Obsah (5)

§ 199§ 76§ 121§ 64§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1272 (21261000915) Kohtulahend Tartu Maakohtu 28.02.2022 otsus Toivo Puusepa sü

§ 199

lg 2 p 9 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 3 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu Toivo Puusepp (isikukood: 37809025738; elukoht: vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral ajutine elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) vandeadvokaat Mart Sikut Kaitsja (riigi õigusabi korras) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Jätta Toivo Puusepp vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Välja mõista Toivo Puusepalt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700007612 ning selgituse “nr 1-22-1272, menetluskulu, Toivo Puusepp“.
3. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Sikuti Advokaadibüroo kasuks 144 eurot (s.h. käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Mart Sikuti poolt süüdimõistetu Toivo Puusepa kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
4. Määrus edastada Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
5. Toivo Puusepp on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.02.2022 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, ja on süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud Toivo Puusepale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.03.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-1970 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 1 aasta vangistus võrra. Seega mõista Toivo Puusepale ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud vangistust. Kohtule on esitatud süüdimõistetu kohta materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvad alljärgnevad asjaolud. Toivo Puusepp viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 06.02.2022 ja lõppeb 06.05.

1. Tingimisi enne tähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 21.03.
2. Toivo Puusepp kriminaalkorras karistatud 10 korda, neist kaheksa arhiveeritud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varguste, joobes juhtimiste ja kehaliste väärkohtlemiste eest. Ühel korral on karistada saanud ka alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest. Seega on toime pannud nii väheohtlikke, ühiskonnaohtlikke kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Praegust karistust kannab süstemaatiliste varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude põhjuseks on puudulikud probleemide lahendamise oskused, väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, osalt grupi mõju, vägivallakuritegude puhul impulsiivsus, varavastase puhul soov teenida majanduslikku kasu, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude muster kordub, kinnipeetava käitumine on sarnane varasemaga ning kuriteod on toime pandud samadel põhjustel, soodustegur on jäänud samaks. Kinnipeetava iseloomustuses on Toivo Puusepa individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: osaleb alates 23.05.2022 vangla majandusabitöödel; perioodil 08.11.2022-19.12.2022 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening"; 10.01.2023 alustas osalemist sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine.", iseloomustuse koostamise seisuga 03.03.2023 on läbida veel kaks kohtumist. Kinnipeetav on vangistuse ajal korduvalt kohtunud psühholoogiga ning vestelnud viha ja alkoholi tarvitamise teemadel. Kinnipeetavale planeeriti karistusaja alguses keevitaja eriala omandamine, kuid põhiharidust tõendava dokumendi puudumisel ei olnud võimalik teda sinna suunata. Toivo Puusepp omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust vangistuse jooksul: 01.12.2022, noomitus, sündmuse liik - vangile keelatud ese. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Toivo Puusepp ohtlik avalikkusele. Oht seisneb korduvas mootorsõiduki joobes juhtimises, millega ohustab kaasliiklejate turvalisust, samuti korduvas vägivalla kasutamises, mille tagajärjel võib tekkida kergemaid kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav lahendab probleeme 2 vägivaldselt, impulsiivselt, s.h kättemaksu ajendil, kui laseb end teistel isikutel mõjutada ning liigtarvitab alkoholi. Ohukäivitajaks võivad olla majanduslikud raskused. Ohtlikkus võib suureneda, kui kinnipeetav ei muuda enda elustiili, mõtlemist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Toivo Puusepp tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Toivo Puusepa tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt kinnipeetava poolt toimepandud kuriteost, ohtlikkuse tasemest ning karistusaja pikkusest ettepaneku määrata Toivo Puusepale katseaeg ja käitumiskontroll määrata ärakandmata karistusaja ulatuses kuni 06.05.
3. Katseajaks on otstarbekas määrata Toivo Puusepale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi (peamine kuritegude toimepanemise soodustegur). Prokuröri seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Toivo Puusepa vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtuistung 29.05.2023 Süüdimõistetu Toivo Puusepp osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elukohta tal hetkel ei ole, kuid tal on võimalus ajutiselt elada oma tuttava juures aadressil xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx. Tööle asubxx xxxxxxxxx võsalõikajana. Reaalset vangalakaristust kannab neljandat korda. Süüdimõistetu Toivo Puusepa kaitsja taotles T. Puusepa vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmine vangistuse jooksul on T. Puusepal olnud täiesti positiivne. Ta töötab majandustöödel, praegu töötab vangla kaupluses, ta on tagasihoidlik, hea suhtleja, rahumeelne personaliga ja kohusetundlik, on läbinud „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammi, on vestelnud kinnipidamisasutuses psühholoogiga viha ja alkoholi tarvitamise teemadel. Need on kõik positiivsed asjaolud, mis lubavad anda lootust, et T. Puusepp saaks oma eluga ilma alkoholita ja ilma probleemideta hakkama ka väljaspool vanglamüüre. Tõenäoline on, et O.V T. Puusepale sotsiaaleluruumi leiab ja siis on ka tal tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral võimalus xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx oma tuttava juures elada seni, kuni ta selle korteri saab. Need teod, mille eest Toivo Puusepal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, on teise astme kuriteod, varguse ja vägivalla teod. Vargused on toime pandud alkoholi varguse eesmärgil. II Kohtu põhjendus

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Toivo Puusepp on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohtu hinnangul väärivad positiivsete asjaoludena märkimist, et süüdimõistetu Toivo Puusepp on osalenud vangistuse vältel majandusabitöödel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning on kohtunud psühholoogiga ja vestelnud viha ja alkoholi tarvitamise teemadel. Positiivne on, et süüdimõistetul on võimalus tööle asuda xxxxxxx xx -s võsalõikajana, mida on telefonivestluses kinnitanud ka ettevõtte esindaja. Samuti on positiivne, et Toivo Puusepp suhtleb lähedastega. Samas on kinnipeetava ema kinnitanud, et ootab, et poeg saaks vabadusse, kuid materiaalselt toetama ei hakka ning enda juurde elama ei võta. Kinnipeetava õde avaldas, et nad suhtlevad vennaga iganädalaselt. Õde on seisukohal, et Toivo saaks enda eluga hakkama juhul, kui tal ei oleks alkoholiga probleemi ja halba mõju avaldavat tutvusringkonda. Negatiivseteks asjaoludeks on kohtu hinnangul süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Toivo Puusepp on korduvalt karistatud kuritegude eest, mille soodusteguriks oli alkoholi liigtarvitamine (vargused, kehaline väärkohtlemine). Praegu kannab karistust süstemaatiliselt toimepandud varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimase kohtuotsuse kohaselt lõi kinnipeetav ühise alkoholi tarvitamise käigus kannatanut (naisterahvast) vähemalt ühe korra käega näo piirkonda. Varguseid pani otseselt toime eesmärgiga varastada alkoholi. Süüdimõistetu Toivo Puusepa väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele viitavad korduvad kriminaalkaristused ning neljal korral tähtajalise (s.o reaalse) vangistuse kandmine, mis aga ei ole süüdimõistetut seni suutnud mõjutada seaduskuulekaid eesmärke seadma. Karistusregistri registriteatest nähtub, et süüdimõistetul Toivo Puusepal on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Seejuures on oluline tähele panna, et T. Puusepp pani kuriteod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Negatiivne on, et Toivo Puusepal on vangistuse vältel üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomitusena, mis määrati talle 01.12.2022 seoses ravimi korra eiramisega. Distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab kohtu hinnangul ilmekalt seda, et T. Puusepp ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Käitumiskontrollil on Toivo Puusepp viibinud neljal korral. Neist 20.01.2004-17.12.2006 lõppes kriminaalhooldus tähtaja saabumisel. 26.06.2009-28.05.2011 määratud üldkasulikku tööd täies ulatuses ei sooritanud, pani toime uue kuriteo (joobes juhtimise) ja jätkas karistuse kandmist vanglas. 02.09.2014-08.06.2015 oli kriminaalhooldusel joobes juhtimise eest. Korduvate rikkumiste tõttu pöörati tingimisi karistus täitmisele. 02.04.2021-16.03.2022 viibis varguse tõttu kriminaalhooldusel, mis ei lõppenud tähtajaliselt. Lõpetamise ettekande kohaselt esinesid kriminaalhoolduse ajal korduvad registreerimise kohustuse rikkumised ning kinnipeetav pani toime uued kuriteod. 28.02.2022 mõisteti süüdi kehalises väärkohtlemises ja varguses. Kohus leiab, et kuigi süüdimõistetu on avaldanud soovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral katseaja kontrollnõudeid täita, kuna ei ole varasemalt kriminaalhooldust tõsiselt võtnud ning kasutanud temale antud võimalust otstarbekalt elu korda seadmiseks. Kohus näeb tõsise riskikohana süüdimõistetu alkoholisõltuvust. Toivo Puusepal on pikaajaline alkoholi tarvitamise kogemus. Ta proovis alkoholi esimest korda juba alaealisena. Varases täiskasvanueas võis ta mitu nädalat järjest alkoholi tarvitada. T. Puusepp eelistab tarvitada kanget alkoholi (viina). Enne vangistust võis alkoholi tarvitada mitu nädalat järjest, mis segas ka töölkäimist ning tingis ebastabiilse sissetuleku. Toivo Puusepp mõistab, et alkohol on tema elu negatiivselt mõjutanud ning teadvustab, et kuriteod on otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud. Lasi endale A-kliinikus 2018.a. süsti teha, kuid kaks päeva hiljem hakkas uuesti alkoholi tarvitama. Seega on abi otsimisel olnud pigem passiivne ning lootnud sellele, et suudab tahtejõu abil probleemist jagu saada. 2010.a. osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" ja 4 "Liiklusohutusprogramm", kuid ilmselt ei avaldanud programmide läbimine alkoholi tarbimisharjumustele positiivset mõju. Negatiivne on, et Toivo Puusepal puudub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puudub Toivo Puusepal võimalus elama asuda oma varasemasse elukohta aadressil xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kuna eelmärgitud kinnistu omanik ei ole huvitatud Toivo Puusepa elamisest eelmärgitud kinnistul. Sotsiaalkorteri saamiseks teeb O.V otsuse pärast süüdimõistetu vabanemist, kui on läbiviidud abivajaduse hindamine. Elukoha puudumisel peab isik pöörduma varjupaika kas T või V linna. Kindla elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldada, mis teeb ilmselgelt võimatuks isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise, kuna kriminaalhooldus vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral toimub elukohajärgselt. Süüdimõistetu on avaldanud kohtuistungil antud ütlustes, et tal on võimalik küll vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral elada ajutiselt, s.o kahe nädala vältel oma tuttavale kuuluvas elukohas: xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx, kuid elukoha omaniku nõusolekut T. Puusepale elukohta pakkuda ei ole kohtule esitatud. Ka ei ole kriminaalhooldusametnik kontrollinud, kas süüdimõistetul ka tegelikult on võimalik tema poolt kohtuistungil nimetatud elukohas elada. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Toivo Puusepp ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Toivo Puusepa ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Toivo Puusepale riigi õigusabi summas 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Toivo Puusepalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 144 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5