka pangakaarti kasutamine. Seega tegelikkuses toimis samasugune suhe nii enne kui peale 01.01.2010 ja olukorras kus töötamine kuni 31.12.2009 ei ole fiktiivne vaid oli reaalne, siis pidanuks kohtuotsusest selguma kuidas edasine samalaadne tegevus on kuritegu, milline alates 01.01.2010 inkrimineeriti Juri Saltõkovile ja alates 14.05.2014 Jevgeni Saltõkovile. Maakohus inkrimineerib nimetatud episoodi Jevgeni Saltõkovile põhjusel, et alates 15.05.2014 hakkas Jevgeni Saltõkov korraldama Z.I pangakaardi vahetust. Kaitsjale ei ole arusaadav, kuidas on võimalik kelmusena käsitleda ettepanekut aeguma hakkav 28 pangakaart ära vahetada. Arusaamatu on ka maakohtu käsitlus, et 30.07.2014 võttis Jevgeni Saltõkov Z.I kaardiga raha välja. Samas on tuvastatud, et Z.I ise vahetas kaardi ära 28.07.
20. Raha automaadist väljavõtmist on kinnitanud ja selgitanud nii Juri kui Jevgeni Saltõkov ja selle tegevuse on heaks kiitnud kaarti omanik Z.I. Ka edasine koondamisega seotud protseduur ja seda selgitavad telefonikõned on igati põhjendatud. Töölepingu lõpetamise puhul on õigusaktides sätestatud hüvitusmehhanist. Olukorras kus on kehtiv tööleping, puuduvad igasugused tõendid, et tööleping on lõppenud/lõpetatud, on seadusest tulenev kohustus koondamise olukorras maksta koondamistasud. Ei ole selge kuidas ja mil viisil sai Jevgeni Saltõkov osaleda Z.I-ga seotud kelmuse episoodi toimepanemisel. Juhul kui jätta kõrvale Jevgeni ja Juri Saltõkovi poolt antud ütlused, siis kohtumenetluses kogutud ja kontrollitud tõendid kinnitavad, et Z.I töötas Kohtla-Järve Noortekeskuses osalise tööajaga - seda kinnitavad kõik süüdistatavad ja tunnistajad J.Z. , A.S. , A.S. , J.N. , jt. Seega väide, et Z.I ei töötanud ja tal puudus õigus töötasu saada, ei ole kinnitatud kohtuistungil ühegi tõendiga. 17.
21. Jevgeni Saltõkovile esitatud süüdistus tervikuna rajanes kohtuotsuse kohaselt põhiliselt sellele, et tema oli teadlik noortekeksuses toimuvast, s.o ta teavitas töötajaid, et on võimalik tööle asuda ja vahendas dokumente allkirjastamiseks. Kaitsja hinnangul ei ole selline tegevus kelmus, sest Jevgeni Saltõkovi tegevus ei viinud varalise kahju tekkimiseni ja maakohtu põhistused tema tegevuse kohta jäävad arusaamatuks ja on tõendamata. 17.
22. A.L. t puudutavas episoodis, sedastas maakohus, et Jevgeni Saltõkov sai varalist kasu, kuna ta ei maksnud A.L. le temale osutatud teenuste eest ja sisuliselt sai A.L. le makstud töötasust kaetud ka temale vajalikud tõlked. Selline maakohtu käsitlus on sisult vastuoluline, sest üheltpoolt maakohus asub seisukohale, et A.L. l justkui oleks olnud õigus töötasu saada, samas ei olnud Jevgen Saltõkovil õigus selle raha eest oma isiklikke vajadusi katta, teiselt poolt on A.L. selle raha justkui pettuse teel saanud. Juhul, kui see nii on, siis on ju raha A.L. käsutuses ja Jevgeni Saltõkovile teenuste osutamine tasu eest või tasuta, ei ole süüdistuse sisust tulenevalt oluline. Lisaks peab kaitsja vajalikuks rõhutada, et A.L. ei ole kinnitanud, et temale makstud raha eest tehti ka Jevgen Saltõkovile vajalikud tõlked, A.L. väitis, et temal Jevgeni Saltõkoviga juttu Jevgeni huvides tehtava eest makstavast tasust juttu ei olnud ja tema arvates maksti see kinni Tatjana Majaorova poolt üle kantud rahast. Jevgeni Saltõkov eeldas, et tegemist on tasuta abistamisega. Kuna kõik kahtlused tuleb tõlgendada isiku kasuks, siis puudus kohtul võimalus hinnata Jevgeni Saltõkovi kasu tasuta saanud teenusena. 17.
23. M.M. ga seotud episoodis kinnitas tunnistaja M.M. , et ta töötas administraatorina. Siis asus ta tööd otsima ning leidis uue töökoha, peale mida ta lõpetas töösuhte noorekeskusega. M.M. töötamist kinnitasid samal ajal töötanud kaassüüdistatavad. Samuti kinnitas M.M. töötamist tunnistaja J.N. . M.M. põhjendas ka kohtuistungil, millisel põhjusel ta töötasu sularahas välja võttis. Kuna nad elasid Jevgeni Saltõkoviga koos, siis nad ka koos seda töötasu kulutasid. M.M. l oli vajalik ettevalmistus administraatorina töötamiseks, samas Jevgeni Saltõkov abistas teda. Tegelikkuses eksisteeris ka M.M. töötamise puhul sarnane olukord nagu Tatjana Majaorova puhul, kus Jevgeni Saltõkov abistas ja süüdistus nn abistamise eest makstud tasu osas süüdistusel etteheiteid ei olnud. Käesolevas kriminaalasjast tunnistaja M.M. kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, mil viisil survestati teda andma teda ennast ja Jevgeni Saltõkovi süüstavaid ütlusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sellelt kontol, kuhu laekus M.M. Kohtla-Järve Linnavalitsusest töötasu kaaskasutajaks on G.M. ja teisele maakohtus uuritud M.M. poolt kasutatud kontole on tehtud sularaha sissemakseid perioodil 01.03.2013 kuni 01.02.2014 29 ühtekokku 2710 eurot, kusjuures mitmed sularaha sissemaksed teisele kontole on toimunud just samal päeval kui M.M. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt makstud töötasu on sularahas välja võtnud. Kuni septembrini 2013 M.M. paralleelselt teises töökohas ei töötanud ja sellest tulenevalt oli tal ainus võimalus sularaha teisele kontole sissemaksta just Kohtla-Järve Linnavalitsuselt laekunud ja eelnevalt ühelt kontolt väljavõetud summa arvelt. Seega on kohtuotsuses toodud väited meelevaldsed ja otseses vastuolus eelviidatud tõenditega. Asjaolu, et kohtuotsuses viidatud kolm noortekeskuse töötajat ei tea M.M. t ei anna alust järelduseks, et M.M. ei töötanud, sest sellel perioodil oli noortekuses ka teised töötajad, kes tema töötamist kinnitasid, sh käesoleva kriminaalmenetluse süüdistatavad. Kahjuks on pea kõik selle perioodil töötanud isikud sattunud süüdistatava rolli. Asjaolu, et Arina Issajeva ei mäleta M.M. t ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et M.M. ei töötanud, vaid aluseks tuleb võtta isikute ütlused, kes seda mäletavad. Mitte mäletamine ei ole samastatav sellega, et konkreetset olukorda ei ole olnud, s.o isik ei töötanud. Võib juhtuda, et Arina Issajeva jaoks ei olnud see dokumentide üleandmine oluline ja seepärast ta ei mäletagi seda, eriti kui nimetatu toimus 2011 ja ütlusi andis ta kohtus
24. 17.
25. Eraldi märkimist väärivad käesolevas menetluses avaldatud tunnistaja A.L. ja M.J. e ütlused. A.L. suhtes on jõustunud kohtuotsus, millega ta tunnistati süüdi ja M.J. e suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga. Mõlemad isikud keeldusid kohtumenetluses ütlusi andmast, kuid nad ei tunnistanud end süüdi. Kokkuleppe menetlus ja menetluse lõpetamine on isikute pragmaatiline otsus. Kaitsja hinnangul ei saanud maakohus tugineda kohtuotsuse tegemisel isikute ütlustele, keda kaitsjad ja menetlusosalised küsitleda ei saanud ütlustele. Maakohtule on esitatud 2 käesolevast kriminaalasjast materjalide eraldamise määrust A.L. ja M.J. e osas. Mõlemad määrused on vormistatud 30.03.
26. Nimetatud kuupäev näitab, et määrus eraldamiseks ei ole õiguspärane. Nagu ei ole õiguspärased ka põhjendused eraldamise läbiviimiseks. Jevgeni ja Juri Saltõkoviga ei olnud sellel ajal mingeid kokkuleppemenetluse läbirääkimisi alustatud, s.o nende isikute suhtes menetluse eraldamine ei olnud kooskõlas KrMS-is sätestatuga. 30.03.2015 koostati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus M.J. e suhtes KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetlus oli M.J. e suhtes läbiviidud

§ 280alusel, s.o valeandmete esitamises mitte kelmuses.

A.L. suhtes tehti kohtuotsus 30.03.2015, s.o samal päeval kui M.J. e suhtes tehti KrMS § 202 menetluse lõpetamise määrus. Lähtudes sellest, et kriminaalasja eraldamise määrus on tehtud 30.03.2013, siis tegelikkus ei olnud määruse tegemise ajaks ainult A.L. soov kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, vaid tegemist oli juba kohtuotsusega, milline oli kohtu poolt allkirjastatud. Tänaseks jõustunud kohtuotsuse kohaselt on ka Jevgeni ja Juri Saltõkovi ning ka Tatjana Majaorovat käsitletud kui isikuid kes on süüdistuses inkrimineeritud teo toime pannud, mis omakorda on vastuolus põhiseaduses sätestatud põhimõttega Tulenevalt isikute poolt ütluste avaldamise võimalusest tuleb juhinduda KrMS § 15 lg 3 sätestatust, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud KrMS § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega KrMS § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele. 17.

1. Juri Saltõkovile esitatud võltsimise süüdistus rajaneb eeldusel, et isikud ei töötanud Kohtla-Järve Noortekeskuses, seega on tegemist intellektuaalse võltsimisega. Juhul, kui kohtus tuvastab, et isikud siiski töötasid/osaliselt töötasid/ nende tööülesandeid täideti vastavalt tööandjaga, ei ole võimalik isikuid võltsimises süüdi tunnistada. 17.
2. Käekirja ekspertiisiaktidesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Ükski läbiviidud ekspertiis ei kinnita, et Juri või Jevgeni Saltõkov on võltsinud ühegi töötaja poolt antud allkirju. Samas kõik süüdistatavad va Z.I avaldavad, et nad on ise nendele dokumentidele, 30 milliseid hinnatakse võltsitud dokumentidena allakirjutanud. Kuna süüdistus lähtub eeldusest, et kõik dokumendid on võltsitud Juri Saltõkovi poolt ja selles on osalenud Jevgeni Saltõkov, siis peaksid olema tõendid selle kohta, kes siis need allkirjad on dokumentidele andnud või kes allkirju on võltsinud. On ju igati loogiline, et isikud, kes ei ole seotud noortekeskuses, võltsisid erinevatel dokumentidel erinevaid allkirju. Seega käesoleval juhul ei ole käekirja ekspertiisiaktid dokumentideks, millele tuginedes saaks teha järeldusi võltsimise osas
3. Apellatsioonis toodud käsitlus

§ 209alusel esitatud süüdistuse osas.

Nimetatud sätte redaktsioon on kriminaalmenetluse ajal muutunud.

§ 209

kehtis kuni 31.12.2014 redaktsioonis - varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Alates 01.01.2015 on redaktsioon alljärgnev - teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

§ 209

lg 1 objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb varakäsutuse, s.o. talle tekib kahju ning teo toimepanija saab varalist kasu. 18.1. Käesoleval juhul on maakohus lähtunud ebaõigest eeldusest, et tööajaarvestuse tabelite alusel tehti töötajatele põhjendamatuid töötasu väljamakseid. Töötasu väljamaksed tehakse sõlmitud töölepingute alusel, sest TLS § 42 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Samuti eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Seega olukorras, kus isikud käisid tööl igapäevaselt lähtuvad kõik tööajaarvestuse tabelid seaduses sätestatust ja nende esitamine sellisel kujul ei loonud Kohtla-Järve linnale täiendavaid kohustusi. Tegemist on tabeliga, mida võis esitada, kuid mille esitamata jätmine ei oleks mitte mingit õiguslikku järelmit kaasa toonud, sest olukorras, kus isikuga on sõlmitud tööleping ja ta ei ole haiguslehe alusel töölt ajutiselt vabastatud, kuulub kohaldamisele töölepingus kokkulepitud palgamäär ja tööaeg. Kohtuotsuses nimetatud personalidokumentidel, mille võltsimisele kaasaaitamises Jevgeni Saltõkov süüdi tunnistati, ei olnud tegelikkuses mitte mingit seost Jevgeni Saltõkovi tegevusega. Kõik isikud on avaldanud, et töölepingualane dokumentatsioon vormistati Juri Saltõkovi ja töötaja osavõtul ja isegi kui Jevgeni Saltõkov oleks osalenud mingil viisil selle vormistamise korraldamisel ei moodusta see

§ 209ja § 299 - § 22 lg 3 koosseisu.

18.2. Kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et kõik süüdistuses loetletud isikud, va Tatjana Majaorova/M.J. /A.L. , on teinud just seda tööd, milliste tegemiseks nendega tööleping sõlmiti. Eelnimetatuid kolme isiku puhul on kaitsja hinnangul olukord, kus Juri Saltõkov ettevõtte juhina ja isikuna, kellel oli õigus ettevõtte tööd korraldada tegutses keelueksimuses

§ 39lg 1 mõttes ehk mittesüüliselt.

Kasutades kõiki rahalisi vahendeid noortekeskuse huvides ja eesmärkidel ei olnud tema tahe suunatud varalise kasu saamisele vaid töö paremale korraldamisele, s.o ta soovis dokumentatsiooni korrektseks vormistamiseks kasutada töötajat, keda ta vastavalt noortekeskuse koosseisudele tööle vormistada ei saanud. Sellisel viisil hoidis ta kokku kulutusi dokumentide tõlkimisel, juriidilistele konsultatsioonidele. Vaidlust ei ole saa olla selle üle, et kõiki neid töid oli vaja teha ning tegemist oli ka möödapääsmatu olukorraga. Kohtuotsuses toodud paljusõnalist sedastust, et tegemist oli ebakompetentse asutusega, kus ei töötanud pädevaid isikuid, ei ole õige, sest kõik kohtuistungil ülekuulatud linnavalitsuse töötajad andsid nii noortekeskuse kui ka Juri Saltõkovi tegevusele hinnangu, et noortekeskuses toimis hästi ja täitis kõiki eesmärke, milleks asutus oli ellu kutsutud, samas oli Juri Saltõkov isikuks, kes töötas sisuliselt kõigi päevadel hommikust hilisõhtuni ja korraldas, et minimaalsete kuludega saavutatakse maksimaalne tulemus. On igati usutav, et arvestades äärmiselt väikseid töötasusid ei olnud töötajate leidmine (sh osalise koormusega) lihtne ja tegelikkuses võeti tööle isik, kes 31 nõustus sedavõrd väikese palgaga töötama. Vastavalt Tatjana Majaorova ütlustele jätkub samalaadne tegevus ka käesoleval ajal vahega, et asutuse juht peaaegu noortekeskuses ei viibi. 18.

1. Samas kui lähtuda kohtuotsusest, et töölepingud olid fiktiivsed, siis ükski kogutud tõend ei kinnita, et süüdistuses loetletud ametikohtade järgne töö oli tegemata. Vastupidi kõik ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et noortekeskus ei saanud eksisteerida koristamiseta, vajalik oli teha ka remonttöid ja kuni käesoleva ajani töötavad noortekeskuses administraator ja koristaja – seega need ametikohad olid ja on vajalikud. Kaitsja hinnangul on ka noortekeskuse kaudu nimetatud tööd Kohtla-Järve linnavalitsuse osutatud, s.o teenus, mille eest Kohtla-Järve linnavalitsus maksis raha on osutatud - on koristatud, on remonditud ja administraatori teenus on osutatud. Seega puudub sellises olukorras kelmuse tunnused. Vaieldamatult on tõendatud, et Kohtla-Järve linnavalitsus nägi ette noortekeskuse koosseisudes nn remondimehe/oskustöölise (Z.I), koristaja (Galina Rjabušenko, Aljona Aulova, Olga Novikova), administraatori (Arina Issajeva, M.M. , Tatjana Majaorova) kui ka sotsiaaltöötajate ametikohad ja neile ametikohtadele kohalduva töötasu. Millised olid nende konkreetsete ametikohtade tööülesanded, oli ühemõtteliselt noortekeskuse direktori kindlaks määrata ja tema pädevuses. Seega olid ametikohtade nimetused ja palgafond ainus, mida Kohtla-Järve Linnavalitsus seonduvalt noortekeskuse töösuhetega otsustas. Seega oli Juri Saltõkovi otsustuspädevuses ka see, et sotsiaaltöötajana tööle võetud isik täidab vastavalt ettevõtte töökorralduse vajadustele ka näiteks tõlgi, juristi, jm funktsioone. Asjaolu, et A.L. on seda ka teinud, on vaieldamatult tõendatud. Seega olukorras, kus Kohtla-Järve linnavalitsus oli noortekeskuse kaudu ettenähtud teenuse saanud ja ta on selle eest ka tasu maksnud, siis puudub võimalus sellist olukorda hinnata kahju tekkimisena ja kahju tekitamisena Kohtla-Järve linnavalitsusele. Kohtla-Järve linnavalitsusele oli oluline, et noortekeskus toimiks ja selleks määras ta nii koosseisu kui palgafondi. Seega kui töö on tehtud suuremal või vähemal määral, siis nimetatud olukorda ei ole võimalik käsitleda kelmusena, sest sellises olukorras ei teki kahju (vajab tuvastamist kelmuse koosseisulise tunnusena). 18.
2. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et kõik süüdistatavad on reaalselt töötanud, seda on kinnitanud kõik süüdistatavad oma maakohtus antud ütlustes. Samuti kinnitasid süüdistatavate poolt tööülesannete täitmist ka tunnistajad –et koristajad töötasid ja nende töö oli tehtud, selle kohta andsid ütlusi kõik tunnistajad ja süüdistatavad, kes vähemalgi määral noortekeskuses kokku puutusid või seda külastasid. 18.4.
3. Remondimehe/oskustöölise töötamist ja selle töö tegemist on kinnitanud tunnistajad A.S. , A.S. ja Juri ning Jevgeni Saltõkov. Juri Saltõkovi ütluste kohaselt hakkas Z.I kuskil peale 2011 tihedamalt Venemaal käima. Sellel ajal töötas ta juba vähendatud koormusega ja siis oli kaks võimalus, kas ta vallandada või leppida olukorraga, et kaine ja tubli töömees töötab siis kui ta on Eestis. Samas kui midagi on vaja kiiresti teha, siis tegi Juri selle töö ära. Oli ka kokkulepe, et sellest ajast alates on Z.I pangakaart Juri Saltõkovi valduses ja juhul kui Z.I ei ole, võtab ta vastavalt kokkuleppele tema eest tööd teinud ka pangakaardiga raha ja anna vastavalt tehtule sellest osa Z.I-le. On tõendatud, et kaart ei ole kogu aeg olnud Juri Saltõkovi käes, sest Z.I konto väljavõtteid analüüsides, on Z.I sellele kontole raha sisse maksnud ja teinud sellelt kontolt ülekande oma teisele kontole. Jevgeni Saltõkov kinnitas, et tema nägi seda kaarti Juri kabinetis riiuli peal ja ta on ka korra või paar Juri Saltõkovi palvel selle kaarti alusel raha välja võtnud ja Jurile andnud. Samuti on kogutud tõendid, milliste kohaselt, ta teavitas ta Juri Saltõkovi palvel Z.I tütart, et pangakaarti tähtaeg hakkab lõppema ja tuleb taotleda uus pangakaart, mida Z.I Eestisse tulles ka tegi. Z.I on kinnitanud vastavate kokkulepete olemasolu ja töö tegemist. Z.I piiriületused ei lükka ümber Z.I ja Juri Saltõkovi väiteid, milliste kohaselt Z.I sai osalise 32 tööajaga (summeeritud ajaga tööd teha). Lisaks kinnitab Juri Saltõkov, et muuhulgas kasutas ta Z.I töötasu noortekeskuse ürituste korraldamiseks, sest lihtsalt üritusteks ei jätkunud raha. Kui töötasu jagati, siis kõik preemiad, puhkusehüvitised, haigusrahad sai endale Z.I. Et Z.I oli õigus koondamishüvitisele ja sellekohane jutt A.L. ja Jevgeni Saltõkovi vahel toimus, kinnitabki seda, et Z.I-ga töölepingu lõpetamine toimus igati korrektselt. 18.4.
4. Administraatori tööülesannete mittetäitmist on inkrimineeritud M.M. le ja Saltõkovidele. Kohtumenetluses oli M.M. tunnistaja, kes on andnud ütlusi, et Juri ja Jevgeni Saltõkovi süüdistust puudutav ei ole õige ja tegelikkus tegi ta administraatori tööd, kirjeldades kohtus, mil viisil ta seda tööd tegi. Kui administraatori töö tegemist peeti nn