← Eesti

1-22-5500/7

Obsah (7)§ 424§ 68§ 74§ 69§ 75§ 78§ 50

1-22-5500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2022, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5500 (22263000369) Kohtunik Indrek Nummert Istun

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluse korras D.N Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: x x, x Kodakondsus: Eesti Haridus: x Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: x, x Kontaktid: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 09.11.2020 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7748 karistati

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust, mis

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti täielikult tingimisi kohaldamata, katseajaga 1 aasta 6 kuud (09.11.2020-08.05.2022). Tõkend: ei kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.N

§ 424

lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta Lk 1 / 4 1-22-5500 vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. D.N-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.N ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x x, x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja p 8 alusel on D.N üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides.

§ 78

p 1 kohaselt käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristusena

§ 424

lg 4 p 2 ja

§ 50

lg 3 alusel võtta D.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on D.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

  1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.N-ilt menetluskuludena riigituludesse tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 981 eurot ning tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja osalemise tasu ja kulu kohtueelses menetluses summas 119,80 eurot, kokku 1100,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada D.N-ilt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades D.N tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 92 eurot ja viimasel kuul 88,80 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele Lk 2 / 4 1-22-5500 viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  3. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK D.N ´it süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 19.06.2020 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7748 joobes juhtimise eest

§ 424

lg 1 järgi (tegu 26.09.2020), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 19.06.2022 kella 16.23 paiku x x x x x x asuva maja juures mootorsõidukit x x registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,13 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega D.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendatakse 360 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat ning üldkasuliku töö tegemise ajal on D.N kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täiendavalt

§ 75lg 2 p 2 ja 8 kohustusi.

Lisakaristusena võetakse D.N-ilt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Lk 3 / 4 1-22-5500 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb D.N-ilt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 119,80 eurot, kokku 1100,80 eurot. Menetluskulude tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendeid ei ole. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.