← Eesti

1-19-6187/51

Obsah (4)§ 113§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-6187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 22.05.2023. a) Kriminaalasja number 1-19-618

§ 113lg 1 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti 4 aasta 8 kuu vangistuse kandmise alguseks 17.02.2019.a.

Kinnipeetava karistusaja lõpp on 17.10.2023. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Madis Põldsepa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1

(3)Prokurör esitas enda arvamuse Madis Põldsepa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuigi süüdimõistetu puhul saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid (ITK täitmise ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine), siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Madis Põldseppa on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kannab karistust elukaaslase tapmise eest. Kuriteod on muutunud ajas raskemaks, kasvanud on vägivaldne käitumine. Kuriteo toimepanemise üheks peamiseks põhjuseks oli alkoholi kuritarvitamine. Vabanemisel puudub tal kindel, kontrollitud elukoht ja seega on täitmata üks tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatu eeldus. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Vangistuses on olnud M.Põldsepa käitumine eeskujulik, aga seal on ka alkohol kättesaamatu. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige M.Põldsepa varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Madis Põldsepp avaldas kohtuistungil, et tal puudub vabanedes elukoht ja ta ei soovi vanglast vabaneda ennetähtaegselt. Tal on kindel töökoht olemas praegu ja ka vabanedes on tal võimalik sinna tööle jääda. Selleks ajaks, kui karistus lõpeb, on tal nii palju raha, et hagid on kinni makstud ja saab endale elukoha. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Madis Põldsepal temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistusest jäänud kanda vähem kui viis kuud (

§ 76

lg 3).

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 5 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise korral määrata kindlaks tema alaline elukoht. Madis Põldsepal puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Vangla iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht, kuid ta omab kehtivat sissekirjutust Tartu linnas ning seega on tal võimalik kasutada vabanemise korral Tartu linna varjupaigateenust aadressil Peetri 16c, Tartu linn. Käesoleva menetluse raames on M. Põldsepp kinnitanud, et tal pole vabaduses kindlat elukohta. Seega puudub formaalne alus M. Põldsepa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Varjupaiga puhul ei ole tegemist alalise püsiva elukohaga – tegemist on ajutise ööbimiskohaga. Seega ei ole võimalik Madis Põldsepa suhtes

§ 75

lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet kohaldada, sest isikut ei saa kohustada elama varjupaigas (Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2021 määrus asjas nr 1-20-6530). Eeltoodu tõttu tuleb kinnipeetav jätta ennetähtaegselt vabastamata. 2

(3)Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui Madis Põldsepal oleks vabanemisel olemas kindel elukoht, ei oleks tema vabastamine ikkagi põhjendatud. Järgnevalt toob kohus lühidalt välja asjaolud, millest tulenevalt oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega vastaks kohtupraktikale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.04.2017.a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kuigi Madis Põldsepal vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on juba üle aasta viibinud avavanglas, tal on olemas kindel töökoht ning ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine", ei toeta kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaolud ning alkoholisõltuvus tema vabastamist. Madis Põldsepp kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest, millega põhjustas elukaaslase surma. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt kriminaalkorras karistatud elukaaslase (sama isik) suhtes toime pandud ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt olid viimase kuriteo toimepanemise põhjusteks sõltuvusprobleemid, impulsiivsus ja alkoholijoobes probleemide lahendamise oskuse puudumine. Kuriteo toimepanemise ajal oli Madis Põldsepp alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamine on Madis Põldsepa puhul uue kuriteo toimepanemise üheks peamiseks riskiteguriks. Kuivõrd alkohol on vabaduses kergesti kättesaadav, siis on ka oht, et Madis Põldsepp võib taas asuda alkoholi kuritarvitama, mis võib omakorda kaasa tuua agressiivsuse ja uue kuriteo. Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise seos alkoholiga kohtu hinnangul kõrge. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Vangla on hinnanud Madis Põldsepa kõrgohtlikuks. Lisaks ei soovi ka kinnipeetav ise vanglast enne tähtaega vabaneda. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Madis Põldsepa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.