Obsah (13)

§ 429§ 431§ 206§ 432§ 173§ 168§ 175§ 176§ 174§ 150§ 177§ 660§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1731 Tsiviilasi ATEMO OÜ hagi OÜ Amantium 6881 euro 40 send

) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.

428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.

§ 431

lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Praeguses asjas loobub hageja hagist põhjusel, et kostja on võla tasunud. Seega tuleb hagist loobumine vastu võttu. Kohus leiab, et hagist loobumine on kooskõlas

§ 206lg-s 1, § 429 lg-tes 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi.

Eelmärgitut arvestades võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata. 6.

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Kohus esitab

§ 173

lg 1 järgi menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 7.1.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna 2 pragusel juhul on kostja tasunud hageja nõude pärast hagi esitamist, kostja ei ole nõudele vastu vaielnud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 7.2.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

1. märtsi
2. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 2065 eurot 83 senti (sh riigilõiv 332 eurot 50 senti ja esindajakulud 1733 eurot 33 senti). Hageja esindaja on osutanud õigusabi 10 tundi 30 minutit tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) ning teinud järgmised toimingud: koostanud hagi tagamise avalduse (3 tundi 30 minutit), tutvunud materjalidega ja koostanud hagi (5 tundi 30 minutit), analüüsinud hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise määrust ning edastanud kliendile (30 minutit), koostanud ja esitanud kohtule hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja hüvitamise taotluse (1 tund 20 minutit). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning et ta on käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot, millest pooles ulatuses on taotlenud

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastamist.

Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 332 eurot 50 senti. Kohus leiab, et hageja esindajakulu maakohtu menetluses on põhjendatud osaliselt (

§ 175lg 1).

Hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 160 eurot

§ 175lg 1 tähenduses on mõistlik ja põhjendatud.

Kohtu hinnangul aga ei vasta esindaja poolt hageja esindamisele kulutatud aeg (10 tundi 30 minutit) tsiviilasja keerukusele ja tehtud toimingute mahule. Kohtu arvates on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kuue tunni ulatuses. Kohus ei pea menetluskulude kindlaksmääramisel seejuures analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Kohus võtab hageja esindaja põhjendatud ja vajalike kulude hindamisel arvesse, et hageja ei ole koostanud õiguslikult keerukat hagi, hagile ei ole lisatud mahukaid tõendeid (üksnes müügiarve ja teostatud tööde akt), kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, ka ei ole hagist loobumise ega menetluskulude hüvitamise taotluste koostamine õiguslikult keerukas ega mahukas toiming. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 960 eurot (6 tundi × 160 eurot). Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1292 eurot 50 senti (riigilõiv 332 eurot 50 senti + esindajakulu 960 eurot). 7.3. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust 332 eurot 50 senti.

§ 150

lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 665 eurot. Kuna kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse, on hageja taotlus poole tasutud riigilõivu 332 euro 50 sendi tagastamiseks põhjendatud. 9.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Seega on määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 3 Mari Schihalejev kohtunik 4