lg 2 järgi kokkuleppemenetluse korras D.N Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: x x, x Kodakondsus: Eesti Haridus: x Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: x, x Kontaktid: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 09.11.2020 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7748 karistati
lg 1 järgi vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust, mis
lg 1 ja 3 alusel jäeti täielikult tingimisi kohaldamata, katseajaga 1 aasta 6 kuud (09.11.2020-08.05.2022). Tõkend: ei kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.N
lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta Lk 1 / 4 1-22-5500 vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. D.N-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.N ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x x, x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja p 8 alusel on D.N üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides.
p 1 kohaselt käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristusena
lg 4 p 2 ja
lg 3 alusel võtta D.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on D.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
lg 1 järgi (tegu 26.09.2020), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 19.06.2022 kella 16.23 paiku x x x x x x asuva maja juures mootorsõidukit x x registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,13 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega D.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendatakse 360 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat ning üldkasuliku töö tegemise ajal on D.N kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täiendavalt
Lisakaristusena võetakse D.N-ilt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Lk 3 / 4 1-22-5500 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb D.N-ilt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 119,80 eurot, kokku 1100,80 eurot. Menetluskulude tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendeid ei ole. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.