lg 2 ja
lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Helen Puks Süüdimõistetu Hardi Türk, isikukood: 38612065712; elukoht: xxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx, viibib vangistuses Tartu Vanglas vandeadvokaat Janar Urres (lepinguline kaitsja) Kaitsja tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 2 kuud ja on süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti
lg 2 ja
lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 11 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 22.09.2020.a kohtuotsusega nr 1-20-6701 mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu
lg 1 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelva soetamises ja selle eest mõistetud karistuses, jäeti muutmata. Hardi Türk viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 09.07.2021 ja lõpeb 05.11.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 25.01.2023 teostas kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders elukohakontrolli aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxx xx-x, et kontrollida Hardi Türgi elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt eluasemel puudub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks, kuid on olemas sobivad tingimused GPS seadme paigaldamiseks. Eelmainitud asjaolusid arvestades on aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxx xx-x võimalik kohaldada elektroonilist valvet (GPS). Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Hardi Türgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung 02.05.2023 Süüdimõistetu Hardi Türk avaldas kohtuistungil antud ütlustes, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asub elama aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxx xx-x, milline elukoht kuulub tema xxxxxx H.T. Vanglast vabanedes tegeleb esmalt oma tervisega ja siis saab tööle asuda. Töökoht on olemas xx xxxxxx xxxxxxx OÜ-s ehitajana või varustajana. Ta on nõus kriminaalhooldaja ettepandud kohustustega. Toimepandud kuriteod võtab osaliselt omaks, enamuses olid sõidud narkootiliste ravimite mõju all, aga tulirelv ei kuulunud talle. Kõik teod on toimepandud joobes olles. Joobe tekitamine on alanud tema valudest ja traumast, mis tal mõni aasta tagasi juhtus, kui ta pea ees vette hüppas ja kaela nihestas. Vanglast välja saades läheb omal soovil taastusravile, mida soovis juba enne vanglat ja püüab ravimisõltuvusest lahti saada. Uusi kuritegusid toime ei pane. Süüdimõistetu kaitsja avaldas kohtuistungil, et Hardi Türk on olnud seoses oma terviseprobleemiga olukorras, kus ta igapäevaselt on tarvitanud ravimeid, millel on narkootiline sisaldus ja enne läbitud programme ta ei osanud seda seost näha, et ta ei olekski tohtinud üldse autorooli istuda, kuna ta oli püsivalt joobeseisundis tulenevalt nendest narkootilistest ainetest. Taastusraviprogramm võimaldab sellest pääseda. Sotsiaalprogrammid on aidanud tal seda mõista. Tegelikult tal oleks võimalik välja saada sellest püsivast narkootilise aine mõju all olemisest, mis olulisel määral vähendaks seda riski, et ta võib asuda uusi kuritegusid toime panema. Hardi Türgi palve on, et tal võimaldatakse väljas taastusraviprogramm läbida, mis aitaks oluliselt kaasa tema eluolule ja heaolule ja minimaliseeriks edasised kuriteoriskid. Vanglas on täna see võimalus ainult läbi retseptiravimite ja tablettide, mis süvendab tegelikult probleemi, seda ravimisõltuvust. Samuti leiab kaitsja, et vangla esitatud iseloomustuses toodud riskianalüüsi protsenti oleks seoses koostaja tehtud parandusega tulnud muuta, see on jäetud muutmata. Kokkuleppemenetluses pakuti Hardi Türgile alla kaheaastast karistust, mis viitab sellele, et ka prokuratuur tolles ajahetkes hindas, et sellest alla kaheaastasest karistusest võiks piisata. Tõsi, kohus hiljem mõistis karmima karistuse. See võiks olla ka indikatsiooniks, et ka prokuratuur tegelikult ei näinud vabastamise mõttes probleemi Hardi Türgi puhul, kui see ärakantav karistus jääb alla kahe aasta ehk tegelikult suurusjärku, mida Hardi Türgil täna ongi ära kandmata. II Kohtu põhjendused
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3 Hardi Türk on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist süüdimõistetul vabanemisjärgselt elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu ning vangistuse vältel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ja põhihariduse omandamine (õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 9. klassis). Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Hardi Türk on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Ja antud hetkel kannab süüdimõistetu kolmandat korda reaalset vangistust. Karistusregistri registriteatest nähtub, et süüdimõistetul Hardi Türgil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristus. Tartu Maakohtu 22.05.2017.a. kohtuotsusega on Hardi Türki karistatud
lg 2 p 1, 2 järgi (s.o narkootilise aine suures koguses korduv ebaseaduslik käitlemine isikute grupis) vangistusega 3 aastat 7 kuud ja
järgi (s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele 7 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus 3 aastat jäi
ja § 75 sätete kohaselt tingimisi kohaldamata.
Türki rahalise karistusega 30 päevamäära s.o 300 eurot. Käesolevalt kannab Hardi Türk vangistust liitkaristusena Tartu Maakohtu 31.05.2022.a. ja 22.09.2020.a. kohtuotsuste kogumis. Seejuures on oluline tähele panna, et hoolimata sellest, et Hardi Türk oli Tartu Maakohtu 22.09.2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6701 karistatud
ja
lg 1 järgi vangistusega 5 kuud,
lg-te 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, pani Hardi uued mootorsõiduki joobes juhtimise episoodid toime katseajal. Hardi Türk mõisteti 31.05.2022.a. kohtuotsusega süüdi ja karistati
lg 2 järgi (s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, kui see on toimepandud korduvalt) ja
Tsiviilkäibes keelatud tulirelvana omandas ja käitles H. Türk tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit relvaseaduse § 34 alusel vastavat luba omamata. Mootorsõidukit juhtis Hardi Türk olles korduvalt joobes, sealjuures narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest ja ka alkoholist. 02.04.2021.a. kell 10.37 juhtis Hardi Türk mootorsõidukit ning talle väljakirjutatud ravimid tramadool, pregabalin kvetiapiin võisid mõjutada 02.04.2021 esinenud narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest (MDMA, kodeiin/morfiin, alprasolaam) tekkinud joobe tunnuseid. 09.07.2021.a. juhtis Hardi Türk mootorsõidukit ja lisaks narkojoobele tuvastati isikul ka 2,63 mg/g alkoholijoove. H. Türgilt leiti 09.07.2021 kell 04.00 võetud vereproovist 2,70 +/- 0,07 mg/g etanooli ning uriinist amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti ning tuvastati ka nendest ainetest tingitud joove. Kohus näeb tõsise riskikohana süüdimõistetu narko- ja alkoholisõltuvust. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Hardi Türgil on vangla meditsiiniosakonna poolt tuvastatud sõltuvus narkootikumidest. Esimest korda proovis Hardi Türk enda sõnul narkootikume 18.-19.-aastaselt (Extasy). Narkootikume on tarvitanud 10 aastat, ravimeid on tarvitanud 15 aastat, kuna esinevad 4 ärevushäired. Narkootikume tarvitas koos alkoholiga. Kohtuistungil (02.05.2023) antud süüdimõistetu ütlustest ja kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Hardi Türk on elu jooksul tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, s.h ecstasyt, kanepit, amfetamiini, kokaiini, GBL-i ja GHB-d. Lisaks eeltoodule on nähtub kinnipeetava iseloomustusest ja süüdimõistetu ütlustest, et enne vangistust tarvitas ta alkoholi mõned korrad kuus alkoholi, kuid esines juhtumeid, kui tarvitas alkoholi ja narkootikume koos. Hardi Türk on karistatud suures koguses ja korduvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise eest kriminaalkorras ning NPALS § 151 lg 1 järgi väärteokorras. Olles sõltuvuses narkootilistest ainetest ja ravimitest ning tarvitades suhteliselt tihti ka alkoholi, on isikul kalduvus toime panna peamiselt liiklusalaseid süütegusid, kuid lisaks liiklusalastele süütegudele, on toimepannud ka teisi kuritegusid – narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikku käitlemist, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist. Süüdimõistetu ütlustest tuleneb, et kuriteod paneb toime joobeseisundis. Negatiivne on, et süüdimõistetul on vangistuse hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus). Eelmärgitu näitab, et Hardi Türk ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Süüdimõistetu varasem käitumine näitab, et ta paneb uusi kuritegusid toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Korduv süütegude toimepanek näitab, et süüdimõistetu ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Hardi Türk paneb kuritegusid toime nii alkoholi- kui ka narkojoobes, kuna on pikaajaline sõltlane narkootikumidets ja alkoholist. Distsiplinaarkaristuse omamine kinnitab, et süüdimõistetu ei suuda nõuetekohaselt käituda isegi vangistuses, mis omakorda seab kahtluse alla isiku võimekuse seaduskuulekalt käituda väljaspool vanglat. Kuigi süüdimõistetu on avaldanud soovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks, puudub kohtul veendumus, et isik käitub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Hardi Türk ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Seoses süüdimõistetu kaitsja poolt esitatud tõendiga ambulatoorne epikriis nr 111583, märgib kohus, et eelmärgitud tõendist ei nähtu, et süüdimõistetule ei ole võimalik tema tervislikule seisundile vastavat ravi kohaldada vangla tingimustes. Pigem nähtuvad tõendist arsti poolt antud soovitused ravi jätkamiseks, juhul kui isik vabaneb vangistusest ennetähtaegselt. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. VangS § 52 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vastavalt VangS § 52 lg-le 2 arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 1 kohaselt kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. 5 Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdimõistetu tervislik seisund ei võimalda tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Lisaks eeltoodule ei ole asjakohased kaitsja viited kokkuleppemenetluse läbirääkimistel toimunud arutelude kohta võimaliku karistuse kohaldamiseks, kuna H. Türgi kriminaalasja menetleti ja kohus tegi kohtuotsuse üldmenetluses, millest tulebki antud juhul lähtuda. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Hardi Türgi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.